Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

põhiosalt (4990.51 eurot) alates 04.08.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras U. S. kasuks. Jätta menetluskulud OÜ Xxx xxxxxxxx kanda. Määrata kostja OÜ Xxx xxxxxxxx hüvitatavate menetluskulude suuruseks 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti ning mõista nimetatud summa OÜ-lt Xxx xxxxxxxx U. S. kasuks välja. Menetluskulud tuleb tasuda U. S. arveldusarvele EExxx, Danske Bank. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.

Menetluse käik, poolte seisukohad, väited ja tõendid Hagiavalduse (tl 2-6) ja teiste asjas esitatud dokumentide (tl 46-47, 123-125) kohaselt asus hageja U. S. üldehitajana tööle kostja ettevõttes OÜ Xxx xxxxxxxx 10.07.2014, mille kohta sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu nr 4 (tl 7-10). Hageja täitis tööülesandeid töölähetuses xxxxx xxxxxxxxxx kuni tema töövõimetuseni 03.12.2014 ning sellekohane haigusleht kehtis 08.12-29.12.2014 (tl 11). Hageja ei saanud abikaasa tervisliku seisundi tõttu minna alates 29.12.2014 välislähetusse Xxxxx Xxxxxxxxi ning esitas ka kostjale selle kohta tõendi ning ütles üles kostjaga sõlmitud töölepingu 29.12.2014 e-maili teel kirjaliku ülesütlemisavaldusega perekondlikel põhjustel (tl 12). Tööleping loeti hageja poolt lõpetatuks 02.01.2015. Seega leidis hageja, et tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping kestis perioodil 10.07.2014- 02.01.2015. Kostja on maksnud hagejale töötasu osaliselt vaid oktoobri eest. Töötasu on täielikult maksmata 2014 novembris ja detsembris töötatud päevade eest. Samuti ei ole kostja tasunud hagejale kogu päevaraha Xxxxxx töötamise eest perioodil 10.07.31.12.2014, puhkusehüvitist ega ka haigushüvitist 5 kalendripäeva eest. Hageja esitas sellekohase avalduse Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK). TVK 04.02.2015 otsusega nr 4-1/2323;119 rahuldati hageja nõue osaliselt (tl 13-20). TVK 04.02.2015 otsusega nõustumata, esitas kostja hagiavalduse kohtule TVK-le esitatud avalduste hagimenetluse korras läbivaatamiseks, mis registreeriti tsiviilasjana nr 2-15-3900. 17.06.2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-15-3900 rahuldati kostja hagi osaliselt ja tuvastati, et hageja ja kostja vahel kehtinud töölepingu ülesütlemine hageja poolt 29.12.2014 avaldusega alates 02.01.2015 on töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 3 alusel tühine. Kohus luges 10.07.2014 töölepingu korraliselt ülesöelduks alates 29.01.2015 TLS § 85 lg 1 alusel. 17.06.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-3900 jäeti läbi vaatamata hageja hagiavaldus kostja vastu saamata jäänud töötasu summas 2613.15 eurot, päevaraha perioodi 10.072 (11)

Tsiviilasi nr 2-15-11617 31.12.2014 eest summas 1259.37 eurot, puhkusehüvitise 13.42 kalendripäeva eest summas 660.40 eurot ja haigushüvitise 5 kalendripäeva eest summas 180.99 eurot väljamõistmiseks. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja kõnealuseid lahendeid vaidlustanud. Tööinspektsiooni Pärnu Töövaidluskomisjoni 04.02.2015 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/2323;119 ei ole seega jõustunud järgmistes hageja nõuetes: 1) saamata jäänud töötasu nõudes summas 2613.15 eurot; 2) saamata jäänud päevaraha nõudes perioodi 10.07-31.12.2014 eest summas 1259.37 eurot; 3) seisuga 02.01.2015 saamata jäänud puhkusehüvitise nõudes 13.42 kalendripäeva eest summas 660.40 eurot; saamata jäänud haigushüvitise nõudes 5 kalendripäeva eest summas 180.99 eurot. Kuna 17.06.2015 kohtuotsusega loeti poolte vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 85 lg 1 alusel 29.01.2015, siis muutusid kõik töötaja nõuded sissenõutavaks. Hageja alustas tööd Xxxxx Xxxxxxxxxx töölepingu alusel 10.07.2014. Töölepingu p 3.1 järgi oli hageja töötasu brutosumma ühes kuus kokku 400 eurot. Poolte suulise kokkuleppe kohaselt oli töötasu suuruseks aga 9.50 eurot tunnis netosummana. Kokkulepe oli sõlmitud ajal, mil hagejal puudus teave tema õigustest saada töötasu suuremas määras. Kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 96/71/EÜ (edaspidi direktiiv) art 3 lg 1 kohaselt peab lähetatud töötajale olema tagatud lähetusmaa töötasu miinimummäärad, siis esitab hageja oma nõude vastavalt sellele. Kuna Xxxxxx alates 01.05.2014 kehtiva kollektiivlepingu kohaselt oli uue töötaja palgakategooria 9.79 eurot tunnis, siis lähtub hageja sellest määrast ning esitab nõude alljärgneva arvutuskäigu alusel (samas ka alternatiivse nõude vastavalt poolte kokkuleppele töötasu osas): - perioodil 10.07 - 31.07.2014 töötas hageja kokku 109.25 tundi, s.o 109.25 x 9.79 = 1069.56 eurot/ alternatiivselt 9.50 eurot tunnis arvestus: 109.25 x 9.50 = 1037.88 eurot; - augustikuus 2014 töötas hageja kokku 20 tööpäeva ehk kokku 160 tundi, s.o 160 x 9.79 = 1566.40 eurot/ alternatiivselt 9.50 eurot tunnis arvestus: 160 x 9.50 = 1520 eurot; - septembrikuus 2014 töötas hageja kokku 22 tööpäeva, mille vältel oli tööl kokku 155.37 tundi, s.o 155.37 x 9.79 = 1521.07 eurot/alternatiivselt 9.50 eurot tunnis arvestus: 155.37 x 9.5 0= 1476.02 eurot; - oktoobrikuus 2014 töötas hageja kokku 23 tööpäeva ehk kokku 184 tundi, s.o 184 x 9.79 = 1801.36 eurot/ alternatiivselt 9.50 eurot tunnis arvestus: 184 x 9.50 = 1748 eurot; - novembrikuus 2014 töötas hageja kokku 20 tööpäeva ehk kokku 160 tundi, s.o 160 x 9.79 = 1566.40 eurot/ alternatiivselt 9.50 eurot tunnis arvestus: 160 x 9.50 = 1520 eurot; - perioodil 01.12 - 03.12.2014, s.o 3 tööpäeva ehk kokku 24 tundi, s.o 24 x 9.79 = 234.96 eurot/ alternatiivselt 9.50 eurot tunnis arvestus: 24 x 9.50= 228 eurot. Kostja on tasunud nimetatud perioodil hagejale 4817 eurot. Seega on hageja töötasu nõude suuruseks kokku 7759.75 – 4817= 2942.75 eurot/ alternatiivselt 7529.90 - 4817 = 2712.90 eurot. Hageja töötas töölepingu alusel välislähetuses Xxxxx Xxxxxxxxxx ja pidi sellest tulenevalt saama lähetusega seotud kulude hüvitust. Päevaraha arvestuskäik: - 2014.aasta juulikuus oli hageja töölähetuses kokku 16 päeva, s.o 16 x 22.37 = 357.92 eurot; - 2014.aasta augustikuus oli hageja töölähetuses kokku 20 päeva, s.o 20 x 22.37 = 447.40 eurot; - 2014.aasta septembrikuus oli hageja töölähetuses kokku 22 päeva, s.o 22 x 22.37 = 492.14 eurot; 2014.aasta oktoobrikuus oli hageja töölähetuses kokku 23 päeva, s.o 23 x 22.37 = 514.51 eurot; - 2014.aasta novembrikuus oli hageja töölähetuses kokku 20 päeva, s.o 23 x 22.37 = 447.40 eurot;

3 (11)

Tsiviilasi nr 2-15-11617 - 2014.aasta detsembrikuus oli hageja töölähetuses kokku 3 päeva, s.o 3 x 22.37 = 67.11 eurot. Seega pidanuks kostja tasuma hagejale kogu töölepingu kehtivuse ajal välislähetuses oldud aja eest 2326.48 eurot. Kostja tasus lähetuse eest 17.10.2014 E. S. arveldusarvele 1000 eurot (tl 21). Seega on hagejal nõue kostja vastu lähetuse päevarahade osas summas 1326.48 eurot (2326.48 eurot-1000 eurot). Samuti on hagejal õigus puhkusehüvitisele. Perioodil 10.07.2014-28.01.2015 on kokku 204 kalendripäeva ning seega on hagejal nõue kostja vastu saamata jäänud puhkuse hüvitise nõudes 28/365 x 204 kalendripäeva = 15.65 kalendripäeva tasu ulatuses. Kuivõrd puhkusetasu arvestatakse kuni töövõimetuslehele eelnenud tööpäevani makstud tasu alusel, milliseks oli 7430.15/151 kalendripäeva = 49.21 eurot ühe kalendripäeva eest, siis on hagejal kostja vastu nõue saamata jäänud ning aegumata puhkusehüvitise nõudes summas 770.14 eurot (15.65 x 49.21 eurot). Samuti nõuab hageja kostjalt töövõimetushüvitist. Hageja töövõimetus kestis 08.-29.12.2014 (tl 11) seega on hüvitise suuruseks 182.91 eurot (7759.75 – 234.96 = 7524.79 eurot/144 kalendripäeva = 52.26 eurot (keskmise kalendripäeva tasu) x 5 kalendripäeva = 261.30 eurot x 70%) või alternatiivselt 180.99 eurot (kui võtta aluseks tunnitasu 9.50 eurot ühes tunnis siis 7529.20 - 228 = 7301.90 eurot/144 kalendripäeva= 51.71 eurot (keskmise kalendripäeva tasu) x 5 kalendripäeva= 258.55 eurot x 70%). Kuna kostja ei ole tasunud hagejale ettenähtud tähtajal ehk hiljemalt 29.01.2015 käesolevas hagis nõutud summasid, siis nõuab hageja võlgnetavatelt summadelt VÕS § 113 lg 1 järgset viivist arvates 30.01.2015 järgmiselt: - saamata jäänud töötasult summas 2942.75 eurolt: 8.05/365 x 185 kp x 2942, 75 eurot/100 = 120.07 eurot või alternatiivselt saamata jäänud töötasult summas 2712.90 eurot: 8.05/365 x 185 kp x 2712.90 eurot/100= 110.69 eurot; - saamata jäänud päevarahalt summas 1326.48 eurolt: 8.05/365 x 185 kp x 1326.48 eurot/ 100 = 54.12 eurot; - saamata jäänud puhkusehüvitiselt summas 770.14 eurolt: 8.05/365 x 185 kp x 770.14 eurot/ 100 = 31.42 eurot; - saamata jäänud haigushüvitiselt summas 182.91 eurolt: 8.05/365 x 185 kp x 182.91 eurot/ 100 = 7.46 eurot või alternatiivselt saamata jäänud haigushüvitiselt summas 180.99 eurot: 8.05/365 x 185 kp x 180.99 eurot/100 = 7.38 eurot. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista välja Xxx xxxxxxxx OÜ-lt U. S. kasuks saamata jäänud töötasu summas 2942.75 eurot või alternatiivselt summas 2712.90 eurot, saamata jäänud päevaraha nõudes summas 1326.48 eurot, saamatajäänud puhkusehüvitise summas 770.14 eurot ja haigusraha hüvitise nõudes summas 182.91 eurot või alternatiivselt summas 180.99 eurot ning viivised saamata jäänud töötasult summas 2942.75 eurot kokku 120.07 eurot või alternatiivselt saamata jäänud töötasult summas 2712.90 summas 110.69 eurot, saamata jäänud päevarahalt summas 1326.48 eurot viivised summas 54.12 eurot, saamata jäänud puhkusehüvitiselt summas 770.14 eurot summas 31.42 eurot, saamata jäänud haigushüvitiselt summas 182.91 eurot summas 7.46 eurot või alternatiivselt saamata jäänud haigushüvitiselt summas 180.99 eurot summas 7.38 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis tasumata summadel võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas

4 (11)

Tsiviilasi nr 2-15-11617

Kostja palub oma vastuses (tl 39-41) ja teistes menetlusdokumentides (tl 66-68) jätta rahuldamata saamata jäänud töötasu nõue. Xxxxx elamuehitusala kollektiivlepingu kohaselt kehtivad alates 01.05.2014 tunnitasu miinimummäär 9.79 eurot tunnis. Hageja viidatud direktiiviga määratud tunnihind on määratud brutosummana. Netomäär on seega 8.09 eurot. Töötajale välja maksmisele kuuluv töötasu oleks sel juhul 792.62 tundi x 8.09 eurot = 6409.87 eurot. Kui töötaja on sellest kätte saanud 4817 eurot oleks hageja pool aluseks võetud töötundide põhjal töötajal olnud õigus saada töötasu 792.62 h x 8.09 eurot – 4817 eurot = 1591.87 eurot. Hageja märgib, et on töötasunõude 9.79 eurot esitanud brutomääras ja jääb selle juurde seniks, kuni kostja kirjalike tõenditega tõendab ära, millise kuu eest milliseid väljamaksed töötajale on teinud. Käesoleva ajani sellist arusaadavat selgitust tööandja esitanud ei ole, sh ei esitanud ka TVK-le, mistõttu võeti ka sealse lahendi tegemisel arvesse hagis esitatud summad. Lisaks hageja poolt sularahas saadud töötasule summas 4817 eurot on tööandja tasunud hageja soovil tal saada olevate summade katteks hageja ema E. S. kontole veel 1000 eurot töötasuna (päevarahasid ei olnud hagejal õigus saada, vt allpool). Seega on hageja saanud tööandjalt töötasu mitte 4817, vaid 5817 eurot. Samas ei ole töötaja poolt esitatud töötundide arvestus päris täpne. Tööandja poolt peetud tööaja arvestust jälgides on tööandja maksnud töötajale töötasu õigesti. Töötaja enda poolt esitatud tööaja arvestust tõendanud ei ole. Hageja selgitab, et tööandja enda poolt TVK-le esitatud teabe (TVK toimik tl 61-65) kohaselt on hageja töötanud rohkemgi tunde kui hageja haginõudes väidab. Lisaks töötasule nõuab hageja saamata jäänud päevaraha 1259.37 eurot, puhkusehüvitist 660.40 eurot ja haigushüvitist 180.90 eurot. Saamata jäänud päevaraha, puhkusehüvitise ja haigushüvitise nõue ei ole töötasu nõue, mille esitamise tähtaeg on 3 aastat. Antud nõuded tulnuks esitada nelja kuu jooksul arvates töölepingu lõppemise päevast ehk hiljemalt 02.05.2015. Seega on hageja päevaraha, puhkusehüvitise ja haigushüvitise nõue aegunud. Hageja ei nõustu kostja aegumist puudutava vastuväitega, sest nõudeõiguse tekkimisest kuni käesolevas asjas hagi esitamiseni arvestades aegumist peatavat TVK ning hagimenetlust, on möödunud vähem kui neli kuud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles 29.12.2014 ning et TVK tegi otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/2323 04.02.2015. Kostja poolt 12.03.2015 Pärnu Maakohtule esitatud hagi TVK 04.02.2015 töövaidlusasja nr 4-1/2323;119 otsuse tühistamiseks osas tehtud 17.06.2015. Kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-3900 jõustus 08.07.2015 (tl 49-55). Hagiavaldus käesolevas asjas esitati kohtule 04.08.2015. Hageja on taotlenud kohtul arvestada tema poolt TVK-le esitatud avalduste kuupäevadega arvestamist, millest tuleneb, et neljakuuline aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kostja on oma arvestuses lähtunud samast arvestuskäigust, mida hageja on oma hagis kasutanud. Hageja on kinnitanud, et ta on saanud sularahas tööandjalt kätte töötasu kokku summas 4817 eurot. Töötasu saamine netosummas 4817 eurot on tuvastatud ka TVK 28.01.2015 otsusega (otsuse lk 6, kolmas lõik), kus on tuvastatud, et tööandja maksis töötasu netosummas 4817 eurot. Töövaidluskomisjoni otsust töötaja vaidlustanud ei ole. Oma haginõude aluseks võttis töötaja töövaidluskomisjoni poolt aluseks võetud arvestuskäigu,

5 (11)

Tsiviilasi nr 2-15-11617 ainult et nõude esitas ta brutosummas ning sellest arvestas maha tema poolt netosumma saadud töötasu summa. Kostja märgib, et tööandja tegevuskoht on kogu aeg olnud ja on ka praegu Xxxxxx. Tööandja ei ole kunagi teinud ühtegi tööd Eestis. Selle kohta esitas kostja majandusaasta aruande 2014 kohta (tl 89-100), millest nähtub, et kostja käive 2014 majandusaastal oli 104 205 eurot. Nähtuvalt kostja poolt 2014 majandusaastal esitatud arvetest (tl 69-88) olid kõik teenusesaajad Xxxxx äriühingud või Xxxxx kodanikud. Nähtuvalt krediidiinfo andmestikust ei ole kostja Eestis käibemaksukohuslane (tl 101). Nähtuvalt esitatud Xxxxx äriandmete väljatrükilt on kostja maksukohuslasena registreeritud Xxxxxx (tl 102). Seega on kostja tegevuskoht Xxxxxx ja hageja pidigi täitma oma tööülesandeid Xxxxxx. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu p 1.3. oli töö tegemise koht Eesti. Poolte vahel sõlmitud töölepingu sätted töö tegemise koha osas on sedavõrd ebamäärased, et sellest saab järeldada, et töö tegemise koht on töölepingus üldse määratlemata. Asjaolust, et kostjal puudub Eestis majandustegevus ning et hageja ei ole päevagi Eestis töötanud, saab eeldada, et lepinguosaliste eesmärk oli sõlmida tööleping hageja töötamiseks välisriigis (Xxxxxx). Töölepingu punktis 1.3. sisalduv säte, mille kohaselt on töötaja töökoht Eestis, on näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 tähenduses. Pooltel ei olnud lepingu sõlmisel tahet, et hageja peaks asuma tööle Eestisse. Selle lepingupunktiga soovisid pooled jätta muljet, et kokkulepitud töötegemise koht on Eestis ja varjata kokkulepet, et töötaja töökoht pidigi olema Xxxxxx. Asjaolust, et hageja asus koheselt töölepingu sõlmise päeval tööle välisriiki ja töötades seal kogu lepingu kehtivuse aja, tuleb järeldada, et pooled leppisid kokku konkreetsed töö tegemise perioodid välisriigis, mistõttu ei saa välisriikides töötamist pidada lähetuseks. Hagejale jääb arusaamatuks, mida soovib kostja esitatud 20 arvega Xxxxx äriühingule xxx xxxxxxxx xx ja 1 arvega eraisikule (S.A.) tõendada. Asjaolu, kas arvete adressaadiks oli Xxxxx äriühing ja/või Xxxxx füüsiline isik ja/või kas kostja käive tekkis Eestis või kas kostja on Eestis registreeritud käibemaksukohustuslane, et lükka ümber töölepingus märgitut. Hageja leiab ka seda, et esitatud võõrkeelseid tõendeid ei saa menetluses arvestada. Kostja on oma seisukohas õigesti märkinud, et töölepingu p 1.3 alusel oli töö tegemise kohaks Eesti. Vastavalt äriregistri andmetele on Xxx xxxxxxxx OÜ Eestis registreeritud ettevõte ja juriidilise aadressi kohaselt asub hageja xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx xx-x. Nimetatud asukohas oli kostja registreeritud ka töölepingu sõlmimise ajal. Seega tuleb hageja Xxxxxx töötamist käsitleda töölähetusena ning hagis toodud nõue on õige. Kostja väited näilikust tehingust on paljasõnalised, hageja eitab näiliku tehingu sõlmimist. Kostja ei näita, millise teise tehingu varjamiseks väidetav näilik tehing tehti. Kostja koostas ise töölepingu teksti ja asub nüüd tuginema selle puuduste osas hagejale, mis ei ole õige. Kostja valik oli hageja saatmine lähetusse ja selle eest ka osaliselt päevaraha maksmine, mistõttu ei saa olla vaidlust töösuhte poolte ja asjaolude osas. Seetõttu on hagejal seadusest tulenev õigus päevarahale perioodi 10.07-31.12.2014 eest summas 1259.37 eurot. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

6 (11)

Tsiviilasi nr 2-15-11617 tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et U. S. asus üldehitajana tööle OÜ-s Xxx xxxxxxxx 10.07.2014. Samuti ei saa olla vaidlust selles, et poolte vahel sõlmitud tööleping nr 4 on korraliselt üles öeldud TLS § 85 lg 1 alusel alates 29.01.2015, kuivõrd see on sätestatud 17.06.2015 tsiviilasjas nr 2-15-3900 tehtud kohtuotsuse (mis on jõustunud) resolutsiooni punktis 3 (tl 54). TLS § 84 lg 1 sätestatu kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kuna kostja on esitanud saamata jäänud päevaraha, puhkusehüvitise ja haigushüvitise nõude osas aegumise vastuväite, lahendab kohus esmalt aegumise küsimuse. TsÜS § 147 lg 1 kohasel aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 tulnuks saamata jäänud päevaraha, puhkusehüvitise ja haigushüvitise nõuded esitada nelja kuu jooksul. Kohus on hageja taotlusel nõudnud välja töövaidluskomisjoni toimiku nr 4-1/2323, millest nähtuvalt on hageja esitanud töövaidluskomisjonile kolm avaldust: 1) 19.12.2014 (TVK tl 1) avaldus töötasu ja päevaraha nõudes; 2) 09.01.2015 (TVK tl 21-22) avaldus puhkusehüvitise nõudes; 3) 22.01.2015 (TVK tl 72-73) avaldus haigushüvitise nõudes. Aegumise seisukohalt on oluline märkida ka seda, et hageja ütles 29.12.2014 töölepingu üles (tähtsust ei oma see, et nimetatud ülesütlemisavaldus hiljem kohtu poolt tühiseks loeti). Sisuliselt muutusid avaldaja puhkusehüvitise ja haigushüvitise nõuded sissenõutavaks tema poolt ülesütlemisavalduse esitamisega ja töölepingu lõppenuks lugemisega alates 02.01.2015. Töövaidluskomisjon tegi poolte vaidluses otsuse 04.02.2015. Kostja on esitanud 12.03.2015 Pärnu Maakohtule hagi eelpooltoodud otsuse tühistamiseks ning kohus vaatas mõlema poole nõuded tsiviilasjas nr 2-15-3900 uuesti läbi. Kohus on lahendi tööandja nõudes tagaseljaotsusena teinud 17.06.2015, kohtumäärus töötaja nõuete läbivaatamata jätmise osas jõustus 08.07.2015. Hagiavaldus käesolevas asjas esitati kohtule aga 04.08.2015. Kuna nii kohtumenetluse kui sellele eelnenud töövaidluskomisjoni menetluse ajaks peatus hageja nõuetele kohalduv neljakuuline aegumistähtaeg tulenevalt TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4 (TVK menetlust loetakse seaduse mõttes kohtueelseks menetluseks), siis ei ole hageja nõuded aegunud. Päevarahade osas on hageja nõude esitanud 19.12.2014, milliseks ajaks sai nõude aegumistähtaeg (nõue on esitatud alates juulikuust 2014) olla kulgenud mitte enam kui 2 kuud ja 2 päeva, sest see katkes TsÜS § 158 lg 2 mõttes hageja ema kontole päevarahade osalise maksmisega 17.10.2014 (et tegemist oli päevarahade tasumisega, vt ka allpool). Pärast seda oli asi TVK ja kohtu menetluses ning pärast kohtu 17.06.2015 määruse jõustumist 08.07.2015, esitas hageja käesoleva haginõude vähem kui kuu möödudes. Seega ei ole möödunud ITVS § 6 lg 1 kohane neli kuud. Puhkuse- ja haigushüvitise nõuete esitamise aegumistähtaeg on aga kulgenud veel vähem – vastavalt 02.01.2015 – 09.01.2015 ja 02.01.2015 – 22.01.2015, millele lisandub mõlema nõude puhul vähem kui kuu aega (08.07.2015 – 04.08.2015), mis jäi kohtumääruse jõustumise ja hagi esitamise vahele. Vastavalt TsÜS § 160 lõikele 3 lõpeb nõude aegumise peatumine selle aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Poolte vahel on vaidlus ka asjaolu üle, kas hageja töökoht oli Eestis või Xxxxxx. Kostja on oma viimases, eelmenetluse viimasel päeval esitatud menetlusdokumendis asunud väitma, et tööandja tegevuskoht on kogu aeg olnud ja on ka praegu Xxxxxx ning tööandja ei ole kunagi teinud ühtegi tööd Eestis. Kohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud väite kinnituseks

7 (11)

Tsiviilasi nr 2-15-11617 esitatud tõendid ei ole menetluskõlblikud (arved ja Xxxxx registriväljavõte ei vasta eestikeelsuse nõuetele, mis tuleneb TsMS § 33 sätetest). Isegi kui kostja väited tema asumise kohta Xxxxxx oleks õiged (samas on hageja selgitanud, ja ka hagiavalduse esitamisel seda vastavalt kohtualluvusele kinnitanud, et kostja registreeritud asukoht on xxxxx xxxxxx, ka kostja kinnitab menetlusdokumentides oma aadressiks xxxxxxxxx xx-x, xxxxx xxxx), ei ole kohtu hinnangul alust kostjaga nõustumiseks ja tõdemuseks, et hageja ei ole kunagi töölähetuses viibinud. Vastavalt TLS § 20 teisele lausele eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 1.3 kohaselt oli töö tegemise koht Eesti ning samuti on märgitud, et vajadusel on tööandjal õigus saata töötaja tööülesannete täitmiseks töölähetusse. Kostja on ise maksnud hagejale töölähetuse päevarahasid, mida kinnitab 17.10.2014 hageja emale tehtud ülekanne (tl 21), mille selgitusse on kostja märgitud „U. S. päevarahad“. Kohtule jääb mulje, et kostja on alles pärast töövaidluse tekkimist asunud praeguses lõigus kirjeldatavatele seisukohtadele (käesoleva kohtumenetluse käigus alles viimases menetlusdokumendis) ning sellisel juhul leiab kohus, et tegemist on hea usu põhimõtte rikkumisega TsÜS § 6 mõttes, soovides tagantjärgi töölepingu tingimusi ja enda tegevust teisel moel tõlgendama asudes leida võimalusi, kuidas töötajale töölähetuse päevarahasid mitte maksta. Kohus seda lubatavaks ega kohaldatavaks ei pea. Oluline on märkida, et samale seisukohale on kohus asunud pooltevahelises vaidluses ka tsiviilasjas nr 2-15-3900 tehtud tagaseljaotsuse punktis 4. Kostja väide töölepingu p 1.3 sisalduva sätte näilikkusest TsÜS § 89 lg 1 tähenduses on samuti hõlmatud kohtu äsjaväljendatud seisukohaga. Seega leiab kohus, et hageja töölepingu järgne töö tegemise asukoht oli Eesti Xxxxxxxxxx ning hageja täitis oma tööülesandeid poolte kokkuleppel Xxxxx Xxxxxxxxxx, olles sinna tööülesandeid täitma lähetatud. Poolte vahel on ka vaidlus, millise riigi (kas Eesti või Xxxxx) töötasu tuleb antud juhul aluseks võtta. Kohus tuvastas eelpool, et hageja oli lähetatud Xxxxx Xxxxxxxxi. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 96/71/EÜ järgi tuleb hageja lugeda lähetatud töötajaks, kuna tööandja on lähetanud ta liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja teenusesaaja vahel. Direktiivi artikli 3 lg 1 alusel peab lähetatud töötajale olema tagatud lähetusmaa töötasu miinimummäärad, v.a juhul, kui lähetatud töötaja koduriigis (EV) kehtivad töötasu tingimused on soodsamad. Xxxxx Xxxxxxxxxx tuleb maksta vastava sektori kollektiivlepingus ettenähtud töötasu alammäära. Xxxxx elamuehitusala kollektiivlepingu kohaselt kehtivad alates 01.05.2014 tunnitasu miinimummäär 9.79 eurot (bruto) tunnis, millest hageja ka lähtub hagis. Samas on pooled hageja kinnitusel suuliselt kokku leppinud hageja töötasuks 9.50 eurot (neto) tund, kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega leiab kohus, et kuna antud juhul on töötaja töötasu tingimused kokkuleppeliselt soodsamad kui eelpooltoodud Xxxxx elamuehitusala kollektiivlepingus toodud, tuleb töötasu väljamõistmisel arvestada tunnitasuks 9.50 eurot (neto) tund ehk lähtuda käesoleval juhul esitatud alternatiivnõudest. Mis puutub kostja väitesse, et hageja poolt esitatud töötundide arvestus ei ole täpne, siis märgib kohus, et pooled on töölepingu p 1.4 kokku leppinud, et tööaja kestuseks on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kostja on ise esitanud TVK-le hageja tööaja arvestuse (TVK tl 6165), mis ületab hageja nõutavaid summasid, hageja on nende tõendite arvestamist taotlenud ning kohtul ei ole seega alust kahelda esitatud tööaja põhjendatuses. Tööaja arvestust peab tööandja vastavalt TLS § 28 lg 2 p 4. Seega perioodil 10.07.2014 - 03.12.2014 (detsembrikuu 3 päeva osas lähtub kohus töölepingus toodud 8-tunnisest tööajast, sest selle osas ei ole tööandja kohtule tõendeid

8 (11)

Tsiviilasi nr 2-15-11617 esitanud ega ole nende arvestamist TVK toimikust ka taotletud) on hageja töötanud järgnevalt: - 2014. aasta juulikuus perioodil 10.07 - 31.07 109.25 tundi, s.o 109.25 x 9.50 = tasu pidanuks olema 1037.88 eurot; - 2014.aasta augustikuus 160 tundi, s.o 160 x 9.50 = 1520 eurot; - 2014.aasta septembrikuus 155.37 tundi, s.o 155.37 x 9.50= 1476.02 eurot; - 2014.aasta oktoobrikuus 184 tundi, s.o 184 x 9.50 = 1748 eurot; - 2014. aasta novembrikuus 160 tundi, s.o 160 x 9.50 = 1520 eurot; - 2014. aasta detsembrikuus perioodil 01.12 - 03.12 24 tundi, s.o 24 x 9.50= 228 eurot. Kostja on tasunud nimetatud perioodil hagejale 4817 eurot, mida on kinnitanud mõlemad pooled. Seega on hageja saamatajäänud töötasu nõude suuruseks kokku 2712.90 eurot (7529.90 eurot – 4817 eurot). TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ehk päevaraha. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 § 3 alusel on välislähetuse päevaraha alammäär on 22.37 eurot päevas. Kohus tuvastas eelpool, et hageja töötas töölepingu alusel välislähetuses Xxxxx Xxxxxxxxxx ning seega on õigustatud saama lähetusega seotud kulude hüvitust järgneva arvestuskäigu järgi: - 2014.aasta juulikuus 16 päeva, s.o 16 x 22.37 = 357.92 eurot; - 2014.aasta augustikuus 20 päeva, s.o 20 x 22.37 = 447.40 eurot; - 2014.aasta septembrikuus 22 päeva, s.o 22 x 22.37 = 492.14 eurot; - 2014.aasta oktoobrikuus 23 päeva, s.o 23 x 22.37 = 514.51 eurot; - 2014.aasta novembrikuus 20 päeva, s.o 23 x 22.37 = 447.40 eurot; - 2014.aasta detsembrikuus 3 päeva, s.o 3 x 22.37 = 67.11 eurot. Seega pidanuks kostja tasuma hagejale kogu töölepingu kehtivuse ajal välislähetuses oldud aja eest 2326.48 eurot. Kostja tasus lähetuse eest 17.10.2014 E. S. arveldusarvele 1000 eurot. Seega on hagejal põhjendatud nõue kostja vastu summas 1326.48 eurot (2326.48 - 1000 eurot). Mis puutub kostja väitesse, et hagejal puudus õigus päevarahasid saada ning seega tuleb eelpool toodud 1000-euro suurune makse lugeda töötasu makseks, siis märgib kohus, et ka kostja ise on vastavat makset teostades märkinud selgitusse „päevarahad“ (tl 21). Ka hageja poolt viidatud TVK-le kostja esitatud tööaja arvestusele eelnevad tööaja arvestuse ja makstud summade tabelid (TVK tl 59-60) näitavad selgelt, et kostja on ise maksnud igakuiselt hagejale päevarahasid. Samuti on kohus eelpool tuvastanud, et hagejal oli õigus päevarahadele. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingus ei ole lepitud kokku pikemas põhipuhkuses, kui seda on 28 kalendripäeva. TLS § 61 lg 1 kohaselt põhipuhkust antakse töötatud aja eest. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Perioodil 10.07.2014-28.01.2015 on kokku 204 kalendripäeva. Seega on hagejal nõue kostja vastu saamata jäänud puhkuse hüvitise nõudes 15.65 kalendripäeva tasu ulatuses (28/365 x 204 kalendripäeva). Kuivõrd puhkusetasu arvestatakse kuni töövõimetuslehele eelnenud tööpäevani makstud tasu alusel, milliseks oli 7430.15/151 kalendripäeva = 49.21 eurot ühe kalendripäeva eest, siis on hagejal kostja vastu põhjendatud nõue saamata jäänud puhkusehüvitise nõudes summas 770.14 eurot (15.65 eurot x 49.21 eurot). Summa ja arvutuskäigu osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole.

9 (11)

Tsiviilasi nr 2-15-11617 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg 1 alusel maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% TLS § 29 lg 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust haigushüvitiseks. Hageja töövõimetus kestis 08.-29.12.2014 (tl 11). Haigushüvitise summa on seega 180.99 eurot, võttes arvesse tunnitasu 9.50 eurot ühes tunnis (7529.20 - 228 = 7301.90 eurot/144 kalendripäeva= 51.71 eurot (keskmise kalendripäeva tasu) x 5 kalendripäeva = 258.55 eurot x 70%). Muuhulgas nõuab hageja kostjalt viivist summas 203.61 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja märgib hagiavalduses, et on viivise arvutamisel lähtunud VÕS § 113 lg 1 järgset viivist arvates 30.01.2015 järgmiselt: - saamata jäänud töötasult 2712.90 eurolt 110.69 eurot (8.05/365 x 185 kp x 2712.90 eurot/100); - saamata jäänud päevarahalt 1326.48 eurolt 54.12 eurot (8.05/365 x 185 kp x 1326.48 eurot/ 100); - saamata jäänud puhkusehüvitiselt 770.14 eurolt 31.42 eurot (8.05/365 x 185 kp x 770.14 eurot/ 100); - saamata jäänud haigushüvitiselt 180.99 eurolt 7.38 eurot (8.05/365 x 185 kp x 180.99 eurot/ 100). Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu 2712.90 eurot, viivis töötasult 110.69 eurot, päevaraha 1326.48 eurot, viivis päevarahalt 54.12 eurot, puhkusehüvitis 770.14 eurot, viivis puhkusehüvitiselt 31.42 eurot, haigushüvitis 180.99 eurot ning viivis haigushüvitiselt 7.38 eurot, kokku 5194.12 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka viivis alates 04.08.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Praeguses tsiviilasjas on U. S.e esindanud Anu Toomemägi. Seega on U. S.-l õigus nõuda teda menetluses esindanud esindaja kulude hüvitamist. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

10 (11)

Tsiviilasi nr 2-15-11617 millega seoses kulud tekkisid. U. S. on kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos nimekirjaga esitanud. Selle kohaselt Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo osutas hagejale menetluse vältel õigusteenust 9 tundi ja 13 minutit, mille ees palub välja mõista 663.60 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu nõuab ta kulusid koos käibemaksuga. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 663.60 eurot ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväiteid hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et menetlusosalise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasumäära 120 eurot nii koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-92-13), kui ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus 11.04.2014 lahendis asjas nr 3-2-1-11-14 sisuliselt möönnud, arvestades inflatsiooni olemasolu ja hindade tõusu kui üldteada asjaolusid, et alates 2013 võib mõistlikuks pidada ka advokaadi tunnitasu suurust 140 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodud kohtupraktikat arvestades saab kohtu hinnangul igati põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnihinda 60 eurot. Hageja esindaja ajakulu kliendiga nõupidamisel, hagi koostamisel, kostja vastusega tutvumisel ning kohtu nõuete täitmisel on mõistlik (kõik kokku 9 tundi ja 13 minutit) on mõistlik ja kooskõlas esitatud dokumentide sisu ja mahuga ning nende koostamiseks/toimingute tegemiseks eeldatavalt kulunud ajaga. Seega on kohtu hinnangul U. S. vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suurus 663.60 EUR ning seega tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on U. S. esitanud ja seega tuleb OÜ-l Xxx xxxxxxxx tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.