1.Tühistada Pärnu Maakohtu 11.11.2015 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.K.M apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.20.04.2015 esitas E.E (hageja) Pärnu Maakohtule hagi K.M (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes sõiduautole Mercedes-Benz CLS 320 CDI (registreerimismärk XXXXXX) ning palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.06.08.2013 võõrandas kostja X’ile sõiduauto, mille omandiõigus läks müüjalt ostjale üle müügilepingu allkirjastamisel.
3.20.08.2013 võõrandas X sõiduki hagejale ning poolte vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt läks omandiõigus hagejale üle müügi-lepingu allkirjastamisel.
4.Võõrandatavaks sõidukiks oli mõlema lepingu puhul sõiduauto Mercedes-Benz CLS 320 CDI, registreerimismärgiga XXXXXX.
5.2014 septembris soovis hageja vormistada sõiduki autoregistris enda nimele, kuid siis ilmnes, et kostja oli sõiduki ajutiselt registrist kustutanud ja keelanud sellega liiklemise. Hageja päringutele vastuseks selgitas kostja, et ta ei luba hagejal sõiduki omandiõigust registris ümber vormistada enne, kui hageja on tasunud Õigusbüroo Visioon OÜ arved. Hageja sai kostja selgitustest aru, et kostja nõudmised on tingitud liikluskaamera trahvist, mis on saadud hageja poolt sõiduauto Mercedes-Benz kasutamise käigus. Kuna liiklusregistri andmete kohaselt on kostja sõiduki omanikuks, siis trahviteated koostati kostjale.
6.Hageja peab kostja rahalisi nõudeid sisuliselt väljapressimiseks. Hageja ei eita, et ta võis kiirust ületada ja trahvi saada. Hageja on nõus trahvi, mis on tehtud summas 9 eurot, tasuma. Kuid kostja hagejat trahvist ei teavitanud ega esitanud ka vastuväiteid hoiatustrahvile, mis kostjale tehti.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-5977
7.Hageja palub tunnistada tema omandiõigust sõidukile, sest siis saab ta Maanteeameti Liiklusregistris teha sõiduki suhtes vajalikke toiminguid. Kuna kostja on ära keelanud ka omaniku ümbervormistamise, siis ei käsitle Liiklusregister hagejat sõiduki omanikuna. AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud asja valduse kaotamisega. Sõiduk on hageja valduses. Hageja soovib muuta Liiklusregistris sõiduki omaniku andmeid ning võtta sõiduki taas arvele. Kostja vastuväited
8.Kostja esitatud hagi ei tunnistanud ning palus jätta menetluskulud hageja kanda.
9.Hoolimata kostja korduvatest palvetest ei ole hageja esitanud talle ostu-müügi lepingut, mis tõendaks hageja omandiõigust vaidlusalusele sõidukile. Kostja on seisukohal, et hageja üritab X`i teadmata vormistada sõidukit enda nimele. Kostjale ei ole teada, miks X ei vormistanud sõidukit Liiklusregistris ümber oma nimele. Kostja sai kahju liiklustrahvi näol. Samuti on kasutatud kostja isikuandmeid, kui sõlmiti ilma tema teadmata liikluskindlustuslepinguid. Kostja kustutas sõiduki ajutiselt registrist, et hageja ei saaks tema nimel sõlmida liikluskindlustuslepinguid ning tekitada uusi trahve. Esimese astme kohtu otsus
10.Pärnu Maakohus rahuldas hagi, tunnistas hageja omandiõigust sõiduautole MercedesBenz CLS 320 CDI, registreerimismärgiga XXXXXX, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu summas 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 612 eurot.
11.Pooled ei vaidle, et 06.08.2013 sõlmiti K.M ja X vahel sõiduki müügileping, millega omandiõigus sõidukile läks üle Xle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist ehk 06.08.2013. Vaidlust ei ole, et koos omandiõigusega läks Xle üle sõiduki valdus. Kohtuistungil kinnitas kostja, et auto müüdi Xle ning selle üle vaidlust ei ole.
12.Hageja on kohtule esitanud müügilepingu 20.08.2013, millega X müüs hagejale vaidlusaluse sõiduki. Müügilepingu punkti 4 järgi läks omandiõigus üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Hageja on kinnitanud, et valdus sõiduki üle on tal alates müügilepingu allkirjastamisest. Eeltoodud müügilepingute alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja on sõiduki Mercedez Benz, registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks alates 20.08.2013.
13.Kostja väited, et hageja üritab X teadmata oma nimele vormistada sõidukit, ei ole tõendatud. Hageja on kohtule selgitanud, et tema poolt on koostatud müügileping K.M nõudmisel, mis kannab 06.08.2013 kuupäeva ning mille poolteks on hageja ja kostja. Tegelikkuses sellist müügilepingut ei sõlmitud ning selle lepingu alusel ei ole tehingut toimunud. Kohtu hinnangul on hageja selgitused lepingu kirjutamise kohta eluliselt usutavad. Kohus nõustub hagejaga, et juhul, kui hageja oleks K.M nõudmisel andnud ära originaallepingu, mis kannab 20.08.2013 kuupäeva ning on sõlmitud X ja E.E vahel, siis oleks hageja jätnud ennast ilma dokumendist, mis kinnitab tema omandiõigust vaidlusalusele sõidukile.
14.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole õigustatud kaitsma tema enda poolt paljasõnaliselt väidetud X õiguste ja huvide rikkumist, kui talle vastavat volitust antud ei ole.
15.Vaidlust ei ole, et hagejal puudub Liiklusregistris võimalus teha talle kuuluva sõidukiga toiminguid. Sõiduk on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud. Kostja kustutas sõiduki liiklusregistrist, mis on tõendatud kostja omaksvõtuga. AÕS § 89 järgi omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-5977 rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 89 eesmärgiks on tagada omandiõiguse terviklik kaitse ka selliste omandiõiguse rikkumiste juhtude korral, kui see ei ole seotud asja valduse kaotusega. Kohus nõustub hagejaga, et kostja tegevus piirab hageja kui omaniku võimalust teostada talle kuuluva auto üle täielikku õiguslikku võimu. Kui hageja ei saa sõlmida tema omandis olevale sõidukile kehtivat liikluskindlustuslepingut, teha omaniku kande muudatust liiklusregistris, on tegemist olukorraga, kus hageja omandiõigust rikutakse AÕS § 89 tähenduses. Omandiõiguse rikkumine eeldab õigusvastasust. Kostja käitumise tagajärjel on tekkinud olukord, kus sekkutakse hagejale kuuluva sõiduki omandiõiguse õiguslikku ja faktilisse mõjupiirkonda, takistades hagejal õiguslike toimingute tegemist ning ka sõiduki faktilist kasutamist, kuna sõiduki liiklusregistrist ajutise kustutamise tulemusena puudub hagejal õigus sõidukit liikluses kasutada. Kostja tegevuse tulemusena on tekkinud hageja omandiõiguse rikkumine.
16.Kohus on seisukohal, et alates 06.08.2013, kui kostja ja X vahel sõlmiti sõiduki müügileping, ei olnud kostja õigustatud tegema sõiduki kasutamist ja käsutamist piiravaid toiminguid liiklusregistris, sest kostja omandiõigus sõidukile oli lõppenud. Kohus mõistab kostja meelepaha, kui kostjale edastati trahviteade nr 223014023587, mis on tehtud 28.04.2014 lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Trahviteate punktis 3 on selgitus trahviteate vaidlustamise kohta. Kohus on seisukohal, et kostja saanuks trahviteate vaidlustada seaduses sätestatud korras, mitte aga teha õigusvastaseid toiminguid liiklusregistris. Hageja poolt sõidukiiruse ületamine, mille eest kostja sai trahviteate, ei õigusta kostja õigusvastast käitumist. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega asi saata tagasi maakohtusse, menetluskulud jätta hageja kanda.
18.Apellant leiab, et kohus ei tuvastanud sõiduki seaduslikku omaniku, kuna jättis kohtusse kutsumata X. Kostjal oli plaanis paluda kohtul antud toiming teostada, kuid ei jõudnud seda teha, sest haigestus ega jõudnud viimasele kohtuistungile, mis toimus 26.08.2015. Maakohus uskus hagejat paljasõnaliselt, et ta ostis vaidluse all oleva auto Xlt 20.08.2013. Kohtuvaidluses on välja tulnud, et hageja on valetanud erinevate faktide kohta, võltsinud ostu-müügi lepingut ja kostja allkirja. Kostja tunnistab õigeks ostu-müügi lepinguks ainult tema ja X vahel sõlmitud lepingu 06.08.2013.
19.Hageja ei ole tõendanud, et võttis kostjaga kohe trahvijärgsel päeval ühendust. Vale on hageja väide, et kostja soovis enda omandusse X ja kostja vahelist originaallepingut. Hageja ei ole tõendanud, et üritas kostjale trahviraha panga kaudu üle kanda. Vale on hageja väide, et käis 2014 septembris ARK-is üritamas autot enda nimele vormistada. Kostja kustutas auto ajutiselt registrist 15.10.2014, seega oli hagejal võimalus toiminguid teha.
20.Kostja kustutas sõiduki ajutiselt, et hageja ei saaks jätkata kostja nimelt liikluskindlustuste sõlmimise ja kahju tekitamisega liiklustrahvide näol. Sellekohast nõu sai kostja Liiklusregistri töötajat. Maakohtu otsuses on kirjas, et kostja oleks saanud trahviteate vaidlustada, kuid selleks polnud võimalust, sest kostjal puudus võimalus trahviteate vaidlustamiseks, kuna tal puudus poolteist aastat tagasi sõlmitud müügileping ja liiklustrahv saabus koos kohtutäituri otsuse ja tasuga.
21.Kostja leiab, et käitus sõidukit ajutiselt kustutades õigesti, mida tõendab asjaolu, et maakohtu istungite vahel, juulis 2015, saabus kostjale veel üks hageja poolt tekitatud liiklustrahvi teade. Hageja liikles autoga, millel puudus tehniline ülevaade ja liikluskindlustus, olles teadlik, et auto pole registris arvel.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-5977
22.Kostja on seisukohal, et sõiduauto MB CLS 320 ei kuulu temale. Auto valdus on teadaolevalt antud hagejale, kes on sõidukit kasutanud, kostja nimel sõlminud lepinguid ja tekitanud liiklustrahve.
23.Kostja palub tuvastada sõiduki tegelik omanik ja kohustada omanikku registreerima sõiduk enda nimele ning ringkonnakohtul ekspertiisi käigus tuvastada, kas ja millal on sõlmitud hageja poolt esitatud ostu-müügileping hageja ja X`i vahel 20.08.2013, kuna on kahtlus, et leping on sõlmitud millalgi hiljem. Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele
24.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata täies ulatuses tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
26.Käesolevas asjas on hageja esitanud omandiõiguse tunnustamise nõude. Hagi alusena on hageja esile toonud, et tema on sõiduki Mercedes-Benz CLS 320 CDI omanik. Maakohtu nõudel (tlk 20-21) teatas hageja, et tema nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 89. Sellele normile tuginedes on maakohus hagi rahuldanud. Maakohus on kohaldanud normi, mis oleksid aluseks hageja nõudele omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks või ähvardavast tulevasest omandiõiguse rikkumisest hoidumiseks. Selliseid nõudeid hageja esitanud ei ole.
27.Hageja on oma nõude vormistanud omandiõiguse tunnustamise nõudena. AÕS § 80 lg 1 järgi omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Nimetatud paragrahv reguleerib valduse kaotusega seotud omandiõiguse rikkumise tagajärjel tekkivat asjaõiguslikku nõuet, mille alusel saab asja omanik nõuda talle kuuluva asja tagastamist seda õigusliku aluseta valdavalt isikult. Omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust, vaid see on asja valdusest väljanõude rahuldamise eelduseks. Vindikatsiooninõude aluseks olevaid asjaolusid hageja hagis esile toonud ei ole. Seega AÕS § 80 käesolevas vaidluses kohaldamisele ei kuulu.
28.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Hageja nõudest ja hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt on hageja esitanud TsMS § 368 lg 1 järgse nõude. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Omandiõiguse tuvastamise (tunnustamise) hagi rahuldamine eeldab muuhulgas selle tuvastamist, et hageja on omanik.
29.Maakohtu otsuse kohaselt ei ole kostja väited, et hageja üritab X teadmata sõidukit oma nimele vormistada, tõendatud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-5977 tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.
30.Käesolevas asjas peab hageja tõendama, millal ja millisel viisil hageja väidetav omand (omandiõigus) tekkis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja müüs vaidlusaluse sõiduki Xle. Hageja esitas asjas müügilepingu, mille järgi müüs X sõiduki hagejale. Kostja vaidlustas hageja ja X vahel sõlmitud lepingu, põhistades seda sellega, et hageja on vormistanud ka hageja ja kostja vahel sõiduki müügilepingu, mida tegelikult kostja pole kunagi sõlminud. Menetluses võttis hageja omaks, et hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu allkirjastas nii hageja kui kostja nimel hageja. Kuna kostja vaidlustas hageja ja X vahel sõlmitud sõiduki müügilepingu, siis pidi hageja kostja väite ümber lükkama. Hageja esitas ringkonnakohtu arvates 15.05.2015 asjakohase taotluse X tunnistajana ülekuulamiseks (tlk 60). 18.05.2015 loobus hageja sellest taotlusest (tlk 63).
31.Ringkonnakohus osutab, et kohus peab võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1). Eelnimetatud kvalifitseerimis- ja selgituskohustust täitmise raames tuleb kohtul selgitada ka tõendamiskoormuse jaotust ning vajadusel võib kohus teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause).
32.Käesolevas asjas jättis maakohus kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmata. Maakohus jaotas tõendamiskoormuse valesti, leides otsuse kohaselt, et kostja peab tõendama, et hageja ei ole omanik. Maakohtu poolt kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmata jätmise tõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus osutab, et hagejale tuleb anda ka võimalus esitada oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid ja teha ettepanek nõude täpsustamiseks.
33.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
Parandatud 30.03.2016 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsuse sissejuhatavas osas andmed vaidlustatud kohtulahendi kohta ja lugeda sissejuhatavas osas õigeks vaidlustatud kohtulahendiks Pärnu Maakohtu 11.09.2015 otsus.
2.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsuse resolutsiooni punktis 1 viga ja lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 õigeks järgnevas sõnastuses: Tühistada Pärnu Maakohtu 11.09.2015 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.