T.N.Q hagi F.Y vastu leppetrahvi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.10.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
24 247,31 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.N.Q apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant):
T.N.Q
(registrikood XXX, asukoht Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Tauno Tark Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): F.Y (isikukood XXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat
1(9)
Reesa Paatsi ja vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann
Kohtuistungi toimumise aeg
10.02.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Elmer Muna ja kostja esindajad vandeadvokaat Reesa Paatsi ja vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.10.2015 otsus jätta muutmata ja T.N.Q apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Välja mõista T.N.Q-lt F.Y kasuks ringkonnakohtu menetluskulud 2028 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Apellatsiooniastmes kantud F.Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 1419,60 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.26.03.2014 esitas T.N.Q (hageja) maakohtule F.Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 21 250 eurot, viivise 1244,19 eurot ja seadusejärgse viivise alates 27.03.2014.
2.Pooled sõlmisid 01.07.2009 töölepingu nr 1211/2007-2. 28.12.2012 kanti äriregistrisse Y OÜ. Nii hageja kui ka Y OÜ tegevusala Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori järgi on programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused (620).
2(9)
Hageja ja Y OÜ on ettevõtjad ühel kaubaturul KonkS § 3 tähenduses ehk konkurendid. 11.03.2013 edastas kostja hagejale e-kirja, kus esitas kirjaliku selgituse kostja ja hageja vahelise töösuhte lõpetamise soovi kohta. Töölepingu p 10 nägi ette konkurentsipiirangu, mis kehtis kuni 08.04.2013.
3.03.06.2013 esitas hageja kostjale pretensiooni konkurentsipiirangu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise kohta ja teabenõude. 10.06.2013 esitas kostja vastuse pretensioonile. 03.07.2013 edastas hageja kostjale töölepingust tuleneva leppetrahvi nõude, paludes leppetrahvi tasuda hiljemalt 13.07.2013. Kostja ei ole leppetrahvi tasumise kohustust täitnud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Töösuhe lõppes kostja poolt TLS § 85 lg-le 1 ja § 98 lg-le 1 tugineva töölepingu korralise ülesütlemise avalduse esitamisega 11.03.2013. 08.03.2013 esitas hageja kosjale avalduse, milles teatas töölepingu p 10 sätestatud konkurentsipiirangu ülesütlemisest alates 09.04.2013. 16.07.2013, 30.08.2013, 05.09.2013 ning 07.10.2013 on hageja edastanud kostjale tasaarvestamisavaldused. Hagis toodud asjaoludel põhinevat leppetrahvi 21 250 eurot nõuet ei ole hageja varasemalt kostjale esitanud.
6.Töölepingu punktides 10.1, 10.2, 10.3, 10.4, 10.4.1, 10.4.2 ning 10.8 sätestatud tingimused on kostjat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused ja tühised. Konkurentsipiirang on sätestatud sedavõrd laialt, et piirab kostja tegevust ebaproportsionaalselt. Hageja ei ole konkretiseerinud, millisel tegevusalal kostja poolt tegutsemiseks tuleb pidada kostja poolt seadme vastuvõtuakti või käenduslepingu allkirjastamist. Eelnev ei kujuta endast kostja poolset tegutsemist tarkvaraarenduse, konsultatsioonide või punktis 10.3.3 nimetatud alal. Leppetrahv on igal juhul ebamõistlikult suur ja TLS § 23 lg 4 alusel tühine.
7.Kostja ei ole konkurentsipiirangut ka rikkunud. Seadme vastuvõtmise kinnitus või üürilepingu allkirjastamine ei kujuta endast konkurendi juures töötamist ega hagejaga samal majandusalal tegutsemist. Hageja väited, et kostja oli Y OÜ-ga töö- või käsundilaadses suhtes enne 10.04.2013, on tõendamata. Paljasõnalised on hageja väited, et kostja on tegelenud hageja endiste töötajate värbamise ja mõjutamisega.
Hageja poolt nõutav leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur ning võimalikul hagi rahuldamisel tuleks vähendada leppetrahvi minimaalseks, s.o nullini, või mõista leppetrahv välja minimaalses võimalikus ulatuses, milleks saab olla üks päevapalk. Konkurentsipiirangu rikkumisega ei ole mis tahes määral ohtu seatud hageja ärisaladused. Leppetrahvi nõudmise vajalikkus maksimaalses suuruses on põhjendamata. Hagejale ei ole tekkinud kahju. SaMa Varahaldus OÜ-ga üürilepingu sõlmimiseks läbirääkimiste pidamist ei ole hageja tõendanud. Kostja on füüsiline isik, kes peab üleval oma elukaaslast ning kahte alla kolmeaastast last, seega on tegemist rahasummaga, mis kostja pere igapäevase elulise toimimise võib ohtu seada.
9.Tuleks vähendada ka viivist nullini või mõista viivis välja minimaalses võimalikus summas. Hageja leppetrahvinõue ei ole sissenõutavaks muutunud 14.07.2013. Hageja ei ole enne hagi esitamist esitanud kostjale leppetrahvinõuet hagis toodud
3(9)
põhjendustel. Lisaks rikastuks hageja kostja arvelt alusetult, kuna hagejale ei ole sellises ulatuses kahju tekkinud. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus 22.10.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata, tühistas 29.04.2014 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5125,98 eurot, otsustas, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, ning jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 3922,70 euro osas rahuldamata.
11.On tõendatud ning puudub vaidlus, et: a) Hageja ja kostja sõlmisid 01.07.2009 tähtajatu töölepingu nr 1211/2007-2, mille alusel asus kostja hageja juures tööle äriüksuse juhi ametikohale, töösuhte algusega alates 11.12.2007, töötasuga 33 000 krooni (bruto) ehk 2109,08 eurot (bruto) (I kd tl 9-17); b) Töölepingu p-s 10 leppisid pooled kokku konkurentsipiirangus ning selle rikkumise eest leppetrahvi maksmise kohustuses (I kd tl 13-14); c) 28.12.2012 asutati ettevõte Y OÜ (I kd tl 18-19); d) 08.03.2013 ütles hageja üles kostjaga sõlmitud konkurentsipiirangu, juhindudes TLS § 25 lg-st 1, alates 09.04.2013 (I kd tl 24); e) 11.03.2013 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 85 lg 1 ja § 98 alusel alates 09.04.2013 (I kd tl 22-23); f) Kostja astus töösuhtesse Y OÜ-ga alates 10.04.2013 (I kd tl 31).
12.Töölepingu p 10.2 sätestab, et arvestades töölepingu punkti 10.1, lepivad pooled kokku, et töölepingu kehtivuse ajal ja kuue kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist ei tohi töötaja ilma tööandja eelneva kirjaliku loata tegeleda tööandjaga või tööandjaga samasse gruppi kuuluva äriühinguga konkureeriva tegevusega. Töölepingu p 10.3 sätestab konkurentsipiiranguga tegevusalad. Töölepingu p 10.4 sätestab konkurentsipiiranguga tegevused. Töölepingu p 10.8 näeb ette, et olenemata sellest, kas tööandja otsustab töölepingu üles öelda või mitte, on töötaja töölepingu punktis 10.2 sätestatud kohustuste rikkumise korral kohustatud tasuma tööandjale leppetrahvi kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses iga rikkumise eest. Maakohus leidis, et töölepingu p 10 ja selle alapunktid on kehtivad tüüptingimised.
13.Maakohus tuvastas, et tõendatud ei ole kostjapoolne konkurentsipiirangu rikkumine töölepingu p 10 tähenduses.
14.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks enne 10.04.2013 töötanud Y OÜ-s või tegutsenud hagejaga samal majandus- või kutsetegevusalal. Puudub vaidlus, et kostja asus Y OÜ-s tööle 10.04.2013. Hageja ei ole tõendanud, et kostja omas Y OÜ-lt enne töölepingu lõppemist üldvolitust, et esindada kolmandat isikut suhtes Elion Ettevõtted AS-ga. Isikliku käenduslepingu sõlmimist (Elion Ettevõtted AS ja kostja vahel 07.03.2013 sõlmitud käendusleping nr 396213/K16960 (I kd tl 103-105)) ei saa töölepingu p 10 valguses pidada konkurentsipiirangu rikkumiseks. Hageja ei saa töösuhtes piirata kostjat tegemast oma varaga tehinguid. Lisaks ei seadnud kostja mingilgi määral käenduslepingu allkirjastamisel ohtu hageja ärisaladust töölepingu pde 10.1 ja 10.2 tähenduses. Käenduslepingu sõlmimine ei kujuta endas töölepingu p-s 3 nimetatud tegevusalal töölepingu p-s 4 sätestatud vormis tegutsemist. Elion
4(9)
Ettevõtted AS ja Y OÜ vahel 15.02.2013 sõlmitud raamleping nr RL 3040 (I kd tl 100-102), mida käendab muuhulgas kostja, ei kujuta endast kostja aktiivset tegevust ega kujuta endast ühtegi töölepingu p-s 10.3 nimetatud tegevust. Y OÜ nimel on raamlepingu allkirjastanud Q. Elion Ettevõtted AS ja Y OÜ vahel 07.03.2013 sõlmitud liisinguleping nr 396213 (I kd tl 106-110) ei ole allkirjastatud kostja poolt. Asjaolu, et lepingul on märgitud Y OÜ kontaktina aadress XXX, ei kujuta endast kostja tegutsemist töölepingu p 10.3 nimetatud tegevusaladel töölepingu p-s 10.4 sätestatud vormis. Lisaks on Elion Ettevõtted AS sõlminud liisingulepingu ajal, mil hageja oli konkurentsipiirangu hagejaga üles öelnud. Tõendamata on, et Elion Ettevõtted AS ja Y OÜ vahel 01.03.2013 sõlmitud seadme üürilepingu nr 20947782 (I kd tl 55-56, 125126) ja seadme üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd tl 57-58, 127-128) on allkirjastanud kostja. Nimetatud lepingust ja aktidest saab üksnes järeldada, et üks isik on kolmanda isiku eest, mitte kolmanda isiku nimel, allkirjastanud lepingu ja aktid.
15.Tõendamata on, et kostja pidas Y OÜ nimel läbirääkimisi SaMa Varahaldus OÜ-ga üürilepingu sõlmimise eesmärgil. Tunnistaja C ütlustega (II kd tl 154-155) ei ole nimetatu tõendamist leidnud. Tunnistaja ei teadnud, mis põhjustel ja millest täpsemalt tunnistaja ammu aega tagasi kostjaga suhtles. Tunnistaja C ei kinnitanud oma ütlustes, et kostja esindas mingil viisil Y OÜ-d. Nimetatut ei tõenda ka ükski teine tõend. SaMa Varahaldus OÜ poolt esitatud tõenditest (II kd tl 5-62) nähtub, et äriruumide üürilepingu ning üürilepingu üürnikule üleandmise aktid on allkirjastanud Y OÜ nimel Q.
16.Kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 32 tunni ja 48 minuti ulatuses ehk summas 5125,98 eurot (s.o 32,8 x 156,28) koos käibemaksuga. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 21 250 eurot, viivise 1244,19 eurot ja seadusjärgse viivise leppetrahvilt alates 27.03.2014 kuni otsuse kohase täitmiseni, või, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
18.Vale ja põhjendamata on maakohtu seisukoht, mille kohaselt puudub vaidlus, et kostja asus Y OÜ-s tööle 10.04.2013. Hageja on korduvalt rõhutanud, et kostja oli tegelikult käsundi- või töölaadses suhtes hageja konkurendiga juba kostja töölepingu ja konkurentsipiirangu kehtivuse ajal. Seeläbi on maakohus jätnud ebaõigesti tuvastamata kostja ja Y OÜ vahelise suhte olemuse töölepingu kehtivuse ajal.
19.Maakohus on valesti hinnanud Elion Ettevõtted AS ja kostja vahel 07.03.2013 sõlmitud käenduslepingut (I kd tl 103-105) ja jätnud arvestamata tähendust omavad asjaolud. Pole vaidlust, et kostja käendas Elion Ettevõtted AS ja Y OÜ vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevaid Y OÜ kohustusi. See on hageja konkurendi kasuks tegutsemine ja töölepingu punktis 10.4.1 sätestatud keelu rikkumine. Maakohus pole arvestanud konkurentsipiirangu kaitsenormi eesmärki, s.o konkurentide majandustegevuse soodustamise ärahoidmine. Maakohus on jätnud hindamata, et kostja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis.
5(9)
20.Maakohus ei ole põhjendanud, millist tähendust konkurentsipiirangu rikkumise tuvastamisel omab ärisaladuse ohustamine ja alusetu väide, et kostja käendus ei kujuta endast aktiivset tegevust. Ärisaladuse ohustamise küsimus pole asjakohane. Käenduslepingu sõlmimine ja Elion Ettevõtted AS-lt seadmete vastuvõtmine on aktiivne tegevus.
21.Vale ja vastuoluline on maakohtu väide, et liisinguleping sõlmiti ajal, „mil hageja oli konkurentsipiirangu hagejaga üles öelnud“. Maakohus on viidanud, et liisinguleping sõlmiti 07.03.2013 ja hageja ütles konkurentsipiirangu üles 08.03.2013. Maakohus on jätnud ekslikult tähelepanuta hageja seisukohad, mille kohaselt konkurentsipiirangu ülesütlemisavalduse tegemise aeg ei oma õiguslikku tähendust. Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust (TsÜS § 134 lg 1, § 135 lg 2).
22.Üllatav ja alusetu on maakohtu väide, et tõendamata on asjaolu, et Elion Ettevõtted AS ja Y OÜ vahel 01.03.2013 sõlmitud seadme üürilepingu ja seadme üleandmisevastuvõtmise aktid on allkirjastanud kostja. Kostja on seda asjaolu kinnitanud.
23.Maakohus on jätnud hindamata hageja väited, mille kohaselt kostja vastuväited on eluliselt ebausutavad. Pole eluliselt usutav, et kostja asus 10.04.2013 tööle Y OÜ tegevjuhina ilma, et ta oleks juba eelnevalt olnud äriühinguga seotud.
24.Maakohus on kohaldanud vääralt TLS § 23 lg 1 ja tuvastanud ebaõigesti poolte tõendamiskoormise. Töötaja on kohustatud oma tegevust selgitama ja tõendama. Kostja ei ole kogutud tõendite ega tuvastatud asjaolude kohta esitanud ühtki selgitust. Kostjal puudub Y OÜ heaks tehtud toimingutele mõistlik põhjendus. Tõenditest (03.03.2013 üleandmis-vastuvõtmisaktide allkirjastamine, käendamine, 07.03.2013 sõlmitud liisingulepingusXXX.ee kontaktaadressiga kontaktisikuks olemine) nähtub, et kostja oli enne 09.04.2013 Y OÜ-ga tihedalt seotud.
25.Maakohus on hinnanud tunnistaja C ütlusi ebaõigesti. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et SaMa Varahalduse OÜ käest välja nõutud tõenditest (II kd tl 5-62) nähtub, et samad äriruumid, mis olid teemaks tunnistaja ja kostja vahelises telefonivestluses, anti üürile Y OÜ-le, pidanuks maakohus järeldama, et kostja oli seotud Y OÜ-le äriruumide leidmisega.
26.Töölepingu sätted pole tüüptingimused. Maakohus ei ole kontrollinud, kas kostja oli võimeline lepingutingimuse sisu mõjutama (VÕS § 35 lg 1). Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja rõhutatud asjaolu, et kostja töötas hageja ettevõttes juhtival positsioonil. Pole usutav, et kostjal polnud võimalust oma töölepingu tingimusi mõjutada.
27.Maakohus ei andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, rikkudes oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 176 lg 8 esimene lause). Vastustaja seisukoht
28.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6(9)
29.Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud apellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
30.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tsiviilasja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust.
31.Poolte vahel on vaidlus, kas 01.07.2009 sõlmitud töölepingus nr 1211/2007-2 sisalduv konkurentsipiirang on kehtiv ja juhul, kui on, siis kas kostja on seda rikkunud. Kostja töötas hageja juures äriüksuse juhi ametikohal ja tööleping lõppes 09.04.2013. Töölepingu p-s 10 leppisid pooled kokku konkurentsipiirangus ning selle rikkumise eest leppetrahvi maksmise kohustuses. Konkurentsipiirang öeldi hageja poolt üles alates 09.04.2013 (I kd, tl 24).
32.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et töölepingu konkurentsipiirangut sätestavad p 10 ja selle alapunktid on tüüptingimused ja need ei ole tühised. Kolleegium ei korda TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
33.Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et poolte vahel olid töölepingu konkurentsipiirangu tingimused eraldi läbi räägitud ja kostjal oli võimalus neid mõjutada ega seda, et teiste töötajatega oleksid töölepingud sõlmitud kostjast erineva konkurentsipiirangu kokkuleppega. Asjaolu, et kostja töötas hageja juures äriüksuse juhi ametikohal, ei anna alust järelduseks, et temaga on töölepingu konkurentsipiirangut puudutavad sätted eraldi läbi räägitud. Maakohus on kontrollinud õigesti tüüptingimiste kehtivust tulenevalt nii VÕS §-st 42 kui ka TLS §-st 23. Poolte poolt esiletoodust ja töölepingu p 10 sõnastusest ei ole alust järeldada, et konkurentsipiirangu sätted ei ole lepingu osaks VÕS § 37 lg 3 järgi. Maakohus on töölepingu konkurentsipiirangu kokkuleppeid õigesti tõlgendanud VÕS § 39 lg 1 järgi.
34.Hageja on kostjale ette heitnud töölepingu ja konkurentsipiirangu kehtivuse ajal toimunud tegevusi, mis olid väidetavalt OÜ Y huvides ja konkurentsipiirangut rikkuvad. Hageja ja OÜ Y tegutsevad samal tegevusalal, milleks on tarkvaraarendus ja sellega seonduv. Äriregistri kohaselt on mõlema äriühingu tegevusala kood EMTAK järgi 620 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) ja samuti tegutsevad nad samal kaubaturul. OÜ Y on äriregistrisse kantud 28.12.2012. Seega on tegemist hageja ja OÜ Y puhul konkurentidega.
35.Hageja väitel kinnitavad kostja konkurentsipiirangu rikkumist alljärgnevad asjaolud, mis on tõendatud dokumentaalsete tõenditega: Elion Ettevõtted AS ja OÜ Y vahel 07.03.2013 sõlmitud liisingulepingule nr 396213 on e-posti aadressiks märgitud XXX(I kd, lk 106). 07.03.2013 on kostja käendanud OÜ Y kohustusi Elion Ettevõtted AS ees tulenevalt liisingulepingust 396213.
7(9)
Lenovo Arvutid poolt Elion Ettevõtted AS-le esitatud 04.03.2013 arvel nr 20155524 on OÜ Y esindajana märgitud kostja (I kd lk 109). Eeltoodud asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust, kuid pooled vaidlevad selles, kas need tegevused on konkurentsikeeldu rikkuvad.
36.Maakohtu otsuse kohaselt oli tõendamata, et 03.03.2013 OÜ Y ja Elion Ettevõtted AS vahelisele seadme üleandmise-vastuvõtmise aktile (I kd, tl 127) on OÜ Y poolt alla kirjutanud kostja. Apellant vaidlustas eeltoodud asjaolu osas maakohtu poolt tõendi hindamise. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu järeldus on ebaõige. Kostja on 15.04.2014 menetlusdokumendi p-s 3.3.6 õigeks võtnud, et tema on aktile alla kirjutanud. Samas ei muuda kolleegiumi arvates eeltoodu maakohtu otsuse õiget lõppjäreldust.
37.Hageja on esile toonud, et kostja esindas OÜ Y lepingueelsetel läbirääkimistel SaMa Varahaldusega ruumide üürimiseks OÜ-le Y. Maakohus leidis, et eeltoodud asjaolu on tõendamata. Apellant sellega ei nõustunud ja väitis, et tunnistaja Ci ütlustega on läbirääkimiste pidamine tõendatud. Tunnistaja ütluste kohaselt (II kd tl 155) vestles ta kostjaga aastaid tagasi telefoni teel teemal võimalik üürisuhe aadressil Ehitajate tee
114.Üürilepingut vahendas maakler ja lepingu sõlmis keegi teine isik. Tunnistaja täpselt ei mäletanud, millal ta kostjaga läbirääkimisi pidas. Kolleegium nõustub, et tunnistaja umbmäärastest ütlustest ei saa järeldada, et kostja oleks üürilepingu sõlmimiseks pidanud läbirääkimisi. SaMa Varahalduse ja OÜ Y vahel on sõlmitud 21.02.2013 üürileping Ehitajate tee 114 büroopinna kasutamiseks (II kd tl 5-61). Tegemist on mahuka dokumendiga, mille sõlmimisele eelnevad tavapäraselt tõenäoliselt pikemaajalised läbirääkimised. Selliste läbirääkimiste pidamist kostja ja SaMa Varahalduse vahel tunnistaja ütlustest järeldada ei saa.
38.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas eelnevalt tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada kostja poolt konkurentsipiirangu rikkumist. Maakohus on konkurentsipiirangu kostjapoolset rikkumist hinnanud õigesti selle piirangu eesmärgist lähtudes, mis tuleneb töölepingu p-st 10.1 ja mille kohaselt on konkurentsikeelu eesmärgiks hageja ärisaladuste kaitsmine. Maakohus leidis, et hageja poolt kostjale etteheidetavad tegevused ei ole käsitletavad tegutsemisena töölepingu p-s 10.3 toodud tegevusaladel p-s 10.4 loetletud tegevustena. Töölepingu p 10 on tüüptingimus, mida tuleb VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendada. Töölepingu p 10.1, 10.2, 10.3 ja 10.4 sõnastusest järeldub, et konkurentsipiirangut rikkuvad on ennekõike otseselt hageja ärisaladust kahjustavad tegevused ja hagejale konkurentsi osutavad tegevused. Kostjale etteheidetavad tegevused võivad tõenäoliselt olla seotud OÜ Y äritegevuse käivitamisele kaasaitavate tegevustena, kuid perioodil kuni töölepingu lõpetamiseni ei saa neid ka kogumis lugeda konkurentsipiirangut rikkuvaks. Hageja ei ole esile toonud, et perioodil kuni 09.04.2013 oleks kostja tegelenud tarkvaraarenduse või mõne muu hageja tegevusalaga. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et OÜ Y oleks alustanud oma äritegevust kostjaga konkureerivatel tegevusaladel enne 10.04.2013.
39.Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda.
40.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Kostja esindajate menetluskulude
8(9)
nimekirja kohaselt on nad apellatsioonimenetluses kulutanud apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tunni, ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks 0,3 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 12,8 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kõneteeside koostamiseks 6 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 2 tundi. Esindajate teenuse tunnihind on koos käibemaksuga 156 eurot ja taotletavad menetluskulud kokku 3447,80 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
41.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastustajat esindasid ringkonnakohtu menetluses vandeadvokaadid Triin Biesinger-Jussmann ja Reesa Paatsi. Kolleegium leiab, et põhjendatud on ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tund. Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on dokumentide mahtu ja sisu arvestades piisav 8 tundi. Arvestades, et pooltele on eelnevalt vaidlusalused asjaolud teada, siis kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks loeb kolleegium piisavaks 3 tundi. Ringkonnakohtu istung kestis ca 1 tunni, mis on vajalik ajakulu. Kolleegium märgib, et kahe esindaja osavõtt ei olnud asja keerukust arvestades põhjendatud ja ajakulu määramisel lähtub kolleegium sellest, kui palju kulus menetlustoimingute tegemiseks eelduslikult ühel advokaadil. Kokku on vajalik ja põhjendatud ajakulu 13 tundi. Vastustaja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Taotlusest tulenevalt on vastustaja esindajate teenuse tunnihind koos käibemaksuga 156 eurot. Seega on vajalik ja põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtus 2028 eurot ja kostja taotlusel tuleb välja mõista viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Rahuldamata jääb vastustaja taotlus 1419,60 euro osas. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.