4.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
5.Keelduda LK poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud 05.01.2015 kviitungi ja DT poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud keskkonnaministri 27.04.2015 kirja vastuvõtmisest.
1(10)
Tsiviilasi nr 2-14-63054 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.LK esitas 23.12.2015 Harju Maakohtule hagi DT vastu Maardus Põldheina tee 25 ja Põldheina tee 27 kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks, nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnisasi asukohaga Põldheina tee 25 Maardu linn Harjumaa (registriosa nr 993002) pindalaga 874 m2. Põldheina tee 25 on moodustatud erastamise käigus plaanimaterjali alusel. Põldheina tee 25 piirneb Põldheina tee 27 (registriosa nr 993702) asuva kinnisasjaga. Põldheina tee 27 kinnisasi moodustati samuti erastamise tulemusel ning plaanimaterjali järgi pidi selle pindalaks saama 875 m2.
2.Kostja omandas Põldheina tee 27 kinnisasja 30.12.2010 ostu-müügilepinguga. Kostja soovis ehitada aia Põldheina tee 25 ja Põldheina tee 27 vahele selliselt, et see jäi hageja hinnangul tema kinnistule. Hageja tellis Põldheina tee 25 piiri märkimiseks maastikule K-Projektilt oma kinnisasja katastrimõõdistamise, kuid katastripidaja keeldus kande tegemisest, kuna Põldheina tee 25 ja Põldheina tee 27 katastriüksused kattusid osaliselt ning hageja taotletud kanne ei sobinud olemasolevate kannetega maakatastris. Selgus, et 1997. aastal on Põldheina tee 27 endine omanik tellinud Põldheina tee 27 kinnisasja mõõdistamise ning mõõtmise tulemusel on pindalaks 911 m2, seega kinnisasja pindala on suurendatud 36 m2 võrra.
3.Põldheina tee 27 katastriüksuse mõõdistamise käigus määrati piiripunktiks ekslikult Põldheina tee 25 krundil asuv aiapost, mitte metallpost. Ebaõige piiripunkti määramise ja sellest tuleneva vale mõõtmise tagajärjel arvestati osa Põldheina tee 25 kinnistust Põldheina tee 27 koosseisu. 25.06.2013 Maardu Linnavalitsuse seisukohas tuvastas linnavalitsus, et Põldheina tee 27 erastamise käigus on katastriüksuse piiride märkimisel tehtud oluline viga, mis tuleb parandada. Maardu Linnavalitsus pidi koostama Põldheina tee 25 ja 27 vahelise piiri kohta katastritoimiku ja edastama selle katastripidajale. Kostja maakorraldustoimingute läbiviijat Põldheina tee 27 kinnistule ei lubanud, seega ei olnud võimalik kinnistute vahelist piiri kokkuleppel kindlaks määrata.
4.Hageja tugineb nõude esitamisel AÕS §-le 129. Hageja nõue ei ole aegunud, kuna kinnisasja omanikul on AÕS § 129 kohaselt igal ajal õigus nõuda piiri kindlaksmääramist. Hageja hinnangul ei ole antud juhul tegemist ka igamisega, kuna kinnistu igamisega omandamise eeldused ei ole täidetud. Kinnisasjade vahelise piiri 2(10)
Tsiviilasi nr 2-14-63054 õigel kindlaksmääramisel tuleb teha vastavad muudatused kinnistusraamatus ja maakatastris. Kinnistusraamatus ja maakatastris tarviliste muudatuste tegemiseks vastavalt kindlaksmääratavale piirile nõuab hageja kostja kohustamist nõusolekute andmiseks.
5.Õigusliku olukorra selgitamiseks ning kostjale kompromissiettepanekute koostamiseks ja edasiste vaidluste ärahoidmiseks kasutas hageja Advokaadibüroo LEXTAL õigusabi. Vandeadvokaat Margus Reiland osutas hagejale õigusabi 8 tundi 01 minutit hinnaga 115,04 eurot tund. Tulenevalt kohaldatud 15%-lisest allahindlusest maksis õigusabi 783,90 eurot. Vastavalt hageja ja Griffen Management OÜ vahelisele kokkuleppele kandis kulu Griffen Management OÜ ja hageja võttis kohustuse kulud Griffen Management OÜ-le hüvitada. Seega nõudis hageja kostjalt ka õigusabikulude hüvitamist summas 783,90 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja ja kostja vahel puudub piirivaidlus AÕS § 129 alusel, kuna AÕS § 128 nimetatud nõuded ei ole täidetud. Piirimärgid on säilinud ja nende asukohta keegi muutunud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud 16 aasta jooksul mingit vastuväidet Põldheina tee 27 kinnistu andmete kohta. Hageja on ise nõustunud Põldheina tee 25 maa erastamisega tuginedes ligikaudsetele piiridele ja suurusele, seega puudub hagejal õigus nõuda piiride muutmist. Maardu Linnavalitsusel puudub pädevus lahendada maakorralduse kaudu Põldheina tee 25 erastamisel tehtud vigu maakorralduse läbiviimisega maakorraldusseaduse alusel, kuna see vaidlus kuulub otseselt katastripidaja pädevusse maakatastriseaduse §-st 20 tulenevalt.
7.Kostja põhjendas, et on omandanud Põldheina tee 27 kinnistu heauskselt ning on eeldanud kinnistusraamatu kannete õigsust. ML-le on erastatud Põldheina tee 27 kinnistu 911 m2 ulatuses, seda korraldust ei ole muudetud ega tühistatud, seega on korraldus kehtiv. Ka AÕSRS § 11 lg 5 kohaselt ei ole tegemist enam esmakinnistamise järgse olukorraga, kuna kinnistu omanik on vahetunud, seega ei saa erastamist tagasi pöörata. Kostja märkis, et on oma kinnistut kinnistusraamatu andmetele tuginedes käsutanud ja seadnud enda kinnistule hüpoteegi, kostja tugineb AÕS §-le 561. Põldheina tee 27 kinnisasi on olnud maakatastrist ja kinnistusraamatust nähtuvates piirides ja suuruses Maie Lõokese kui esmase omaniku ja kostja kui tema õigusjärglase omandis üle 10 aasta, mistõttu on tulenevalt AÕS §-st 123 hageja nõuete maksmapanek igamise tõttu välistatud. Samuti on hageja nõue TsÜS § 146 lg 5 kohaselt aegunud, sest Maie Lõoke omandas Põldheina tee 27 kinnistu 1998. aastal. Lisaks puudub hagejal õiguslik alus nõudeks AÕS § 80 alusel.
8.Kahju hüvitamise nõude osas kostja leidis, et tegemist on hageja ja Maardu Linnavalituse ning maakatastripidaja vahelise probleemidega, mis ei puuduta kostjat, seega ei ole ka kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Isegi kui nõue oleks põhjendatud, on hageja teinud kohtusse pöördumise eelselt õigusabile põhjendamatult suuri kulutusi. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus määras kindlaks Maardus Põldheina tee 25 ja Põldheina tee 27 asuvate kinnistute vahelise piiri vastavalt maakohtu otsuse lisaks oleval plaanil punasega kajastatud kinnistute piiridele ja kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistu piiride muudatuste tegemisega seotud toimingute tegemiseks vastavalt otsuse lisaks oleval plaanil punasega kajastatule. Maakohus jättis rahuldamata hagi kahju hüvitamise nõude osas. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 3(10)
Tsiviilasi nr 2-14-63054
10.Maakohus põhjendas, et sisuliselt on nõude esitamisel AÕS § 129 alusel tegemist kinnisasja omaniku nõudeõigusega naaberkinnisasja omaniku vastu õigusliku ebaselguse kõrvaldamiseks. Seega on hagejal üksnes põhjendatud vajaduse alusel võimalik nõuda piiri kindlaksmääramist kohtu poolt. Maardu Linnavalitsus on märkinud, et Põldheina tee 25 ja Põldheina tee 27 üheks piiripunktiks on võetud tänava äärde rajatud aia kahest kõrvuti asetsevast aiapostist ekslikult Põldheina tee 25 poolne, mistõttu on piiri märkimisel tekkinud oluline viga, mis on jõudnud katastrikaadrile. Samuti leiab Maardu Linnavalitus, et tehtud viga tuleb parandada ning Põldheina tee 25 ja 27 katastriüksuste vahelise piiri määramisel tuleks aluseks võtta tegelikku maakasutust fikseeriv piir, mis on ligilähedane 1960. aastal märgitud piirile (kd I lk 4042). Maa-amet on 20.04.2012 kontrollmõõdistamisel tuvastanud, et Põldheina tee 27 katastriüksuse piiripunktid nr 2 ja 4 on 1997. aastal teostatud katastrimõõdistamisel koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga ning piiriandmete vastavusse viimiseks maastikul olevate piirimärkidega on vajalik teostada Põldheina tee 27 uus katastrimõõdistamine (kd I lk 111-116). Kohtule esitatud andmete kohaselt Põldheina tee 27 uut katastrimõõdistamist toimunud ei ole, kuna kostja ei luba maamõõtjat enda kinnistule maamõõdutööde teostamiseks (kd I lk 51). Maakohus viitas ka Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest (RKTKo 3-2-1-62-12 p 25). Ka Maa-amet on märkinud, et katastriüksuse piiride asukoha üheseks väljaselgitamiseks tuleb lähtudes AÕS §-st 129 ning maakorraldusseaduse (MKS) § 3 ja § 5 alusel algatada maakorraldustoiming piiride kindlaksmääramiseks (kd I lk 111-116). Kohus leidis, et kuna hagejal ei ole võimalik Põldheina tee 25 katastriüksust registreerida, kuna taotletav kanne ei sobi olemasolevate kannetega maakatastris, siis on tegemist piirivaidlusega AÕS § 129 mõttes.
11.Maakohus leidis, et hageja esitatud nõue ei ole aegunud. Kohus põhjendas, et piiride kindlaksmääramise nõude aegumisele AÕS § 129 alusel ei kohaldada TsÜS sätteid, kuna tegemist ei ole aeguva nõudega ning kinnisaja omanikul on igal ajal võimalus nõuda piiri kindlaksmääramist.
12.Maakohus leidis, et antud juhul ei ole AÕS § 123 kohaldamise eeldused täidetud, kuna kostja ei ole kinnistusraamatusse kantud ilma õigusliku aluseta, vaid kostja on kinnistu omandanud kehtiva ostu-müügilepingu (kd I lk 82-87) alusel. Vaidlus seisneb üksnes küsimuses, kas hagejale ja kostjale kuuluvate kinnisasjade piir on korrektselt märgitud.
13.Maakohus asus seisukohale, et antud juhul ei ole kohaldatav AÕS § 561 lg 1 ning kostja ei saa tugineda heauskse omandamise vastuväitele. Kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu katastritunnus, asukoht ja pindala märgitakse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Sellised faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi (vt ka RKTKo 3-2-1-156-11 p 31). See tähendab mh, et kinnistusraamatu kanne ei ole (vaatamata katastritunnuse märkimisele) kinnisasja piiride osas määrav. Seega ei kohaldu piiriandmetele mh ka AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldamise kohta ja AÕS § 561 kinnistusraamatu andmetele tugineva heauskse omandamise kohta (RKTKo 3-2-1-6712 p 20).
4(10)
Tsiviilasi nr 2-14-63054
14.AÕS § 129 lg 2 sätestab, et kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui piiri kindlakstegemine AÕS paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades.
15.Viitega Riigikohtu seisukohale kohtuasja nr 3-2-1-67-12 otsuse p-s 25 maakohus põhjendas, et katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus. Vähemalt maakorraldustoiminguna tuleb piiri kindlaksmääramisel MaaKS § 5 lg 2 järgi arvestada ka mh kinnisasja sobivust ettenähtud sihtotstarbeks (p 3), kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamist (p 4), kinnisasja terviklikkust ja otstarbeka kuju tagamist, lihtsate ja selgete piiride loomist ning looduslikke piire (p 5), samuti kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimist (p 6).
16.Maardu Linnavalituses 08.11.2012 korraldusega on algatatud Põldheina tee 25 ja Põldheina tee 27 kinnisasjade piiride kindlaksmääramine, maakorraldustoimingute läbiviijaks on märgitud vannutatud maamõõtja TT (kd I lk 38-39). Maamõõtja TT poolt 03.09.2013 koostatud piiride ettepaneku plaani kohaselt oleks Põldheina tee 25 kinnistu pindala umbes 866 m2 ja Põldheina tee 27 kinnistu pindala umbes 885 m2 (kd I lk 53). Hageja ja kostja on kohtule esitanud fotod (kd I lk 160-162, 186-190), millest nähtub, et vaidlusalusele maatükile ei jää elamut ega muud ehitist. Kohus leidis, et maamõõtja TT 03.09.2013 koostatud piiride ettepaneku plaan vastab MaaKS § 5 lg-s 2 nimetatud tingimustele.
17.Maakohus asus seisukohale, et kinnistu piir tuleb määrata lähtuvalt maamõõtja TT 03.09.2013 koostatud piiride ettepaneku plaanist, mille kohaselt on Põldheina tee 25 kinnistu pindala umbes 866 m2 ja Põldheina tee 27 kinnistu pindala umbes 885 m2 (kd I lk 53). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-162-12 p-s 32 selgitanud, et piirivaidluse otsuse resolutsioonist peab nähtuma valduse tagastamiseks olulised andmed. Täpsuse huvides peaks vaidlusalust maa-ala tähistama kas resolutsioonis sisalduval või selles viidatud plaanil (vt ka nt RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Tulenevalt Riigikohtu juhistest märkis kohus, et otsuse lahutamatu osa on 03.09.2013 koostatud piiride ettepaneku plaan, mille alusel pidas kohus põhjendatuks määrata kinnistute vahelise piiri. Kinnistute uus piir on otsusele lisatud plaanil kajastatud punasega.
18.Kuna piiri kindlakstegemiseks on tarvilik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatusse, milleks on vajalik nii hageja kui ka kostja nõusolek, kohustas kohus TsÜS § 68 lg 5 alusel kostjat andma nõusolek kinnistu piiride muudatuste tegemisega seotud toimingute tegemiseks vastavalt otsuse lisaks olevale plaanile. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-67-12 p-s 27 selgitanud, et katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt ka kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, st kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus (vt ka RKTKm 3-2-1-46-10 p 10).
5(10)
Tsiviilasi nr 2-14-63054
19.Kohus põhjendas, et hagejal on iseenesest võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, mille sisu on kohtuväline õigusabikulu (RKTKo 3-2-1-138-10 p 29). Hageja väitel on ta kandnud kohtuväliselt õigusabikulu seoses õigusliku olukorra selgitamisega ja kostjale kompromissettepanekute koostamisega summas 783,90 eurot. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on kohtule esitanud arve nr 2014/06/102 (kd I lk 57-58). Arve selgitusest nähtub, et advokaadibüroo poole on pöördutud 02.06.2014 seoses Põldheina tee 25 ja Põldheina tee 27 vahelise piirivaidlusega, milleks vandeadvokaadil Margus Reilandil on kulunud 8 tundi ja 01 minutit tunnihinnaga 115,04 eurot (kd I lk 58). Kohus leidis, et arvel kajastatud toimingud on põhjendatud. Samas on arve nr 2014/06/102 adresseeritud Griffen Management OÜ nimele. Hageja väitel kandis kulu Griffen Management OÜ ja hageja võttis kohustuse kulud Griffen Management OÜ-le hüvitada. Samas ei ole hageja kõnealuse asjaolu kohta ühtegi tõendit esitanud, mis tähendab, et kohus ei saa vastavat asjaolu tuvastatuks lugeda. Kohus saab käesolevas menetluses lahendada üksnes nõudeid, mis võivad hagejal, mitte kolmandatel isikutel kostja vastu olla. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus rahuldamata hageja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks.
20.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja AÕS § 129 lg 4 alusel poolte enda kanda, võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi üksnes osaliselt ning osas, millega kohus hagi rahuldas, oli tegemist piiriküsimuse lahendamisega. LK apellatsioonkaebus
21.LK esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palus ringkonnakohtul teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 783,90 eurot ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Samuti palus hageja võtta uue tõendina asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud 05.01.2015 kviitungi.
22.Hageja põhjendas, et kohus on hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 436 lg-t 4. Kostja ei vaidlustanud väiteid, et hagejal on Griffen Management OÜ ees kulutuste hüvitamise kohustus ja hagejale on kahju tekkinud, vaid leidis, et hageja peaks kahju hüvitamise nõudega pöörduma Maardu Linnavalitsuse poole ja et hageja kulutuste suurus ei ole mõistlik. Kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 4 eeldas hageja, et kostja on hageja väited omaks võtnud ega vaidlusta asjaolu, et hagejal on Griffen Management OÜ poolt tehtud kulutuste hüvitamise kohustus. Otsuses hindas kohus mõlemast poolest erinevalt asjaolu, millele hageja tugines ning mille kostja omaks võttis. Kohus ei juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ega andnud neile võimalust oma seisukoha avaldamiseks.
23.Hageja esitas tõendina 05.01.2015 kviitungi, millega tõendab väiteid, et hagejal oli kohustus hüvitada Griffen Management OÜ-le 783,90 eurot ja hageja on vastava kohustuse ka täitnud (VÕS § 95). Seega on hagejale tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on maakohtu selgitamiskohustuse rikkumisest tulenevalt õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid (RKTKo 3-2-1-169-10 p 11). TsMS § 633 lg 4 ja TsMS § 652 lg 4 alusel taotleb hageja dokumentaalse tõendi vastuvõtmist ning palub seda hinnata. 6(10)
Tsiviilasi nr 2-14-63054
24.Vastavalt ülalmärgitule pidanuks hagi täielikult rahuldatama. TsMS § 436 lg-te 1 ja 4 rikkumine tingis ka menetluskulude väära jaotuse. Menetluskulud tulnuks jaotada vastavalt TsMS § 162 lg-le 1. Enne kohtusse pöördumist tegi hageja kostjale kaks kompromissiettepanekut, milles palus nõustuda Maardu Linnavalitsuse poolt 12.09.2013 esitatud piiri asukoha ettepanekuga. Kostja hageja 04.06.2015 kompromissettepanekuga ei nõustunud ning 18.06.2014 ettepanekule ei reageerinud. Otsusega määras kohus piiri kindlaks vastavalt Maardu Linnavalitsuse ettepanekule. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd hageja ei ole mingilgi moel põhjustanud ebaõiget piirikannet, hageja on olnud kompromissialdis, pakkunud kompromisslahendusi ning olnud nõus Maardu linna poolt 23.10.2014 pakutud lahendusega. Olgugi, et see on oluliselt väiksem nõue võrreldes sellega, mida hageja võiks õigustatult nõuda seadusest tulenevalt ning tuginedes maa ajaloolisele kasutusele.
25.Eeltoodule tuginedes on õiglane, et menetluskulud kannab kostja, kes pahauskse naabrina piiri kindlaksmääramist on takistanud ega ole jätnud hagejale muid alternatiive kui pöörduda kohtusse. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et asi lahendada mõistliku kompromissiga ja kiiresti. Kostja on sellele põhjendamatult vastu seisnud. DT apellatsioonkaebus
26.DT oma apellatsioonkaebuses palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, kohaldades igamise ja aegumise sätteid.
27.Kostja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud AÕS § 129. Puudub alus kohaldada AÕS §-i 129, sest poolte vahel ei ole piirivaidlust. Hageja on sisuliselt soovinud Põldheina tee 27 piiri asukoha muutmist. Kuna hageja katastriüksus on moodustatud plaanija kaardimaterjali alusel, siis tuli kohaldada MaaKatS § 20 lg 12-14.
28.Maakohus on hagi rahuldamisega ja piiri määramisega uues asukohas asunud sisuliselt seisukohale, et maareformi käigus looduses määratud ja tähistatud kinnistu Põldheina tee 27 on määratud valesti ebaõiges asukohas. Samas ei ole maakohus tuvastanud erastamise aluseks olevate haldusaktide õigusvastasust.
29.Kostja arvates tuleb lahendada põhimõtteline õigusteoreetiline küsimus, kas maareformi käigus looduses valesti määratud piiride korral tekib isikul seaduslik või ebaseaduslik valdus valesti määratud piiride ulatuses. Kui valesti määratud piiri korral tekib ebaseaduslik valdus võõrale asjale, siis on see AÕS § 123 ja § 112 alusel kaitstud igamisega. Kui tegemist on olnud kostja ja tema õiguseellase seadusliku valdusega maareformi käigus looduses määratud piirides, siis puudus kohtul igasugune õiguslik alus looduses määratud piiri äramuutmiseks ja hagi rahuldamiseks. Kui aga tegemist on kostja ja tema õiguseellase ebaseadusliku valdusega, siis tuleb kohaldada igamist AÕS § 123 alusel ja jätta hagi rahuldamata.
30.AÕS § 80 kohaselt saab asja välja nõuda ainult ebaseaduslikust valdusest. Kostja sai AÕS § 56 lg 1 alusel eeldada kinnistusraamatus sisalduvate andmete õigsust. Kinnistusraamatus ei olnud märget piirivaidluse kohta. Kostja oli kinnisasja heauskne omandaja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab temale kuuluvat kinnisasja ebaseaduslikult. Maakatastris märgitud piir ja kinnistusraamatus märgitud pindala on faktiliselt õiged andmed. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud AÕS § 561 lg-t 1. 7(10)
Tsiviilasi nr 2-14-63054
31.Apellant leiab, et kohus oleks pidanud lähtuma Põldheina tee 27 kinnisasja piiridest. Põldheina tee 27 on moodustatud ja registreeritud varem kui Põldheina tee 25 katastriüksus. Põldheina tee 27 katastriüksus on moodustatud katastrimõõdistamise teel, Põldheina tee 25 aga plaani- ja kaardimaterjali alusel. Katastrimõõdistamise teel määratud piirid on prioriteetsed kaardi- ja plaanimaterjali alusel määratud piiride ees. Maardu Linnavalitsuse kirjal puudub tõenduslik väärtus piiri asukoha suhtes.
32.Kohtul ei ole ilma Maardu Linnavalitsuse erastamise korralduste õigusvastasust tuvastamata õigust kostja õiguseellasele erastatud maa piiride muutmiseks. Maa erastamise korralduste ja haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud. Lisaks on kohus otsustanud kostja õiguseellase Maie Lõokese õiguste ja kohustuste üle teda protsessi kaasamata. Kohtuotsusega on tekitatud olukord, kus Maie Lõoke ei saa enam maa erastamisel tema rikutud õigusi aegumise tõttu kaitsta. Seisukoht apellatsioonkaebuste osas
33.LK vaidles DT apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
34.DT vaidles LK apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel kohaldamata AÕS § 129 lg 4. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.
36.Kolleegium on seisukohal, et Põldheina tee 25 ja Põldheina tee 27 kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramise osas on maakohus õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, on otsust põhjendanud ja hinnanud õigesti tõendeid, mistõttu ei anna kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub piirivaidluse lahendamise osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses on kostja valdavalt korranud vastuväiteid, mida ta esitas maakohtu menetluses. Maakohus on kolleegiumi hinnangul vastanud otsuses kostja vastuväidetele ning on piisavalt põhjendanud, miks kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus vastata kostja apellatsioonkaebuse väidetele, millele maakohus on sisuliselt juba vastanud.
37.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele kolleegium siiski märgib, et haldusmenetluse olemasolu ei välista piiride kindlakstegemist tsiviilkohtumenetluses (RKTKo 3-2-1-6712 p 26). Olukorras, kus Põldheina tee 27 katastriüksuse mõõdistamisel on tehtud viga, ei saa kostja tugineda sellele, et katastrimõõdistamise teel määratud piirid on prioriteetsed kinnisasja tegelike piiride ees. Piiride kindlaksmääramise vaidluses saab tugineda mh sellele, et piirid on valesti kaardistatud (RKTKo 3-2-1-143-12 p 15). Põhjendamatu on kostja väide, et Maardu Linnavalitsuse kirjal puudub tõenduslik väärtus. Maardu Linnavalitsuse 25.06.2013 kiri vastab TsMS § 272 lg 1 sätestatud dokumentaalse tõendi nõuetele. Sellest nähtuvalt on Maa-amet teostanud katastriüksuste kontrollmõõdistamise, mille tulemusena selgus, et Põldheina tee 27 katastriüksuse piiripunktid nr 2 ja 4 on 1997 aastal teostatud katastrimõõdistamise käigus koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga. 8(10)
Tsiviilasi nr 2-14-63054
38.Põhjendamatu on ka kostja väide, et maakohus on ebaõigesti jätnud kostja õiguseellase menetlusse kaasamata. Õige on hageja viide TsMS § 5 lg-le 1, mille kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja ei ole taotlenud Maie Lõokese kui Põldheina tee 27 endise omaniku menetlusse kaasamist, samuti ei ole Maie Lõoke ise avaldanud soovi astuda menetlusse. Lisaks ei mõjuta Maie Lõokese võimalike nõuete olemasolu hageja õigust nõuda kinnisasja praeguselt omanikult piiri kindlaksmääramist.
39.Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega selles, et hageja poolt kohtueelselt kantud õigusabikulud summas 783,90 eurot tuleb jätta kostjalt välja mõistmata, kuid peab vajalikuks selles osas muuta kohtuotsuse põhjendusi.
40.AÕS § 129 lg 4 kohaselt kannavad piiri kindlakstegemise kulud naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu arvates saavad piiri kindlakstegemise kuludena kõne alla tulla ka poolte õigusabikulud, mis on tekkinud piiri kindlakstegemise vaidluses (sh kohtueelselt). Kolleegium on aga seisukohal, et AÕS § 129 lg 4 mõtteks on jaotada võrdselt just need kulud, mis vältimatult kaasnevad kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramisega (nt mõõdistamise ja piiri tähistamise kulu). Tegemist on kuludega, mida saab eelduslikult pidada mõlema naabri huvides olevateks, millest tulenevalt peavad naabrid kandma need kulud võrdsetes osades. Kolleegiumi arvates ei tulene nimetatud sätte eesmärgist aga seda, et üks pool peaks kandma osaliselt või täielikult teise poole kantud õigusabikulusid kohtueelses menetluses. AÕS § 129 lg 4 mõttest tuleneb, et kummagi poole muud kulud (sh kohtueelsed õigusabikulud) jäävad üldjuhul poole enda kanda. Ringkonnakohtu arvates puuduvad käesoleval juhul asjaolud, mis annaksid alust üldjuhust kõrvale kalduda. Sellest tulenevalt puudub alus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
41.Maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata jätmise tõttu tuleb muutmata jätta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Nagu kolleegium on leidnud, on maakohus õigesti rahuldanud hagi osaliselt, jättes hagi rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude osas. Kuna hagi rahuldati osaliselt ning tegemist on piirivaidlusega, siis jättis maakohus poolte menetluskulud põhjendatult poolte endi kanda.
42.Arvestades ülaltoodud põhjendusi ja ka seda, et mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, on põhjendatud ka apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte enda kanda (TsMS § 171 lg 1).
43.Kolleegium on seisukohal, et kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud uus tõend (keskkonnaministri 27.04.2015 kiri) tuleb jätta vastu võtmata (TsMS § 652 lg 4). Keskkonnaministri kirjas on selgitatud üldiselt katastriüksuse moodustamise, pindala määramise ja arvutamisega seonduvat. Seega ei ole tõend seotud käesolevas asjas menetletava konkreetse piirivaidlusega. Lisaks ei ole kostja põhjendanud, miks ei esitatud seda maakohtusse, kuigi see tõend oli, selle kuupäeva arvestades, olemas juba maakohtus toimunud menetluse ajal.
44.Hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud uus tõend (05.01.2015 kviitung) tuleb jätta vastu võtmata TsMS § 238 lg 1 alusel. Ringkonnakohus on leidnud, et hageja ei saa kostja vastu esitada kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet, mistõttu ei ole sellel tõendil asjas tähtsust.
9(10)
Tsiviilasi nr 2-14-63054
45.Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12 p 29).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.