Rahuldada XXX hagi XXX vastu XXXja XXXkinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks, nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks osaliselt. Määrata kindlaks XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) asuvate kinnistute vaheline piir vastavalt käesoleva otsuse lisaks oleval plaanil punasega kajastatud kinnistute piiridele.
Kohustada XXX andma nõusolek kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud kinnistu piiride muudatuste tegemisega seotud toimingute tegemiseks vastavalt otsuse lisaks oleval plaanil punasega kajastatule.
4.Jätta rahuldamata hagiavaldus kahju hüvitamise nõude osas.
Jätta rahuldamata hageja taotlus jätta asja juurde võtmata kostja 29.05.2015 esitatud lisad 3, 4 ja 5.
6.Käesoleva kohtuotsuse lahutamatu osa on 03.09.2013 koostatud plaan. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejale kuulub kinnisasi aadressiga XXX pindalaga 874 m2. XXX on moodustatud erastamise käigus plaanimaterjali alusel. XXX piirneb XXX asuva kinnisasjaga. XXX kinnisasi moodustati samuti erastamise tulemusel ning plaanimaterjali järgi pidi selle pindalaks saama 875 m2. XXX kinnisasja kinnistusregistrisse kantud pindala on aga 911 m2.
2.XXX kinnisasja praegune omanik, kostja, omandas nimetatud kinnisasja 30.12.2010 ostumüügilepinguga. Kostja soovis ehitada aia XXX ja XXX vahele selliselt, et see jäi hageja hinnangul tema kinnistule. Hageja tellis XXX piiri märkimiseks maastikule K-Projektilt oma kinnisasja katastrimõõdistamise, kuid katastripidaja keeldus kande tegemisest, kuna XXX ja XXX katastriüksused kattusid osaliselt ning hageja taotletud kanne ei sobinud olemasolevate kannetega maakatastris.
3.Probleemi uurimise käigus selgus, et 1997. aastal on XXX endine omanik tellinud XXX kinnisasja mõõdistamise ning Maardu linnaga kooskõlastatult on XXX kinnisasja XXX teega piirneva külje pikkuseks mõõdetud 23,29 m, algse plaanimaterjali alusel oleks pidanud see olema 21,60 m; Sõlmheina tee poolse külje pikkuseks mõõdetud 22,67 m, algse plaanimaterjali alusel oleks pidanud see olema 21,60 m; pindalaks on leitud 911 m2, algse plaanimaterjali järgi pidi see olema 875 m2 ehk kinnisasja pindala on suurendatud 36 m2 võrra.
4.XXX ja XXX vahelise kinnistu piir on maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kantud ebaõigesti ning nimetatud kinnistud kattuvad osaliselt. Selle põhjus on asjaolu, et XXX katastriüksuse mõõdistamise käigus määrati piiripunktiks ekslikult XXX krundil asuv aiapost, mitte metallpost.
5.Ebaõige piiripunkti määramise ja sellest tuleneva vale mõõtmise tagajärjel arvestati osa XXX kinnistust XXX koosseisu. Kuna hageja mõõtmise juures ei viibinud ja teda polnud piiriprotokolli koostamisest teavitatud, ei saanud hageja ka teada, et naaberkinnistu suurus on valesti kinnistusraamatusse kantud.
6.Maa-ameti kontrollmõõdistamise käigus tuvastati, et XXX katastriüksuse piiripunktid 2 ja 4 on 1997 teostatud katastrimõõdistamisel koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga ning piiriandmete vastavusse viimiseks maastikul olevate piirimärkidega on vajalik teostada XXX uus katastrimõõdistamine. 25.06.2013 Maardu Linnavalitsuse
seisukohas tuvastas Linnavalitsus, et XXX erastamise käigus on katastriüksuse piiride märkimisel tehtud oluline viga, mis tuleb parandada. Maardu Linnavalitsus pidi koostama XXX ja XXX vahelise kindlakstehtud piiri kohta katastritoimiku ja edastama selle katastripidajale.
7.Maardu linn informeeris hagejat ja kostjat maakorraldustoimingute läbiviimisest ajavahemikul 09.04.2014 kuni 16.04.2014 ning palus tagada toimingute läbiviijale juurdepääs krundile. Kostja maakorraldustoimingute läbiviijat XXX kinnistule ei lubanud. Kuna kostja ei võimalda maakorraldustoimingute läbiviimist ega piiriprotokolli koostamist, ei ole võimalik vaidlusalust XXX ja XXX kinnistute vahelist piiri kokkuleppel kindlaks määrata ning korrektseid katastritoimikuid koostada.
8.Hageja tugineb nõude esitamisel AÕS §-le 129, mille alusel on hagejal õigus nõuda piiri kindlaksmääramist, kuna kostja kinnisasja katastrimõõdistamisel näidati maamõõtjale piiripostina ekslikult vale post, mis viis ebaõigete andmete kandmiseni katastris ja kinnistusregistris. Hageja nõue ei ole aegunud, kuna kinnisasja omanikul on AÕS § 129 kohaselt igal ajal õigus nõuda piiri kindlaksmääramist. Hageja hinnangul ei ole antud juhul tegemist ka igamisega, kuna kinnistu igamisega omandamise eeldused ei ole täidetud.
9.Katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt ka kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, s.t kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus (vt ka Riigikohtu 01.06.2010 määrus tsiviilasjas 3-2-1-46-10, p 10). Kinnisasjade XXX ja XXX vaheline piir ei ole käesoleval hetkel õige. Kinnisasjade vahelise piiri õigel kindlaksmääramisel tuleb teha vastavad muudatused kinnistusraamatus ja maakatastris. Kinnistusraamatus ja maakatastris tarviliste muudatuste tegemiseks vastavalt kindlaksmääratavale piirile nõuab hageja kostja kohustamist nõusolekute andmiseks.
10.Õigusliku olukorra selgitamiseks ning kostjale kompromissiettepanekute koostamiseks ja edasiste vaidluste ärahoidmiseks kasutas hageja Advokaadibüroo LEXTAL õigusabi. Vandeadvokaat Margus Reiland osutas hagejale õigusabi 8 tundi 01 minutit hinnaga 115,04 eurot tund. Tulenevalt kohaldatud 15%-lisest allahindlusest maksis õigusabi 783,90 eurot. Vastavalt hageja ja XXX OÜ vahelisele kokkuleppele kandis kulu XXXOÜ ja hageja võttis kohustuse kulud XXX OÜ-le hüvitada. Seega nõuab hageja kostjalt ka õigusabikulude hüvitamist summas 783,90 eurot.
11.Hageja palub määrata kindlaks XXX ja XXX asuvate kinnistute vaheline piir ning teha vastavad muudatuskanded maakatastris ning kinnistusraamatus. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma nõusolek XXX ja XXX asuvate kinnistuste suhtes muudatuste tegemiseks maakatastris ja kinnistusraamatus vastavalt kindlaksmääratavale piirile. Hageja palub kostjalt välja mõista ka hageja kasuks 783,90 eurot õigusabikulud. Kostja vastuväited
12.Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel puudub piirivaidlus AÕS § 129 alusel, kuna AÕS § 128 nimetatud nõuded ei ole täidetud. 2010 aastal, mil kostja omandas XXX kinnistu, ei olnud kinnistusraamatusse kantud mingit märget piirivaidluse kohta XXX omanikuga, sama on kinnitatud ka ostu-müügilepingus. Seega leiab kostja, et kuna piirimärgid on säilinud ja nende asukohta keegi muutunud ei ole, ei ole selle üle ka vaidlust. Samuti ei ole hageja 16 aasta jooksul mingit vastuväidet XXX kinnistu andmete, sh piiride ja suuruse kohta esitanud.
13.XXX kinnistu omandamisel on katastriüksus moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, mitte aga litsentseeritud maamõõtja poolt. Samuti on XXX registreerimine toimunud
hiljem kui XXX registreerimine. Seega on katastriüksuse moodustamine ja piiride määramine toimunud erineval meetodil – XXX suurus ja piirid määrati katastrimõõdistamise teel, mille käigus paigaldati piirimärgid ja koostati piiriprotokoll piiride looduses kättenäitamise kohta, samas kui XXX suurus ja piirid fikseeriti olemasoleva plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma looduses piiriprotokolli koostamata. Kostja on seisukohal, et sellise vaidluse korral ei ole tegemist piirivaidlusega AÕS § 129 tähenduses. Hageja on ise nõustunud XXX maa erastamisega tuginedes ligikaudsetele piiridele ja suurusele, seega puudub hagejal õigus nõuda piiride muutmist. Hageja ei ole osundanud ühelegi rikkumisele, millest tulenevalt oleks tema õigusi maa erastamisel rikutud. Kostja hinnangul ei saa looduses olemasoleva ja tähistatud piiri muutmise nõuet käsitleda piirivaidlusena AÕS § 129 tähenduses.
14.Maardu Linnavalitsusel puudub pädevus lahendada maakorralduse kaudu XXX erastamisel tehtud vigu maakorralduse läbiviimisega maakorraldusseaduse alusel, kuna see vaidlus kuulub otseselt katastripidaja pädevusse maakatastriseaduse §-st 20 tulenevalt.
15.Kostja on omandanud XXX kinnistu heauskselt ning on eeldanud kinnistusraamatu kannete õigsust. XXX on erastatud XXX kinnistu 911 m2 ulatuses, seda korraldust ei ole muudetud ega tühistatud, seega on korraldus kehtiv. Ka AÕSRS § 11 lg 5 kohaselt ei ole tegemist enam esmakinnistamise järgse olukorraga, kuna kinnistu omanik on vahetunud, seega ei saa erastamist tagasi pöörata. Samuti kostja märgib, et on oma kinnistut kinnistusraamatu andmetele tuginedes käsutanud ja seadnud enda kinnistule hüpoteegi, kostja tugineb AÕS §-le 561. Kostja leiab, et riik peab tagama kinnistusraamatus sisalduvate teiste riiklike registrite, maakatastriandmete õigsuse, täpsuse ja usaldusväärsuse.
16.Kuna XXX omanik ei ole nõus temale erastatud maa tegeliku suurusega ja piiridega, siis on tegemist tema ja Maardu Linnavalituse ning maakatastripidaja vahelise probleemidega, mis ei puuduta kostjat, seega ei ole ka kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Kostja märgib, et kui ka hageja nõue oleks põhjendatud, on hageja teinud kohtusse pöördumise eelselt õigusabile kandnud põhjendamatult suuri kulutusi, mistõttu ei ole tegemist mõistlike kulutustega nõude esitamiseks VÕS § 128 lg 3 tähenduses.
17.Kostja leiab, et isegi juhul, kui tegemist oleks XXX kinnisasja omaniku õigusliku aluseta vaidlusega, millega hageja taotleb piirimuudatust, siis arvestades seda, et XXX kinnisasi on olnud maakatastrist ja kinnistusraamatust nähtuvatest piiridest ja suurusest XXX kui esmase omaniku ja kostja kui tema õigusjärglase omandis üle 10 aasta, siis tulenevalt AÕS §-st 123 koosmõjus §-ga 123, on hageja nõuete maksmapanek igamise tõttu välistatud ja hageja nõude rahuldamiseks alus puudub.
18.Samuti kostja leiab, et hageja esitatud nõue on aegunud. XXX omandas XXX kinnistu 1998. aastal, seega on nõue TsÜS § 146 lg 5 kohaselt aegunud.
19.Kuna hageja poolt taotletav maatükk on olnud üle 10 aasta pidevalt nii XXX kui ja kostja seaduslikus valduses XXX kinnistu koosseisus looduses määratud ja tähistatud piires, siis hagejal puudub õiguslik alus nõudeks AÕS § 80 alusel. Samuti ei ole kostja vaidlusalust maatükki omavoliliselt ega seadusvastaselt hõivanud.
20.Eeltooduga on kostja seisukohal, et hageja ei ole oma väiteid nõuetekohaselt tõendanud, tegemist ei ole sellise piirisegadusega ja vaidlusega piiride paiknemise üle, mille suhtes kuulub kohaldamisele AÕS § 129, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjale kuuluva kinnistu piiriandmete parandamist maakatastris ja kinnistusraamatus. Kostja hinnangul tuleb hageja nõue jätta rahuldamata ka aegumise, hea usu ning igamise põhjendustel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
23.Hageja on 08.07.2015 esitanud taotluse jätta asja juurde võtmata kostja 29.06.2015 esitatud lisad 3, 4 ja 5, kuna tegemist ei ole asjas tähtsust omavate tõenditega. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus, jätta asja juurde võtmata kostja 29.05.2015 esitatud lisad 3, 4 ja 5, tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul omavad kostja esitatud tõendid (fotod) asja lahendamisel tähtsust, eelkõige on kohtul võimalik esitatud tõendite alusel võtta seisukohta maakorraldusliku piiri asetuse osas, seega võtab kohus tõendid asja juurde ning jätab hageja taotluse rahuldamata.
24.Hagejale kuulub kinnistu asukohaga XXX Maardu linn Harjumaa, registriosa nr XXX, pindalaga 874 m2, sihtotstarve elamumaa, katastritunnus XXX, katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel (kd I lk 18), millega nõustumist on hageja 19.06.1997 maa ostueesõiguse avalduses kinnitanud (kd I lk 148). Hagejale on kinnistu erastatud Maardu Linnavalitsuse 11.06.1998 nr 640 korraldusega (ks I lk 150). Kostjale kuulub kinnistu asukohaga XXX Maardu linn Harjumaa, registriosa nr XXX, pindalaga 911 m2, sihtotstarve elamumaa, katastritunnus 44601:002:0530 (kd I lk 20). Hageja omandas XXX kinnistu maa ostueesõigusega erastamisel, mille 1961 koostatud plaani hageja kohtule esitanud on (kd I lk 19). Plaanilt nähtub, et kinnistu sisaldab 874 m2 maad. Maardu Linnavalitsuse 08.10.1997 korralduse nr 895 kohaselt on kostjale erastatud maa ostueesõigusega asukohas XXX suuruses 911 m2 (kd I lk 127). XXX kinnistu maa ostueesõigusega erastamisel 1964 koostatud plaanilt nähtuvalt sisaldas kinnistu 875 m2 maad (kd I lk 21). Maa-amet on 20.04.2012 kinnitanud, et XXX on maakatastris registreeritud 26.03.1998 ning XXX 20.05.1998 (kd I lk 23-27).
25.Hageja on esitanud hagi XXX ja XXX kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks, nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja on seisukohal, et XXX katastriüksuse mõõdistamise käigus määrati piiripunktiks ekslikult XXX krundil asuv aiapost, mitte metallpost, seega on kostja katastriüksuse erastamise käigus katastriüksuse piiri märkimisel tehtud oluline viga, mille tõttu on kostja katastriüksus hageja katastriüksuse arvelt suurenenud 36 m2 võrra. Hageja leiab, et piir peaks kulgema selliselt nagu 1960. aasta kaardimaterjalil märgitud (kostja kinnistu suuruseks peaks olema 875 m2), seega on hageja esitanud nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 alusel kohtu poolt piiri kindlaksmääramiseks. Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudub piirivaidlus AÕS § 129 alusel, ning hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka igamise tõttu AÕS § 123 lg 1 ja AÕS § 112 lg 2 alusel. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 5 alusel. Kostja leiab, et hageja nõue on välistatud ka kostja kinnistu heauskse omandamise ja kinnistusraamatu andmete pikaajalisele usaldusele tuginedes.
26.Kuna kostja on seisukohal, et hageja nõue on TsÜS § 146 lg 5 kohaselt aegunud, analüüsib kohus esimesena aegumise kohaldamist. Kohus märgib, et enne aegumine regulatsiooni kohaldamist tuleb kohtul kvalifitseerida hageja esitatud nõue. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-54-13 p-s 11 märkinud, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida.
27.Hageja on esitanud hagi, nõudes piiri kindlaksmääramist kohtu poolt AÕS § 129 alusel. Kostja leiab, et antud juhul puudub poolte vahel piirivaidlus, ning tegemist on XXX maa erastamisel ja piiride määramisel plaanimaterjali alusel tekkinud vastuoluga, mida tuleb lahendada maakatastriseaduse (MaaKatS) § 20 lg-te 12-14 alusel.
28.AÕS § 129 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Sisuliselt on nõude esitamisel AÕS § 129 alusel tegemist kinnisasja omaniku nõudeõigusega naaberkinnisasja omaniku vastu õigusliku ebaselguse kõrvaldamiseks. Seega on hagejal üksnes põhjendatud vajaduse alusel võimalik nõuda piiri kindlaksmääramist kohtu poolt. Maardu Linnavalitsus on 25.06.2013 märkinud, et XXX ja XXX üheks piiripunktiks on võetud tänava äärde rajatud aia kahest kõrvuti asetsevast aiapostist ekslikult XXX poolne, mistõttu on piiri märkimisel tekkinud oluline viga, mis on jõudnud katastrikaadrile. Samuti leiab Maardu Linnavalitus, et tehtud viga tuleb parandada ning XXX ja XXX katastriüksuste vahelise piiri määramisel tuleks aluseks võtta tegelikku maakasutust fikseeriv piir, mis on ligilähedane 1960 aasta märgitud piirile (kd I lk 40-42). Maa-amet on 20.04.2012 kontrollmõõdistamisel tuvastanud, et XXX katastriüksuse piiripunktid nr 2 ja 4 on 1997 aastal teostatud katastrimõõdistamisel koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga ning piiriandmete vastavusse viimiseks maastikul olevate piirimärkidega on vajalik teostada XXX uus katastrimõõdistamine (kd I lk 11-116). Kohtule esitatud andmete kohaselt XXX uut katastrimõõdistamist toimunud ei ole, kuna kostja ei luba maamõõtjat enda kinnistule maamõõdutööde teostamiseks (kd I lk 51). Maa-amet on selgitanud, et kuna antud juhul on XXX katastriüksusele katastrimõõdistamine teostamisel, mille käigus ilmnesid ebatäpsused (kd I lk 118), siis võib piiri kindlaks määramise läbi viia ka katastrimõõdistamise käigus.
29.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-62-12 p-s 25 märkinud, et kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest. Ka Maa-amet on märkinud, et katastriüksuse piiride asukoha üheseks väljaselgitamiseks tuleb lähtudes AÕS §-st 129 ning maakorraldusseaduse (MKS) § 3 ja § 5 alusel algatada maakorraldustoiming piiride kindlaksmääramiseks (kd I lk 111-116). Eeltooduga on kohus seisukohal, et kuna hagejal ei ole võimalik XXX katastriüksust registreerida, kuna taotletav kanne ei sobi olemasolevate kannetega maakatastris, siis on kohtu hinnangul tegemist piirivaidlusega, mille õiguslik alus tuleneb AÕS §-st 129.
30.TsÜS § 146 lg 5 sätestab, et kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kohaldatav TsÜS § 146 lg-s 5 sätestatud regulatsioon. Kohus märgib, et piiride kindlaksmääramise nõude aegumisele AÕS § 129 alusel ei kohaldada TsÜS sätteid, kuna tegemist ei ole aeguva nõudega ning kinnisaja omanikul on igal ajal võimalus nõuda piiri
kindlaksmääramist. Eeltooduga on kohus seisukohal, et hageja esitatud nõue ei ole aegunud.
31.Kostja on seisukohal, et hagi ei kuulu rahuldamisele AÕS § 123 lg 1 ja § 112 lg 2 alusel igamise tõttu. AÕS § 123 lg 1 sätestab, et kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. Eeltoodust tuleneb, et kostja peab olema kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta. Kostja on 30.12.2010 sõlminud XXX hüpoteekide kustutamise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel on omandanud kinnistu asukohaga XXX Maardu linn (kd I lk 82-87). Kohus leiab, et antud juhul ei ole AÕS § 123 kohaldamise eeldused täidetud, kuna kostja ei ole kinnistusraamatusse kantud ilma õigusliku aluseta, vaid kostja on kinnistu omandanud kehtiva ostu-müügilepingu alusel, seega ei ole käesoleva vaidluse raames võimalik kohaldada AÕS §-s 123 sätestatut. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks ekslikult kantud kinnistusraamatusse hagejale kuuluva kinnisasja omanikuna. Vaidlus seisneb üksnes küsimuses, kas hagejale ja kostjale kuuluvate kinnisasjade piir on korrektselt märgitud.
32.Kostja on seisukohal, et antud juhul on kostja olnud kinnistu heauskne omandaja AÕS § 561 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged.
33.Kohus selgitab kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu katastritunnus, asukoht ja pindala märgitakse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Sellised faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi (vt ka Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-156-11, p 31). See tähendab mh, et kinnistusraamatu kanne ei ole (vaatamata katastritunnuse märkimisele) kinnisasja piiride osas määrav. Seega ei kohaldu piiriandmetele mh ka AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldamise kohta ja § 561 kinnistusraamatu andmetele tugineva heauskse omandamise kohta (RKTKo 3-2-1-67-12 p 20). Seega ei ole antud juhul kohaldatav AÕS § 561 lg 1 ning kostja ei saa tugineda heauskse omandamise vastuväitele.
34.Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja nõue AÕS § 129 alusel on põhjendatud.
35.Kohtule on esitatud XXX26.03.1998 registreeritud katastriüksuse moodustamise toimik (kd I lk 29-37). 05.08.1997 koostatud piiriprotokollist nähtub, et piirimärgiks piiripunktis nr 2 on metallist aiapost ja piirimärgiks piiripunktis nr 4 on metalltoru (kd I lk 35). Maardu Linnavalitsus on 12.03.2012 nõustunud hageja arvamusega, et XXX katastriüksuse mõõdistamise käigus määrati piiripunktiks ekslikult XXX krundil asuv aiapost, mitte metallpost (kd I lk 22). Maardu Linnavalitsus on 25.06.2013 märkinud, et XXX ja XXX üheks piiripunktiks on võetud tänava äärde rajatud aia kahest kõrvuti asetsevast aiapostist ekslikult XXX poolne, mistõttu on piiri märkimisel tekkinud oluline viga, mis on jõudnud katastrikaardile (kd I lk 40-42). Maa-amet on kontrollmõõdistamisel tuvastanud, et XXX
katastriüksuse piiripunktid nr 2 ja 4 on 1997. aastal teostatud katastrimõõdistamisel koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga (kd I lk 111-116).
36.AÕS § 129 lg 2 sätestab, et kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui piiri kindlakstegemine AÕS paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades.
37.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-67-12 p-s 25 selgitanud, et katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus. Vähemalt maakorraldustoiminguna tuleb piiri kindlaksmääramisel MaaKS § 5 lg 2 järgi arvestada ka mh kinnisasja sobivust ettenähtud sihtotstarbeks (p 3), kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamist (p 4), kinnisasja terviklikkust ja otstarbeka kuju tagamist, lihtsate ja selgete piiride loomist ning looduslikke piire (p 5), samuti kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimist (p 6).
38.Maardu Linnavalituses 08.11.2012 korraldusega on algatatud XXX ja XXX kinnisasjade piiride kindlaksmääramine, maakorraldustoimingute läbiviijaks on märgitud vannutatud maamõõtja XXX(kd I lk 38-39). Maamõõtja XXX on 03.09.2013 koostatud piiride ettepaneku plaani kohaselt oleks XXX kinnistu pindala umbes 866 m2 ja XXX kinnistu pindala umbes 885 m2 (kd I lk 53). Hageja ja kostja on kohtule esitanud fotod (kd I lk 160162, 186-190), millest nähtub, et vaidlusalusele maatükile ei jää elamut ega muud ehitist. Kohus leiab, et ka maamõõtja XXX 03.09.2013 koostatud piiride ettepaneku plaan vastan MaaKS § 5 lg-s 2 nimetatud tingimustele.
39.Kohus on seisukohal, et kinnistu piir tuleb määrata lähtuvalt maamõõtja XXX03.09.2013 koostatud piiride ettepaneku plaanist, mille kohaselt on XXX kinnistu pindala umbes 866 m2 ja XXX kinnistu pindala umbes 885 m2 (kd I lk 53). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1162-12 p-s 32 selgitanud, et piirivaidluse otsuse resolutsioonist peab nähtuma valduse tagastamiseks olulised andmed. Täpsuse huvides peaks vaidlusalust maa-ala tähistama kas või resolutsioonis sisalduval või selles viidatud plaanil (vt ka nt Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 21). Tulenevalt Riigikohtu juhistest leiab kohus, et käesoleva määruse lahutamatuks osa on 03.09.2013 koostatud piiride ettepaneku plaan, mille alusel kohus peab põhjendatuks kinnistute vaheline piir määrata. Kinnistute uus piir on määrusele lisatud plaanil kajastatud punasega.
40.Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek XXX ja XXX asuvate kinnistute suhtes muudatuste tegemiseks maakatastris ja kinnistusraamatus vastavalt kohtu poolt kindlaksmääratavatele piiridele.
41.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-67-12 p-s 27 selgitanud, et katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt ka kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, st kinnisasjast osa
võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 10).
42.TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus on seisukohal, et kuna piiri kindlakstegemiseks on tarvilik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatusse, milleks on vajalik nii hageja kui ka kostja nõusolek, kohustab kohus kostjat andma nõusolek kinnistu piiride muudatuste tegemisega seotud toimingute tegemiseks vastavalt otsuse lisaks olevale plaanile.
43.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahju hüvitise kohtuvälise õigusabikulu näol. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-138-10 p-s 29 selgitanud, et advokaadi kaasamine võib kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pool valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Seega on hagejal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, mille sisu on kohtuväline õigusabikulu.
44.Hageja väitel on ta kandnud kohtuväliselt õigusabikulu seoses õigusliku olukorra selgitamisega ja kostjale kompromissettepanekute koostamisega summas 783,90 eurot. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on kohtule esitanud arve nr 2014/06/102 (kd I lk 57-58). Arve selgitusest nähtub, et advokaadibüroo poole on pöördutud 02.06.2014 seoses XXX ja XXX vahelise piirivaidlusega, milleks vandeadvokaadil Margus Reilandil on kulunud 8 tundi ja 01 minutit tunnihinnaga 115,04 eurot (kd I lk 58). Kohus on seisukohal, et arvel kajastatud toimingud on põhjendatud. Samas on arve nr 2014/06/102 adresseeritud XXXOÜ nimele. Hageja väitel kandis kulu XXXOÜ ja hageja võttis kohustuse kulud XXXOÜ-le hüvitada. Samas ei ole hageja kõnealuse asjaolu kohta ühtegi tõendit esitanud, mis tähendab, et kohus ei saa vastavat asjaolu tuvastatuks lugeda. Kohus saab käesolevas menetluses lahendada üksnes nõudeid, mis võivad hagejal, mitte kolmandatel isikutel kostja vastu olla. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks, kuna hageja ei ole tõendanud, et just hagejal on VÕS § 128 lg 3 alusel vastava nõude esitamise õigus.
45.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja määrab kindlaks XXX Maardu (registriosa nr XXX) ja XXX Maardu (registriosa nr XXX) asuvate kinnistute vahelise piiri vastavalt käesoleva otsuse lisaks oleval plaanil punasega värviga kajastatule ning kohustab kostjat andma nõusoleku kinnistu piiride muudatuste tegemisega seotud toimingute tegemiseks vastavalt otsuse lisaks olevale plaanile. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks.
46.TsMS § 124, § 125, § 132 lg 1 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 7 783,90 eurot. Menetluskulude jaotus
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg-st 1 lähtuvalt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. AÕS § 129 lg 4 sätestab, et piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti.
48.Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi osaliselt, kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi üksnes osaliselt ning osas, millega kohus hagi rahuldas, oli tegemist piiriküsimuse lahendamisega, peab kohus käesoleval juhul õiglaseks ja põhjendatuks menetluskulude poolte endi kanda jätmist.