lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-6318/35

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-6318/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1026
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-6318

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-6318

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Krista Kirspuu, Kaupo Paal

Kohtuasi

MM hagi AV vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise ning rikkumisest hoidumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.12.2015.a otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

7000 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AV apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MM (isikukood XXXXXXXXXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja vandeadvokaadi abi Reeli Kalme Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AV (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas

Kohtuistungi toimumise aeg

04.03.2016.a

Istungil osalenud isikud

Apellandi tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas ja vastustaja tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Reeli Kalme

Resolutsioon:

1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Kostja, AV kinnitab, et ta ei valda XXXXXXXX XX-X, Tallinn korterit (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXXX) ja et tal puudub õigus nimetatud

1(4)

Tsiviilasi nr 2-15-6318 korteri valdamiseks ja ta kohustub hoiduma ka edaspidi nimetatud korteri valdamisest ja kasutamisest. 1.2 Kostja kohustub ära viima p-s 1.1 nimetatud korteris asuvad temale kuuluvad isiklikud asjad (riided ja jalanõud) hiljemalt 31.03.2016.a, kooskõlastades eelnevalt asjade äraviimise aja hagejaga, MM’iga. Asjad paneb äraviimiseks valmis hageja. 1.3 Kostja loobub võimalikest nõuetest, mis võivad tuleneda sellest, et talle ei tagastata mingeid talle kuulunud asju või kui tagastatud asjad on kahjustatud. 1.4 Kostja, AV kohustub tasuma hagejale, MM ́ile käesoleva kohtumenetluse kulude hüvitisena lisaks hageja pangaarvele kohtu poolt käesoleva määruse resolutsiooni p-s 4 tagastatavale riigilõivule (s.o 150 eurot) täiendavalt 1602 eurot igakuiste, 250 euro suuruste maksetena. Esimene makse tuleb tasuda hiljemalt 01.04.2016.a. Järgnevad maksed tuleb tasuda vastavalt järgnevate kuude esimeseks kuupäevaks. Viimane makse on vastavalt väiksem. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2015.a otsuse resolutsiooni punktid 3-8 ning jätta jõusse ja mitte muuta Harju Maakohtu 04.12.2015.a otsuse resolutsiooni punkte 1-2.
3.Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
4.Tagastada apellandile apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot selliselt, et summa kantakse hageja, MM pangaarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank).
5.Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.24.04.2014.a hageja poolt esitatud hagi ja 03.06.2015.a täpsustatud menetlusdokumendiga palus hageja tuvastada eluruumi asukohaga Tallinnas, aadressil XXXXXXXX XX-X võimaliku suulise tasuta kasutamise lepingu kehtiv ülesütlemine, nõuda kostjalt hagejale kuuluva eluruumi omandiõiguse rikkumise lõpetamist, milleks kostja eluruumist välja tõsta ning nõuda kostjalt hagejale kuuluva eluruumi edaspidisest omandiõiguse rikkumisest hoidumist. Hagiavalduse kohaselt on hageja vaidlusaluse korteri omanik. Hageja omandas korteriomandi müügitehinguga kostjalt. Korteriomandi müügi hetkel olid hageja ja kostja elukaaslased, kes vaatamata korteriomandi võõrandamisele omavahel, jätkasid ühiselt korteriomandi kasutamist ühise elamispinnana. Poolte suhted halvenesid ja hageja on palunud kostjal korduvalt elamispinnalt lahkuda, kuid kostja pole seda teinud. Hageja ei soovi enam kooselu jätkata. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Korter on olnud aastaid hageja, kostja ja nende ühiste laste elukoht. Kuna kostjal on lapsi ka varasemast kooselust, palus hageja, et kostja müüks korteri hagejale, mille järgselt päriks korteri ainult poolte ühised lapsed. Seega oli tegemist kinkega. Korter müüdi alla turuväärtuse ning korteri eest saadud raha kulutati poolte pereelu kulutuste jaoks. Poolte läbisaamine ei ole küll olnud hea ja pooltevahelises suhtes on probleeme, kuid kostjale tuli hagi üllatusena. Hageja pole kordagi arusaadaval viisil kostjalt nõudnud ega pole öelnud, et kostjal pole enam võimalik korterit oma elukohana kasutada. Hageja on korteris elanud umbes 6 aastat ning on tasunud selle aja vältel korteri kommunaalmakseid. Hageja pole korteriomanikuks saamise ajast nõudnud üüri. Hageja käitumisest sai välja lugeda loa kasutada korterit. Hageja pole korteri tasuta kasutamise lepingut üles öelnud ning hageja ei ole seda asjaolu ka hagis välja toonud. 2(4)

Tsiviilasi nr 2-15-6318

Esimese astme kohtu otsus

3.Harju Maakohus tegi 04.12.2015.a otsuse, millega rahuldas hageja 04.11.2015.a kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, rahuldas hagi ja nõudis kostjalt hagejale kuuluva eluruumi omandiõiguse rikkumise lõpetamist, milleks kostja eluruumist välja tõsta ning nõuda kostjalt hagejale kuuluva eluruumi edaspidisest omandiõiguse rikkumisest hoidumist. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 1752 eurot ja sellelt summalt viivise kuni kohustuse täitmiseni. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
6.04.03.2016.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Apellant palus tagastada 150 eurot kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu osaliselt tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). Kuigi ringkonnakohus kinnitab kompromissi ja kompromissi kinnitamise korral kuulub reeglina kogu maakohtu otsus tühistamisele, ei saa käesoleval juhul tühistada neid maakohtu otsuse resolutsiooni punkte, millega ei lahendatud hagiasja sisuliselt vaid millega lahendati menetluslikke küsimusi.
8.Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 450 eurot (esialgu 300 eurot ning hiljem puuduste kõrvaldamisena täiendavalt 150 eurot). Kuivõrd apellant taotles kohtult kompromissi sõlmimise tõttu aga 150 euro tagastamist ning riigilõivu tagastamine toimub ainult avalduse alusel, siis ei saa kohus tagastada apellandile suuremas summas riigilõivu. Käesoleval juhul ei saa ka lugeda, et apellandi tahe oli suunatud poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud summa, s.o 225 euro tagastamisele, kuna allkirjastatud kompromissi p-de 4 ja 5 kohaselt leppisid pooled kokku, et kohtu poolt tagastatav riigilõiv kantakse hageja pangaarvele hageja menetluskulude hüvitiseks ning poolte soov oli kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude hüvitisena määrata kindlaks 1752 eurot (1602 + 150). Soovi korral võib apellant esitada täiendava avalduse ülejäänud riigilõivu, s.o 75 euro (225 - 150) tagastamiseks.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-15-6318

9.Kuivõrd pooled loobusid käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja