Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

Võrgukivi tn 6 ja nr 16819101, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Võrgukivi tn 2a, kohta 25.11.2015 kohtumäärus ja 14.12.2015 kohtumäärus. Kinnistusosakonnale esitatud Harju Maakohtu 25.11.2015 määrusega kriminaalasjas nr 1-157818 taotleti kanda kinnisasja käsutamise keelumärge, millega on VU-l keelatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine, VU ja LU ühisomandis olevatele kinnistutele nr 16819101, 16819301, 1884302 ja 3226502. Tartu Maakohtu kinnistusosakond märkis kandemääruses, et kinnistu nr 16819101 osas on taotlus rahuldatud ja kanne tehtud 15.12.2015. Kinnistute 1884302 ja 3226502 osas on enne menetluse lõpetamist esitatud Harju Maakohtu 14.12.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 1-1510425, millega on kinnistud 1884302 ja 3226502 vabastatud aresti alt ja taotletud nimetatud kinnistud seatud keelumärgete alt vabastada. Kuivõrd eelnimetatud kohtumäärus on esitatud enne kannete tegemist, siis nimetatud kinnistutele käsutamise keelumärkeid seatud ei ole. Kohus märkis, et kinnistule nr 16819301 käsutamise keelumärke seadmine oli takistatud järgnevatel põhjustel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) mõttest tulenevalt saab ühisomandis olevale kinnisasjale pöörata sissenõude, kui on olemas kõikide ühisomanike kohta kehtiv täitedokument. Sama põhimõte tuleneb TMS § 14 lg-st 1, mille kohaselt saab sissenõude abikaasade ühisvarale pöörata võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 1 mõtte kohaselt on täitemenetlus teise abikaasa nõusolekuta lubatav, kui täitmisel olevast täitedokumendist tuleneb mõlema abikaasa ühine (ühis- või solidaar-) kohustus sama võlausaldaja vastu. Käesoleval juhul on nõue ainult VU suhtes. 25.11.2015 kohtumäärusest ei nähtu, et võlgnikuks, kelle vastu saaks sissenõuet pöörata on LU. Sissenõude saaks rahuldada abikaasade lahusvara arvel, kuid kinnistu 16819301 kuulub abikaasadele ühisomandina. Nõude rahuldamiseks abikaasa ühisvara arvel tuleb arvestada TMS § 14 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 15 sätestatut, st vajalik on võlgnikuks mitteoleva ühisomaniku nõusolek (TMS § 14 lg 1). Kummalgi abikaasal ei ole kohustust täita teise abikaasa isiklikku kohustust oma ühisvara osa arvel. Sellist tõlgendust toetab perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3, mille kohaselt vastutab kumbki abikaasa oma kohustuste eest lahusvara ja pooles väärtuses ühisvaraga ning võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Asjas ei esine PKS § 33 lg-s 1 sätestatud aluseid, mille korral vastutab abikaasa kolmanda isiku ees kogu ühisvaraga. Eeltoodut arvestades ja tuginedes KRS § 46 lg-le 3 andis kohtunikuabi 21.12.2015 kandemäärusega nr 1438042015 LU-le digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusoleku ühisomandis olevale kinnistule nr 16819301 käsutamise keelumärke kandmiseks, millega on VU-l keelatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine, tähtaja kuni 15.01.2016. Käesolevaks ajaks 21.12.2015 määruses toodud puudusi kõrvaldatud ei ole, seega tuleb Harju Maakohtu 25.11.2015 kohtumääruses kriminaalasjas nr 1-15-7818 taotletud kinnisasja käsutamise keelumärge kinnistu 16819301 osas jätta rahuldamata. Määruskaebus 09.02.2016 esitas Põhja Ringkonnaprokuratuur määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kohtunikuabi 25.01.2016 kandemäärus nr 86682016 kinnistu nr 16819301 osas ja seada L ja VU ühisomandisse kuuluva kinnisasja aadressil Võrgukivi tn 6 Tallinn, kinnistusregistriosa nr-ga 16819301, katastritunnusega 78406:611:9110 (elamumaa 100%, pindala 1573 m2) kinnistusraamatu kolmandasse jakku keelumärge Siberian Energy Trading Inc. kasuks VU suhtes, keelates VU-l ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine.

Kaebaja ei nõustu kandemääruses kinnistu nr 16819301 kohta esitatud põhjendustega ning märgib, et vara arestimise eesmärgiks kriminaalmenetluses on kindlustada kannatanu tsiviilnõude rahuldamine kohtumenetluse lõppedes. Vara arestimisega tagatakse, et tsiviilhagi rahuldamise kohta tehtava otsustuse täitmine ei satuks ohtu põhjusel, et kohustatud isik on oma vara enne kriminaalmenetluse lõppu teisele isikule võõrandanud. Eeltoodust tulenevalt on prokuröri hinnangul vara arestimisest teatamine kahtlustatava abikaasale enne keelumärke seadmist kinnistusraamatusse ebaõige ning võib oluliselt kahjustada kriminaalmenetlust. Teiseks peab kaebaja vajalikuks märkida, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole tegemist veel sissenõude pööramisega kahtlustatava/süüdistatava ja tema abikaasa ühisvarale, vaid varakäsutust keelava kandega, et tagada hiljem süüdimõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagis esitatud nõude rahuldamine kahtlustatava vara arvel. Seega on kaebaja hinnangul kandemääruses esitatud põhjendused sissenõude pööramise kohta asjasse mittepuutuvad. Teise ühisomaniku nõusolekut on Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitlenud määruse nr 3-2-1-95-15 ps 17, märkides et: „Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täita kohustav täitedokument. Seega saab rahalist nõuet abikaasast võlgniku suhtes täitemenetluses täita üksnes tema lahusvara arvel. Kui sellest nõude rahuldamiseks ei jätku ja sissenõue soovitakse pöörata ühisvarale, peab sissenõudja TMS § 14 lg 2 (ja PKS § 33 lg 3 teise lause) järgi esitama hagi võlgniku ühisvara jagamiseks (vt ka nt Riigikohtu üldkogu 27. veebruari 2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p-d 44, 45).“ Kohus on nimetatud määruses sedastanud, et olukorras kui TMS § 2 lg 1 järgi on olemas täitedokument (TMS § 2 lg 1 p 3 jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas) ning täitemenetluses soovitakse pöörata sissenõuet abikaasade ühisvarale, tuleb esmalt esitada hagi võlgniku ja tema abikaasale kuuluva ühisvara jagamiseks. Seega ei nähtu viidatud kohtulahendist, et sissenõude pööramine võlgniku ja tema abikaasa ühisvarasse kuuluvale varale oleks teise ühisomaniku nõusoleku puudumisel välistatud. Harju Maakohtu 25.11.2015 arestimismääruses sedastatut, mille kohaselt ühisomandisse kuuluvat kinnisasja on võimalik arestida, seades sellele kinnisasja käsutamist keelav keelumärke üksnes arestimismääruse adressaadiks oleva kahtlustatava suhtes (välistades piirangu teise omaniku suhtes), kinnitab samuti Riigikohtu praktika. Nimetatud seisukohale on Riigikohus jõudnud oma lahendis nr 3-1-1-92-14 punktis 20.1: „Nimelt on analoogiliselt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruse punktis 46 kriminaalasjas nr 3-3-1-15-12 ja

Menetluse edasine käik Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Harju Maakohtu pädevale kohtunikule. Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 25.01.2016 kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, tuginedes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lgtele 1 ja 2 ja §-le 15 ning perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg-tele 1 ja 3, õigesti leidnud, et kuivõrd võlgnikuks oleva VU abikaasa LU ei ole andnud nõusolekut ühisomandis olevale kinnistule nr 16819301 käsutamise keelumärke kandmiseks VU suhtes, tuleb Harju Maakohtu 25.11.2015 määruses kriminaalasjas nr 1-15-7818 taotletud kinnisasja käsutamise keelumärge nimetatud kinnistu osas jätta rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud kandemääruses esitatud põhjendused sissenõude pööramise kohta ühisomandis olevale kinnisasjale asjasse mittepuutuvad, kuna käesolevas menetlusstaadiumis ei ole tegemist veel sissenõude pööramisega kahtlustatava ja tema abikaasa ühisvarale, vaid varakäsutust keelava kandega, et tagada hiljem süüdimõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagis esitatud nõude rahuldamine kahtlustatava vara arvel. Ringkonnakohus kaebuse vastava seisukohaga ei nõustu. Kaebaja on põhjendamatult eiranud varakäsutust keelava kande tegemise ja varale sissenõude pööramise omavahelist seost. TMS § 52 lg 1 esimese lause kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Keelumärke sissekandmine on TMS § 142 lg 1 kohaselt üks osa kinnisasja arestimisest. Seega on asjakohased vaidlustatud kandemääruses toodud põhjendused sissenõude pööramisest ühisomandis olevale kinnisasjale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 ja §-s 659 sätestatust neid ei korda. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei pea kohtuliku keelumärke olemusest tulenevalt selleks küsima teise ühisomaniku ehk abikaasa nõusolekut. Ka ei saa kaebuses osundatud kohtupraktikast järeldada, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise keelumärge on võimalik seada üksnes selle abikaasa osale ühisomandis, kelle suhtes arestimisotsustus tehakse, ilma teise abikaasa nõusolekuta. Kuigi kaebuses viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt on hagi tagamise korras käsutamise keelumärke seadmine ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale võimalik selliselt, et käsutamine keelatakse sõnaselgelt üksnes arestimismääruse adressaadiks oleval kahtlustataval, nagu see on 25.11.2015 arestimismääruses sätestatud, ei tähenda see siiski, et keelumärke abikaasade ühisvarale saaks ühe abikaasa suhtes esitatud tsiviilhagi täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kanda ilma teise abikaasa nõusolekuta. Ka on kaebaja ise määruskaebuses toonud esile, et vara arestimise eesmärgiks kriminaalmenetluses on kindlustada kannatanu tsiviilnõude rahuldamine kohtumenetluse lõppedes ning et vara arestimisega tagatakse, et tsiviilhagi rahuldamise kohta tehtava otsustuse täitmine ei satuks ohtu põhjusel, et kohustatud isik on oma vara enne kriminaalmenetluse lõppu teisele isikule võõrandanud. Kui lähtuda kaebaja käsitlusest, et abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta käsutamise keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ilma abikaasa nõusolekuta on võimalik, siis tekiks antud juhul olukord, kus tsiviilhagi rahuldava kohtuotsuse korral ei oleks TMS § 14 lg-test 1 ja 2 ega §-st 15 tulenevalt sissenõude pööramine abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale vaatamata kinnistusraamatu kandele sellegipoolest võimalik.

Nimetatu muudaks vastava kande sisutuks ega oleks kooskõlas vara arestimise eesmärgiga, ühtlasi kahjustaks selline kanne abikaasa omandiõigust ühisvara hulka kuuluva kinnisasja suhtes. Eeltoodud põhjendustel on õige maakohtu järeldus, et asjas ei saa kanda kinnistusraamatusse abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta käsutamise keelumärget ilma teise abikaasa nõusolekuta. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 07.12.2016 määrusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.