Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus H.T
(H.T)
paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2016 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse H.T määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Esialgse õiguskaitse avalduse esitaja (avaldaja): Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399; asukoht Sütiste tee 19, 13419 Tallinn, epost: XXX) Psühhiaatriahaiglasse paigutatav isik (määruskaebuse esitaja): H.T (isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Annemarie Kunila (e-post: XXX) Psühhiaatriahaiglasse paigutatava isiku registreeritud elukohajärgne omavalitsus Kullamaa vald (Kullamaa Vallavalitsuse kaudu, XXX-i Lääne maakond 90701, epost:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.H.T (H.T) määruskaebus jätta rahuldamata.
2.H.T (H.T) taotlus komisjonilise ekspertiisi läbiviimiseks jätta rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus jätta muutmata.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-1500 temaga koos elav muu perekonnaliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Asjaolud
1.29.01.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja H.T (H.T) paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Avalduse kohaselt viibib H.T SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 18.01.2016. H.T on psüühikahäire tõttu ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Patsient ei ole võimeline oma ravivajadust ise hindama. 29.01.2016 kell 08.00 rakendati patsiendi suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt PAS §-s 11 sätestatule. Arvestades H.T tervislikku seisundit, ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel. Avaldaja palub TsMS § 534 lg 5 alusel rakendada H.T suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.
2.Avaldusele lisatud psühhiaatrite ühisarvamuse kohaselt pöördus H.T esmakordselt psühhiaatri vastuvõtule 2007. aastal, diagnoositi skisotüüpne häire. Määrati ravimid, millega enesetunne paranes, käis järgnevatel aastatel regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul. 15.05. kuni 05.06.2009 vajas ta esmakordselt erakorralist haiglaravi SA PERH Psühhiaatriakliinikus. Raviga enesetunne paranes. Peale haiglaravi lõpetas peatselt ravimite tarvitamise. Järgnevalt vajas haiglaravi 2010 novembris, mil viibis ravil Läänemaa Haigla Psühhiaatriaosakonnas. Tema haigus oli süvenenud, diagnoositi paranoidset skisofreeniat. Raviga enesetunne taas paranes. Teist korda 07.06.2011 hospitaliseeriti H.T kiirabi korras tema ebaadekvaatse käitumise tõttu Majanduskooli ühiselamus. Suutis siiski ravi lõpus kontrollida oma käitumist, allus režiimile. Oli emotsioonitu ja monotoonne, kergesti ja põhjuseta solvus. Diagnoositud lisaks Aspergeri sündroomi. Oli ravil tahtest olenematu ravi korral kuni 29.08.2011. Haiglast väljakirjutamisel oli patsient haiguskriitikata. Viimati oli patsient psühhiaatriakliinikus 07.11.2013 kuni 19.02.2014, suunatuna Haapsalu psühhiaatri poolt seoses patsiendi psüühilise seisundi halvenemisega. Käesolevalt hospitaliseeritud H.T psühhiaatriakliinikusse Haapsalu psühhiaatri dr. RL saatekirjaga. 18.01.2016 vastuvõtul psühhiaatriakliinikusse oli patsient ataktilise ja laialivalguva mõttekäiguga, avaldas fragmentaarset luulu tervise teemadel (uued ravimid, antibiootikumid, põletikud jne), oli kärsitu ja sihipäratu käitumisega, rääkis plaanist minna elama välismaale. Haiguskriitikat polnud. Valvearst vormistas tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi 18.01.2016, kuid haige rahunes ja 20.01.2016 nõustus raviga. Vaatamata ordineeritud ravile H.T (H.T) psüühiline seisund halvenes. 28.01.2016 õhtul helistas ta politseisse ja teatas, et teda hoitakse tahtest olenematult Merimetsa Haiglas kinni. Ta keeldus haiglaravist, mistõttu 29.01.2016 kell 08.00 vormistatud tema suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsus. H.T-l (H.T) ilmneb raske psüühikahäire - püsikululine paranoidne skisofreenia. Ta ei suuda raske psüühikahäire tõttu hinnata enda seisundit ja ravivajadust, keeldub haiglaravist. Patsiendi käitumine on mõjutatud psühhootilistest elamustest, haiglaravita jäädes on ta ohtlik iseendale ja teistele isikutele.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-1500
3.Harju Maakohus võttis avalduse 29.01.2016 määrusega menetlusse ja teostas 29.01.2016 H.T ärakuulamise talle riigi õigusabi korras määratud esindaja ja raviarsti juuresolekul. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus pikendas 29.01.2016 määrusega esialgset õiguskaitset neljakümne päevani ning lubas kohaldada H.T suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 09.03.2016; määras lugeda esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline lõpetatuks 09.03.2016 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega ning andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja /või ravimeetoditega ei nõustu.
5.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
6.PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
8.Kohus, uurinud esitatud tõendeid, ärakuulanud puudutatud isikuid, leiab, et esinevad asjaolud H.T suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esmase õiguskaitse vahendi korras, taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Esitatud taotlusest, sellele lisatud arsti arvamuse ja meditsiinilise dokumentatsiooni kohaselt viibib H.T käesolevalt Psühhiaatriakliinikus, sest oma psüühikahäire tõttu on H.T ohtlik ümbritsevale ja eelkõige iseendale ebaadekvaatse käitumise ja ennast kahjustava käitumise tõttu. Patsient ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
10.Käesolevaks ajaks ei ole H.T psüühiline seisund oluliselt paranenud. H.T-l esineb raske psüühikahäire püsikululine paranoidne skisofreenia. Ta ei suuda raske psüühikahäire tõttu hinnata enda seisundit ja ravivajadust, keeldub haiglaravist. Patsiendi käitumine on mõjutatud psühhootilistest elamustest, haiglaravita jäädes on ta ohtlik iseendale ja teistele isikutele.
11.H.T kohtupoolse ärakuulamise kohta on koostatud protokoll. Kohus kuulas ära arsti ja puudutatud isiku esindaja, mõlemad leidsid, et H.T vajab pikemat statsionaarset ravi ning ravita võib olla ohtlik eelkõige iseendale.
12.TsMS § 534 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnisesse asutusse paigutamise tingimused tulenevad PsAS § 11 lg 1 p –dest 1-3.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-1500
13.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, ärakuulanud menetlusosalised ja juhindudes Riigikohtu seisukohast (RK lahend 3-2-1-83-07 p 12-14) leiab, et H.T-l esineb raske psüühikahäire (PsAS § 11 lg1 p 1), millest lähtuvalt esineb tal eelkõige teda ennast ohustav käitumine (PsAS § 11 lg 1 p 2). Isiku ohtlikkus saab kohtu hinnangul väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, muuhulgas kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RK lahend 3-2-1-155-13 p 39.2). H.T on keeldunud vaba tahte alusel psühhiaatrilisest abist, sõltuvalt oma seisundist on H.T võimetu otsustama ravi vajaduse üle (PsAS § 11 lg 1 p 3). H.T vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes. Arvestades H.T psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel.
14.Lähtudes H.T psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega neljakümne päevani arvestades haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest.
15.Tulenevalt TsMS §-st 539 lg 3 lõpetab kohus esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab psühhiaater (raviarst). Määruskaebus
16.H.T esitas talle määratud esindaja kaudu Harju Maakohtu kohtumäärusele määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada.
17.Määruskaebuse esitaja leidis, et ta on hea tervise juures, haiglas aga sunnitakse teda tarvitama ravimeid, mis on puhas keemia ning sõltuvust tekitavad narkootikumid. Just need ravimid on H.T arvates need, mis teda haigeks teevad. Määruskaebuse esitaja on ca 10 aastat pidanud aegajalt psühhiaatriakliinikus ravil viibima, kuid seni pole talle selgitatud, mis haigus tal tegelikult on. Ta soovib, et temale tehtaks komisjoniline ekspertiis, mis selgitaks, kas ta üldse on haige ja kui see nii on, siis mis haigus tal on. Ekspertiisi käigus peab ta vajalikuks muuhulgas ka endale peaaju kompuuteruuringu tegemist. H.T kinnitusel tuleks ta ise vabatahtlikult ekspertiisi, aga seniks tuleb kaevatav määrus tühistada ja ta haiglast koju lubada, et ta saaks rahulikult oma elu korraldada. Menetluse edasine käik
18.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks avaldajale.
19.Avaldaja leiab vastuses määruskaebusele, et maakohtu määrus on olnud põhjendatud ja vajalik. Avaldaja esindaja nõustub 29.01.2016 antud psühhiaatrite arvamusega, milles nad põhjendavad tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajalikkuse. H.T-l ilmneb raske psüühikahäire, mille tõttu ta võib olla ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ja sellega ohustada ennast kui ka ümbritsevaid isikuid. H.T kirjutatakse haiglast välja niipea, kui tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi näidustused ära langevad.
20.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-1500
21.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult esialgse õiguskaitse rakendamise eeldusi, tuginedes seejuures raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus ning isiku ärakuulamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Määruskaebuse väited, mille kohaselt on puudutatud isik enda hinnangul terve, on vastuolus raviarstide arvamusega. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite poolt esitatud andmeid, mille kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (püsikululine paranoidne skisofreenia), millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi. H.T-l puudub haiguskriitika. Psühhootilistest elamustest tulenevalt käitub H.T ettearvamatult ja ebaadekvaatselt, mistõttu võib ohustada enda elu ja tervist (keeldus ravimitest ja haiglaravist) ning sellest tulenevalt olla ohtlik teistele isikutele. Tema käitumine on mõjutatud temal esinevatest kehatunde- ja meelepetetest ning luulumõtetest. Sotsiaalne kohanemisvõime on hinnatud nõrgaks. Sellest järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et ravita jäädes on puudutatud isik ohtlik eelkõige iseendale, ohustades oma elu ja tervist, välistatud ei ole sellest tulenev ohtlikkus ümbritsevatele isikutele lähitulevikus. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik olnud pikaajaliselt ja korduvalt psühhiaatriahaiglas ravil, talle määratud ravimeid kodus olles võtnud vähe ja harva. Puudutatud isiku ärakuulamise ajal 29.01.2016 on psühhoos raviarsti sõnul ägenemise faasis, isik on keeldunud ravimitest. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik, arvestades temal esineva häire iseloomu ja tema seisundit, hospitaliseerimist 40 päevaks. Raviarsti ja puudutatud isiku esindaja on arvamusel, et puudutatud isik vajab pikemat statsionaarset ravi ning võib ravita olla ohtlik eelkõige iseendale. Seega järeldub, et muu psühhiaatriline abi ei ole puudutatud isiku puhul küllaldane.
23.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et puudutatud isiku suhtes on täidetud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused TsMS § 534 lg 1 ja PsAS § 11 lg 1 mõttes ning haiglaravita jätmisel kaasneks oht eelkõige puudutatud isiku enda elule ja tervisele, välistatud ei ole sellest tulenevalt oht ümbritsevate isikute tervisele ja julgeolekule. Maakohtul on otsustuse tegemiseks olnud piisavad dokumendid puudutatud isiku tervisliku seisundi kohta. Täidetud on esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise eeldused TsMS § 534 lg 5 mõttes.
24.Määruskaebuse esitaja väitel ei ole talle seni selgitatud, mis haigus tal on. Ringkonnakohus ei pea seda väidet usutavaks, kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule haiguse sümptome ja diagnoosi selgitatud 29.01.2016 toimunud ärakuulamisel (tlk 10).
25.Määruskaebuse esitaja on taotlenud tema suhtes komisjonilise ekspertiisi läbiviimist ning selle käigus peaaju kompuuteruuringute tegemist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuna praegusel on tegemist esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamisega, ei kohaldu TsMS § 537 ekspertiisi tegemise sätted (TsMS § 537 viimane lause), millest tulenevalt tuleb taotlus jätta rahuldamata. Soovitud ekspertiisi läbiviimist võimaldab TsMS § 537 lõikest 1 tulenevalt põhimenetlus, kui see käesoleval juhul järgneb. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtute
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-1500 infosüsteemi andmetel on puudutatud isiku suhtes tsiviilasjas nr 2-13-52949 isiku korduva psühhiaatriahaiglasse paigutamisega seoses kolmeks kuuks 13.12.2013 läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Määruskaebuses puuduvad veenvad väited selle kohta, et kaebaja tervislik olukord on võrreldes ekspertiisi tegemise ajaga paremaks muutunud.
26.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et esinesid PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused, mis tingivad puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise ja pikendamise 40 päevani ning määruskaebuse väiteid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
27.TsMS § 202 2. lausest tulenevalt on puudutatud isikul käesolevas asjas tsiviilkohtumenetlusteovõime olenemata 12.05.2014 tsiviilasjas nr 2-13-57050 tehtud määrusest.
28.TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.