Keila linna (Keila Linnavalitsuse kaudu) avaldus täisealisele isikule XXXeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75014422, aadress Keskväljak 11, Keila linn, Harjumaa, e-post [email protected]); Puudutatud isik XXX(isikukood XXX, aadress XXX, tegelik viibimiskoht AS XXX); tema esindaja RÕA korras vandeadvokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo CLARUS, e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Keila linna (Keila Linnavalitsuse kaudu) avaldus rahuldada.
2.Seada XXX (isikukood XXX) üle eestkoste ja määrata XXXeestkostjaks Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu) tähtajaga viis (5) aastat, s.o kuni 18.03.2021.a.
3.Kohus otsustab XXX üle seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 18.03.2021.a.
4.Eestkostja ülesanneteks on XXX esindamine kõigi asjade ajamiseks ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, tema huvide ja õiguste kaitse, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve tagamine.
5.Tunnistada XXX perekonnaõiguslike tehingute tegemisel ning valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
6.Eestkostjal esitada kohtule XXX hetkel kuuluva vara nimekiri hiljemalt ühe (1) kuu jooksul alates käesoleva määruse tegemisest.
7.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule edaspidi kirjaliku aruande iga aasta
15.aprilliks. Menetluskulude jaotus
Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMS § 532 lg 1). Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 531 lg 1). Asjaolud
1.Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu) esitas 01.02.2016.a Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXXeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on XXX üksik pensionär, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ning kes on Keila Sotsiaalkeskuse töötajatele teada alates 2015.a sügisest. Informatsioon XXXkohta tuli tema majanaabritelt. Peamisteks probleemideks on korteriühistu sõnul korduv võtmete kaotamine, XXX ei edasta korteriühistule veenäite ega tasu õigeaegselt arveid, ta ei oska kasutada fonolukku, temaga rääkides ei ole ta kontaktne, st läheb rääkija juurest ära ilma sõnagi lausumata või käitub muud moodi ebaadekvaatselt, lahkub kodust veendumata, et tal on jäänud toit pliidile valmima, ei ava koputamisele ust, logistab ukselinkidega, taob jalgadega vastu ust, riidleb põhjuseta maja juures mängivate lasteha, korter on koristamata ning sealt levib ebameeldivat lõhna ka trepikotta. Sotsiaaltöötajad on XXX külastanud, pakkunud hooldusteenust ja rääkinud temaga ka hooldekodusse minemisest. Sotsiaaltöötajad on käinud koos XXX ka Karjaküla hooldekodus ja näidanud sealset elamist, aga XXX on keeldunud ja võtnud mõtlemisaega. XXX
2.Kohus võttis avalduse 05.02.2016.a määrusega menetlusse, määras XXXesindaja riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning määras XXX suhtes läbi viia kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. XXXesindajaks riigi õigusabi korras määrati vandeadvokaat Natalja Santaševa.
3.XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja toetab avaldust. Vandeadvokaat Natalja Santaševa leiab, et eestkoste seadmine vastab XXX huvidele, kuna ta ei ole võimeline oma elu korraldusega iseseisvalt toime tulema ning oma õigusi kaitsma. Esindaja kohtus XXX tema viibimiskohas. Esindatav vastas küsimustele hea meelega. Temaga vestlusest selgus, et enne Hooldekodusse sattumist elas ta Keila linnas oma kolmetoalises korteris üksinda. XXX ei osanud seletada, mis põhjusel ta Hooldekodus viibib ja ei mäleta, mis juhtus. XXX on arvamusel, et ta on võimeline iseseisvalt oma elu korraldama ja soovib minna tagasi oma koju. XXX tunnistas, et mõnikord ta unustab midagi, aga vaatamata sellele ei vaja ta abi. Samuti avaldas esindatav, et tal ei ole lähedasi, so sugulasi ega lapsi, kes saaks tema asjadega tegeleda. Vandeadvokaat Natalja Santaševa vestles ka Hooldekodu töötajaga, kes selgitas, et puudutatud isik vajab jälgimist ja suunamist igapäevastes toimingutes ning ei ole võimeline ise toime tulema. Kuivõrd puudutatud isikul ei ole sugulasi ja mitte keegi füüsilistest isikutest ei ole väljendanud soovi täita eestkostja ülesandeid, leiab esindaja, et eestkostjaks tuleb määrata Keila linn Keila Linnavalitsuse kaudu.
4.XXX Ekspert leiab, et XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal anda teadvat seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuna eestkoste sisu ja vajadus jäävad talle arusaamatuks. Eestkostja ülesanneteks oleks XXX õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõigi tehingute tegemisel ning XXX inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. XXX vajab eestkostet tõenäoliselt elukestvalt. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus on seisukohal, et XXX on TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Arvestades asjas esitatud arvamusi, leiab kohus, et XXX üle tuleb seada eestkoste ja temale tuleb määrata eestkostja.
7.PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg-st 4 tulenevalt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel võimalik määrata XXX eestkostjaks füüsilist ega juriidilist isikut, mistõttu tuleb eestkostjaks määrata Keila linn Keila Linnavalitsuse kaudu. Registrist nähtuvalt ei ole XXX järeltulijaid ega abikaasat, kellelt küsida seisukohta eestkostjaks määramise osas. Ükski füüsiline ega juriidiline isik ei ole kohtule avaldanud oma tahet hakata XXX eestkostjaks. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtub, et XXX on sisse kirjutatud Keila linna alates 1994.a ning ta on seal pikemat aega elanud, peab kohus põhjendatuks määrata XXX eestkostjaks Keila linn Keila Linnavalitsuse kaudu.
8.PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.
9.TsMS § 524 lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 1 ja 2). Käesoleva tsiviilasjas on ekspert asunud seisukohale, et kuigi XXX isiklikult ärakuulamisele kohtu poolt ei tulene talle kahjulikke tagajärgi, siis kontakt temaga on raskendatud nii temal esineva kõnehäire kui ka kognitiivse tegevuse häirete tõttu. Samuti avaldas ekspert, et XXX ei ole võimeline mõistma kohtuistungil toimuvat ega alluma kohtu korrale. Seega asub kohus seisukohale, et tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele. Lisaks märgib kohus, et XXX määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalja Santaševa ning ekspert on XXX vahetult kohtunud ning viimased on kinnitanud avalduses taotletu vajalikkust.
10.Tulenevalt XXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest ja XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt kohtule esitatud seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkoste seadmine XXX üle on põhjendatud ja vajalik ning eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Tulenevalt asjaolust, et XXX üle tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks.
11.PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eksperdi arvates vajab XXX eestkostjat tõenäoliselt elukestvalt. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4 tuleb XXX eestkostjaks määrata Keila linn Keila Linnavalitsuse kaudu tähtajaga viis aastat.
12.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXXvara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule
igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. aprillil. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
13.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle neljaaastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
14.TsMS § 172 lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX ekspertiisikulu jätta Eesti Vabariigi kanda.