XXX avaldus täisealisele isikule seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
XXXeestkoste
nende Avaldaja XXX(isikukood XXX, aadress XXX, e-post
XXX);
Puudutatud isik XXX(isikukood XXX, aadress XXX, viibimiskoht XXX); tema esindaja RÕA korras vandeadvokaat Aavo Aadli (OÜ Advokaadibüroo Aavo Aadli, e-post [email protected]); Eestkosteasutus XXX vald XXX Vallavalitsuse kaudu (e-post XXX).
RESOLUTSIOON
1.XXXavaldus rahuldada.
2.Seada XXX(isikukood XXX) üle eestkoste ja määrata XXX eestkostjaks XXX(isikukood XXX) tähtajaga viis (5) aastat, s.o kuni 18.03.2021.a.
3.Kohus otsustab XXX üle seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 18.03.2021.a.
4.Eestkostja ülesanneteks on XXX esindamine kõigi asjade ajamiseks ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, tema huvide ja õiguste kaitse, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve tagamine.
5.Tunnistada XXX perekonnaõiguslike tehingute tegemisel ning valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
6.Eestkostjal esitada kohtule XXX hetkel kuuluva vara nimekiri hiljemalt ühe (1) kuu jooksul alates käesoleva määruse tegemisest.
7.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule edaspidi kirjaliku aruande iga aasta
15.aprilliks.
Menetluskulude jaotus Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMS § 532 lg 1). Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 531 lg 1). Asjaolud
1.Avaldaja esitas 28.01.2016.a Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja XXX tütar. Avaldaja selgitab, et XXX on Sotsiaalkindustlusameti Tartu Büroo 28.10.2015.a otsusega nr XXX sügava puudega ning vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja suhtlemisel. Sellest tingituna on XXX alates 29.02.2012.a olnud tasulise hooldusravi klient SA Hiiu Ravikeskuses. Hooldusteenuse igakuise hooldusarve summa on 868 eurot, millest 389,72 eurot katab puudutatud isiku pension ja puudetoetus. Alates 2012.a on avaldaja kandnud oma ema hooldusravikulud. Kuivõrd avaldajal puudub edaspidi võimalus ema hooldusravikulude tasumiseks, taotleb avaldaja seada puudutatud isiku üle eestkoste ning kohtu nõusoleku saamist puudutatud isikule kuuluva kinnisvara müümiseks.
2.Harju Maakohus keeldus 01.02.2016.a kohtumäärusega avalduse osaliselt menetlusse võtmisest. Kohus võttis avalduse täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks 05.02.2016.a määrusega menetlusse, määras XXX esindaja riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kaasas arvamuse andmiseks eestkosteasutuse XXX valla XXX Vallavalitsuse kaudu ning määras XXX suhtes läbi viia kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. XXX esindajaks riigi õigusabi korras määrati vandeadvokaat Aavo Aadli.
3.XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab avaldust. Vandeadvokaat Aavo Aadli kohtus puudutatud isikuga XXX 19.02.1016. Puudutatud isik oli teadvusel ning orienteerus piisavalt enda isikus – teadis enda nime, samuti sünniaastat. Sünnikuud ja sünnipäeva ei osanud öelda. XXX teatas, et ta sündis siis, kui kurat taevast alla visati. Puudutatud isik ei teadnud, mis aasta, kuu ja puupäev allakirjutanu visiidi ajal oli. Lisaks sellele rääkis puudutatud isik, et ta on sünnitaanud neli last (tegelikult 2 last, kellest poeg XXX uppus 1988 – andmed avaldajalt). Puudutatud isiku arvates käib tema noorem tütar XXX alles lasteaias. Ta nägevat aknast iga päev laseaialaste kolonni liikumas ning üks neist lastest on tema tütar. Puudutatud isik ei mäleta, kus ta elas enne hoolduskliinikusse sattumist, väitis, et Lõuna-Eestis (tegelikult on ta LõunaEestis sündinud, XXX vallas). Puudutatud isik ei tea, kui palju ta pensioni saab. Teatas, et kuskilt ta vist pensioni saab, aga ei tea, kuhu see on jäänud. Arvas, et tema õde XXX maksab selle eest, et ta kliinikus olla saaks (ta ei tea, et kogu aeg on tema eest hoolitsenud avaldaja). Puudutatud isik arvas, et ta viibib haiglas ainult seepärast, et tal on tasakaaluhäired. Puudutatud isiku mõttekäik on aeglane, tahteelu aktiivsus ja sihipärasus on tugevalt langenud, motoorika aeglustunud. Huvi igapäevaelusündmuste vastu on kadunud. Esindaja hinnangul puudutatud isikul puudub täielikult orientatsioon nii ajas, kohas kui ka situatsioonis. Esindaja on veendunud, et puudutatud isiku kognitiivne võimekus on väga madal, sünteesi- ja analüüsivõime puudulik, samuti on ta minetanud oma sotsiaalsed ja olmelised oskused.
Esindajal puudub kahtlus, et puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, ta vajab igakülgset ööpäevaringset kõrvalabi, hooldust, ravi ja järelevalvet. Puudutatud isik ei saa aru õigustoimingute ja tehingute sisust ning tagajärgedest, ta pole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ega kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi kolmandate isikute ees, samuti teostama valimisõigust. Vandeadvokaat Aavo Aadli leiab, et puudutatud isiku huvid (eelkõige olme, abi ja järelevalve) on praeguses olukorras küll tänu viibimisele hoolekandeasutuses kaitstud, kuid asjaajamiseks ja tehingute tegemiseks ehk puudutatud isiku esindamiseks on vajalik määrata eestkostja, sest oma piiratud teovõime tõttu ei saa puudutatud isik ise kedagi oma asjade ajamiseks kehtivalt volitada. Puudutatud isiku esindaja arvates tuleb eestkoste seada puudutatud isiku huvide ja õiguste kaitsmiseks, tema esindamiseks kõigis õiguslikes ja varalistes tehingutes s.h. pisitehingutes, aga samuti talle ööpäevaringse hoolduse, ravi, järelevalve ja igakülgse muu abi tagamiseks s.t. puudutatud isiku kõikide asjade ajamiseks. Täiendavalt selgitas avaldaja puudutatud isiku esindajale, et XXXon diagnoositud täpsustamata dementsus. Häired tema psüühikas hakkasid ilmnema juba enne tema hooldusravile paigutamist 2012 aastal (6-7 aastat tagasi). Puudutatud isik elas üksinda maal ega saanud enam igapäevatoimetustega hakkama. XXXolid väga tugevad tasakaaluhäired, ta kukkus pidevalt ning mingil põhjusel jäi sageli pikaks ajaks lamama. Ka minetas ta oskuse ahju ja pliidi alla tuld teha, mistõttu oli tekkinud tulekahjuoht. Praegu suudab XXXkäia ainult tugiraami abil. Sööb ainult siis, kui toit talle ette antakse. Hügieenitoiminguid ei suuda teha, kasutusel on mähkmed. Raskusi on ka riietumisel. Psüühiliselt on puudutatud isik vahel paremas seisus, vahel halvemas. Tunneb avaldaja ära, kuid üksnes kui tuttava, mitte oma tütre. Puudutatud isik arvab, et tal on 3-aastane pisitütar. Sinna majja ta olevatki tulnud sünnitama. Oma lapsepõlve mäletab puudutatud isik hästi, kuid hiljutisi sündmusi mitte. Avaldaja on siiamaani saanud ema igakuist sissetulekut kasutada, sest juba aastaid tagasi tegi ema avalduse, et tema pension makstaks avaldaja pangakontole. Eestkoste puudumise tõttu ei ole siiamaani praktilisi takistusi ema eest hoolitsemisel ja asjaajamisel tekkinud. Probleemiks on see, et avaldajal on tekkinud raskused hooldusraviarvete tasumisel. Ainsaks väljapääsuks on emale kuuluva vara võõrandamine. Seda ei saa aga avaldaja teha, sest tal puuduvad selleks volitused. Ema ei saa aga volikirja vormistada. Avaldaja kinnitas, et ta saab aru, et eestkostemenetluses ei saa lahendada tema taotlust nõusoleku saamiseks kinnisasjade võõrandamiseks. Vandeadvokaat XXX puuduvad andmed, mis võimaldaksid kahelda avaldaja sobilikkuses eestkostja ülesannete täitmisel. Avaldaja on oma ema hooldanud ja tema asju ajanud juba pikemat aega, mistõttu allakirjutanu toetab tema määramist eestkostjaks.
4.Eestkosteasutus XXX vald XXX Vallavalitsuse kaudu toetab avaldust ning leiab, et avaldaja on sobiv isik täitma eestkostja ülesandeid. XXX Vallavalitsuse sotsiaalosakonna töötajad tegid 12.02.2016.a külastuse puudutatud isiku viibimiskohta XXX. Külastuse käigus selgus, et XXX mäletab lapsepõlve ja minevikku, kuid lähiminevikku ta külastuse hetkel ei mäletanud.
4.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 07.03.2016.a akti nr 16-09 kohaselt on ekspert XXX diagnoosinud, et XXX esineb verevarustuse häiretest tingitud dementsus, mis on määratletav mõistega „muu psüühikahäire“, mis piirab kestvalt tema võimet tal enamusest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Käesolevalt on XXX psüühilises seisundis esiplaanil väljendunud kognitiivse tegevuse häired ning kriitika puudumine oma seisundi ja toimetuleku osas. Vestlusel hoiab XXX silmsidet, mõistab osaliselt tavapäraseid küsimusi ja korraldusi. Keerukamaid küsimusi ei mõista. Vastamisel kaldub sageli teemast kõrvale, mõttekäik katkeb,
unustab, millest jutt oli. Mõistab üksikute lihtsamate testülesannete instruktsioone, mida täidab osaliselt. Keerukamaid ja mitmeastmelisi instruktsioone meelde jätma ega järgima pole võimeline. Pliiatsiga kirjutab mõningate tähevigadega lihtsamaid lauseid. Tähti tunneb, loeb üksikuid sõnu, loetut sisuliselt ei mõista, teksti analüüsima, üldistusi ega järeldusi tegema ei ole võimeline. Arvutab peast üksikuid elementaarseid tehteid. XXX teadvus on selge. Kõnelemisel ei tule kohati õiged sõnad meelde. Orienteerub enda isikus. Ajas, kohas ega situatsioonis ei orienteeru. Kalendrit ega kella ei tunne. Eestkoste ega ekspertiisiga seotud asjaolusid ei mõista. Oma elukäiku kirjeldab raskustega, viimaste aastakümnete sündmusi kirjeldama ei ole võimeline. Tema mõttekäik on katkev, takerduv, sageli unustab küsimused. Abstraktse mõtlemise võime praktiliselt puudub. Motoorne funktsioneerimine raskendatud ka igapäevatoimingutes, vajab abi ja juhendamist. Täidesaatev funktsioon oluliselt raskendatud. Valikuid teeb impulsiivselt, pealiskaudsete tunnuste põhjal, riske ega tagajärgi analüüsima pole võimeline. Teadlikke valikuid on võimeline tegema vaid üksikutel lihtsamatel olmelistel teemadel. Keerukamates sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes ta teadlikke valikuid tegema pole võimeline. Oma varalises olukorras ei orienteeru, oma tulusid-kulusid planeerima ei ole võimeline. Uute ja muutlike olukordadega kohaneb raskustega. Õppimisvõime praktiliselt puudub. Ekspert leiab, et XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega võimalda tal teostada valimisõigust. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal anda teadvat seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuna eestkoste sisu ja vajadus jäävad talle arusaamatuks. Puudutatud isiku eestkostja ülesanneteks oleks XXX õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõigi tehingute tegemisel ning XXX inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. XXXvajab eestkostet tõenäoliselt elukestvalt. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus on seisukohal, et XXX on TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Arvestades asjas esitatud arvamusi, leiab kohus, et XXXüle tuleb seada eestkoste ja temale tuleb määrata eestkostja.
7.PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg-st 4 tulenevalt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Puudutatud isiku tütar XXX on kohtule avaldanud, et ta on nõus hakkama oma ema XXX eestkostjaks. Tsiviilasja materjalide põhjal nähtub kohtule, et XXX on senini oma ema eest hoolitsenud. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis välistaksid XXX eestkostjaks olemise. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks määrata XXX eestkostjaks tema tütar XXX.
8.PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele.
Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.
9.TsMS § 524 lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 1 ja 2). Käesoleva tsiviilasjas on ekspert asunud seisukohale, et kuigi XXX isiklikult ärakuulamisele kohtu poolt ei tulene talle kahjulikke tagajärgi, siis kontakt temaga on oluliselt raskendatud tal esinevate kognitiivse tegevuse häirete tõttu.. Samuti avaldas ekspert, et XXX ei ole võimeline mõistma kohtuistungil toimuvat ega alluma kohtu korrale ning ta ei ole võimeline andma teadvat seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuna eestkoste sisu ja vajadus jäävad talle arusaamatuks. Seega asub kohus seisukohale, et tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele. Lisaks märgib kohus, et XXX määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aavo Aadli, eestkosteasutuse töötajad ning ekspert XXX on XXX vahetult kohtunud ning viimased on kinnitanud avalduses taotletu vajalikkust.
10.Tulenevalt XXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, eestkosteasutuse seisukohast ja XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt kohtule esitatud seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkoste seadmine XXX üle on põhjendatud ja vajalik ning eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Tulenevalt asjaolust, et XXX üle tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks.
11.PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eksperdi arvates vajab XXX eestkostjat tõenäoliselt elukestvalt. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4 tuleb XXX eestkostjaks määrata XXX tähtajaga viis aastat.
12.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest
kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. aprillil.
13.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle neljaaastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
14.TsMS § 172 lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX ekspertiisikulu jätta Eesti Vabariigi kanda.