lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-47877/68

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-47877/68
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1867
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-47877

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Lukiina Vismann Liisa Orav 18.03.2016.a, Tallinn 2-07-47877 XXXüle seatud eestkoste pikendamine kohtu algatusel Puudutatud isik XXX(isikukood XXX, aadress XXX, viibimiskoht XXX); tema esindaja RÕA korras vandeadvokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo CLARUS, e-post [email protected]); Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, aadress XXX); Eestkosteasutus Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu (epost [email protected]).

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Pikendada XXX(isikukood XXX) üle seatud eestkostet ja pikendada XXX(isikukood XXX) eestkostja ametiaega kuni 18.03.2021.a.
2.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 18.03.2021.a.
3.Eestkoste on seatud XXXkõigi asjade ajamiseks, va pisitehingud.
4.Lubada XXXteha iseseisvalt elukondlikke pisitehinguid (kaupade ja teenuste eest maksmine jmt) eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses.
5.Tunnistada XXXperekonnaõiguslike tehingute tegemisel ning valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
6.
Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
7.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 10. maiks.
8.Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Saue valla menetluskulud jätta Saue valla kanda, XXXriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXXekspertiisikulu jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

2-07-47877

ASJAOLUD

1.Harju Maakohtu 16.05.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-61400 seati XXXüle eestkoste tähtajaga viis (5) aastat ning tema eestkostjaks määrati XXX. Kohus määras eestkostja ülesanneteks XXXesindamise talle oluliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamise, tema vara valitsemise, talle inimväärsete elutingimuste, sotsiaal- ja raviteenuste, hoolduse ning järelvalve tagamise. Kohus andis loa XXXsooritada iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses.
2.Kohus algatas 04.02.2016.a perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel menetluse kontrollimaks, kas eestkoste jätkumine eestkostetava XXXüle on eestkostetava huvide kaitseks jätkuvalt vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

3.Kohus on seisukohal, et on põhjendatud pikendada XXXüle seatud eestkostet.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut.
5.Harju Maakohtu 16.05.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-61400 seati XXXüle eestkoste tähtajaga kuni 16.05.2016.a. Kohus määras eestkostja ülesanneteks XXXesindamise talle oluliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamise, tema vara valitsemise, talle inimväärsete elutingimuste, sotsiaal- ja raviteenuste, hoolduse ning järelvalve tagamise. Kohus andis loa XXXsooritada iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses.
6.Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu avaldas, et eestkoste on ka edaspidi vajalik XXXüle. Eestkosteasutus selgitab, et XXXon 22.10.2015. aasta Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo otsusega nr XXX määratud 100% töövõime kaotus (üldhaigestumine) ning otsusega nr XXX raske puue kuni 31.10.2020. aastani. Otsuse kohaselt on XXXtäielikult töövõimetu ning tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on piiratud, mille tõttu vajab ta pidevat juhendamist ja järelevalvet. XXXelab alates 2006. aastast XXX vallas ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Eestkosteasutus leiab, et XXX ema XXX on eelnevalt täitnud oma eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult ning valitsenud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega. XXX poolt 15.02.2016.a esitatud aruandest nähtub tema igakülgne huvi ja tegevus eestkostetava XXXparema käekäigu nimel. Saue Vallavalitsusel ei ole alust arvata, et XXX ka edaspidi oma eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult ei täidaks ning eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega ei valitseks. Eeltoodust tulenevalt toetab Saue Vallavalitsus XXX soovi jätkata oma tütre XXXeestkostjana.
7.XXXRÕA korras määratud esindaja märgib oma 26.02.2016.a seisukohas, et XXXtervislik seisund ei ole muutunud. Hooldekodu töötaja sõnul ei ole XXXoma tervisliku seisundi tõttu

2-07-47877 võimeline oma elu iseseisvalt korraldama ning ta vajab suunamist igapäevastes toimingutes ning ilmtingimata vajab eestkoste pikendamist. Ka puudutatud isiku ema XXX kinnitas, et XXX tervislik seisund ei ole muutunud ning ta vajab eestkostjat. Esindatav on hooldekodus viibinud juba kolm aastat. XXX veedab tavaliselt üks kord kuus oma nädalavahetuse ema juures. Ema kodus kohtub XXX oma sugulaste ning tuttavatega ja tähistab koos erinevaid sündmusi (sünnipäevad, pere kokkusaamised, pühad). XXX kinnitas esindajale, et soovib ka edaspidi olla oma tütre eestkostjaks ning täita eestkostja ülesandeid. XXX esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa leiab, et eestkoste pikendamise vajadus ei ole ära langenud, eestkostetav ei ole võimeline kaitsma oma õigusi ja teostama iseseisvalt tehinguid, mistõttu vajab ta eestkoste pikendamist. Kogu eelneva aja on XXXeestkostja ülesandeid edukalt täitnud ning on sobiv isik ka edaspidi oma tütre eestkostjaks olemisel.

8.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 15.03.2016.a akti nr 16-10 kohaselt on ekspert diagnoosinud, et XXX esineb mõõdukas vaimne alaareng, mis on määratletav mõistega „nõrgamõistuslikkus“, mis piirab kestvalt tema võimet tal paljudest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Käesolevalt on XXX psüühilises seisundis esiplaanil mõõdukad kognitiivse tegevuse häired. XXX on sündinud kesknärvisüsteemi kahjustusega, millest tingituna esinesid tal alates sünnist kehalise ja vaimse arengu mahajäämus. Tal oli raskusi kooliteadmiste omandamisega, kuid ta omandas suhteliselt hästi elementaarsed eneseteenindamise oskused. XXX ei ole väljaspool oma tavapärast keskkonda mingiteks iseseisvateks asjaajamisteks võimeline. Puuduliku väljendusoskuse ja kõrgenenud ärevuse tõttu on tal olnud raskusi sotsiaalsetes suhetes ning ta on kohanenud halvasti uutes ja pingelistes olukordades. Täidesaatva funktsiooni häirete tõttu on tal raskusi eesmärkide püstitamise, valikute tegemise, tegevuste planeerimise, tulemuste hindamise ja alternatiivide leidmisega. Ta on sõbralik ja usaldav, mistõttu on pahatahtlikel isikutel teda kerge ära kasutada. Oma elukorralduse vastu ta ise huvi ei tunne ja mingeid arvamusi ta selles osas ise ei avalda. Psüühilise seisundi osas esinevad tal mõõdukad kognitiivse tegevuse häired. Kontakt temaga on suhteliselt formaalne. Kirjateksti ta sisuliselt ei mõista ja ennast kirjas väljendama pole ta võimeline. Ta on võimeline tegema valikuid ja otsuseid vaid üksikutel lihtsamatel olmelistel teemadel. Keerukamates sotsiaalsetes, poliitilistes ja rahalistes küsimustes ta teadlike otsuseid võimeline tegema ei ole. Oma elu korraldamisel vajab ta olulist kõrvalabi. Käesolevate ravi- ja rehabilitatsiooni võimaluste juures ei ole ette näha paranemist tema psüühilise seisundi ega toimetuleku osas. Ekspert leiab, et XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. XXX vajab eestkostet tõenäoliselt elukestvalt. Eestkostja ülesanneteks oleks XXX õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõigi tehingute tegemisel ning XXX inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine.
9.TsMS § 524 lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 1 ja 2). Käesolevas tsiviilasjas on XXXesindaja RÕA korras, tema ema XXX, eestkosteasutus ning hooldekodu töötaja kinnitanud, et XXXtervis ei ole eestkoste seadmisest arvates muutunud. Sama asjaolu kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, sh Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 22.10.2015.a otsus nr XXX, millest nähtuvalt on XXX täielikult töövõimetu ning otsusest nr XXX nähtuvalt esineb XXX raske puue

2-07-47877 ning tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Kohus asub seisukohale, et XXX kohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele.

10.Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-10-61400 andis kohus loa XXX sooritada iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses ning käesolevalt on selgunud, et XXX tervislik seisund ei ole muutunud, peab kohus jätkuvalt võimalikuks lubada XXX teha iseseisvalt pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses. Eestkoste tuleb aga kohtu hinnangul seada kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja ülesannete ringi tulevad jätta XXX kõikide asjade ajamine ja tema esindamine, tehingute sooritamine, tema vara valitsemine ja elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine.
11.TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna XXXtuleb seada eestkostja kõikide asjade ajamiseks, tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
12.PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kogutud tõenditest ei nähtu, et XXXi eestkostja ülesandeid peaks piirama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid XXXi eestkostjaks olemise. Kohtu hinnangul on põhjendatud seega pikendada XXXi volitusi XXXeestkostjana. Samuti on XXXkinnitanud, et ta soovib olla oma tütre XXXeestkostjaks. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4, tuleb XXXmääratud eestkostja XXXi ametiaega pikendada viis aastat.
13.TsMS § 531 lg 1 näeb ette, et eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
14.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kooskõlas PKS § 194 lg-ga 2 kohustab kohus eestkostjat esitama iga aasta 10. maiks eestkostetava vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
15.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada

2-07-47877 eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.

16.TsMS § 172 lg 3 kohaselt tuleb menetluskulud jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium