Anda kostjale hagiavaldusele vastamiseks täiendav tähtaeg 15 päeva arvates käesoleva määruse kättesaamisest.
5.Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 4).
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-10225
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on HR hagi SA vastu pärandvarast sundosa saamiseks.
2.08.09.2015 esitas kostja taotluse kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatist summas 5000 eurot. Kostja hinnangul püüab hageja varjata nii talle kui tema abikaasale kuuluvat vara. Arvestades, et hageja elukoht on Rootsis, ei ole usutavad tema väited sissetuleku puudumise kohta. Isegi kui hagejal sissetulekud puuduvad, on hageja ülalpidamiskohustus tema abikaasal. Isegi kui hagejal puudub vara, võib kostjale tekkida kahju menetluskulude näol. Hagi rahuldamata jätmise korral võib kostjale tekkida põhjendamatu kahju menetluskulude näol. Kostja menetluskulude summas vähemalt 5000 eurot kandmine on tõenäoline, arvestades vajadust koguda arvukalt tõendeid hageja abivajaduse puudumise tõendamiseks, samuti võimaliku ekspertiisi määramist hageja abivajaduse tuvastamiseks. Juhul, kui kohus ei nõustu kostja poolt taotletud tagatise ligikaudse summaga, palub kostja kohtul määrata tagatis kindlaks muus kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas.
3.Hageja esitas kostja taotlusele vastuväited ja leidis, et nõue tagatisele summas 5000 eurot on ilmselgelt ülepaisutatud ja põhistamata. Hetkel ei ole ette näha nii suuri kulutusi. Väiksemateks kuludeks on aga olemas vara, millele saab sissenõuet pöörata. Hagejale ja tema abikaasale kuulub ühisvarana igapäevases kasutuses olev hoonestatud kinnistu Rootsis, mille väärtus Maksuameti teatise kohaselt on 12 300 eurot, hageja saab töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetust ning toetust Rootsi pikaajalisele töötule. Hageja perekond ei ela üle oma sissetulekute, vaid püüab end jooksvalt nendega kohandada. Puudub alus arvata, et hageja oma kohustusi ei täidaks, hagejal ei ole maksehäireid. Eksitav, tõendamata ning isegi põhistamata on kostja väide, nagu püüaks hageja oma vara varjata. Vastaspoole menetluskulude tasumine oleks hagejale ja tema perekonnale raske ülesanne, kuid puuduvad argumendid, mis viitaksid sellele, et hageja oma kohustustest kõrvale võiks hoida. Kui kohus leiab, et tagatise taotlus on põhjendatud, siis palub hageja seda vähendada mõistliku suuruseni. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus kohustas 18.12.2015 määrusega HR tasuma 7 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates SA eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 2000 eurot kohtu tagatise kontole ja esitama sama aja jooksul kohtule tagatise maksmist tõendavad andmed (maksekorraldus) ning määras, et SA-l tuleb esitada vastus hagiavaldusele 15 päeva jooksul tagatise tasumisest arvates.
5.Maakohus leidis, et kostja taotlus tagatise andmiseks menetluskulude katteks tuleb rahuldada, kuid hagejal tuleb tasuda kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 2000 eurot.
6.TsMS § 196 reguleerib tagatise andmist menetluskulude katteks. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuleb lisaks sellele, et kontrollida, kas TsMS § 196 lg 1 järgi võib hagejalt tagatist nõuda, hinnata ka seda, kas tagatise nõudmine on välistatud TsMS § 196 lg 2 kohaselt.
7.Maakohus tuvastas, et hageja, kes on küll Eesti Vabariigi kodanik, elab Rootsis. Kohus ei tuvastanud, et hagejal on Eestis vara või asjaõigusega piisavalt tagatud nõudeid. Selliseid asjaolusid ei ole hageja kohtu ette toonud. Asjas nähtub, et hageja on Rootsis asuva kinnistu omanik. Hageja selgitas, et Tapa linnas elab hageja abikaasa vanatädi. Aadressil XXXXX XX X-XX, Tallinnas aga hageja abikaasa vanaema. Hagejal ja tema perel on õigus Eestis viibides seal peatuda, kuid igasuguse õigused nendele elukohtadele neil puuduvad.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-10225
8.Hageja väited oma majandusliku olukorra osas on olnud vastuolulised. Ühelt poolt on hageja taotlenud menetluses menetlusabi, viidates oma raskele majanduslikule olukorrale ja kohus on vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest hagi esitamisel, teisalt aga on hageja asunud kostja tagatise taotluse esitamise järgselt seisukohale, et tal on piisavalt vara, et menetluskulusid tasuda. 12.10.2015 menetlusdokumendis (lk 73) on hageja kinnitanud, et tal on vara menetluskulude katteks hagi võimaliku rahuldamata jätmise korral. Väiksemateks kuludeks on aga olemas vara, millele saab sissenõuet pöörata (lk 68). Kohus osundab hageja tähelepanu TsMS § 189, mille kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada lg-s 1 sätestatud juhtudel.
9.Toodust tulenevalt leidis kohus, et on põhjendatud hagejalt kostja menetluskulude katteks tagatise nõudmine.
10.Tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 tehtud Riigikohtu otsuse (p 16) kohaselt võib kostja taotleda tagatise andmist TsMS § 196 lg 3 kohaselt kogu menetluse kestel, kuid TsMS § 196 lg1 alusel üksnes eeldatavate menetluskulude katteks. Kostja eeldatavate lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb arvestada ka seda, millises ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks TsMS § 175 lg 1 järgi hagejalt välja mõista, kui kostja menetluskulud jäetaks hageja kanda (Riigikohtu lahend 3-2-1-15609).
11.Tagatise nõudmine hagejalt on põhjendatud, kuid kostja nõutud tagatis 5000 eurot on maakohtu hinnangul ülemäärane. Maakohtu hinnangul on põhjendatud, et hageja annaks tagatist kostja järgmiste maakohtu menetluse eeldatavate menetluskulude katteks, s.o kostja vastuse koostamine, hageja võimalike täiendavate seisukohtadega tutvumine ning neile vastuväidete koostamine, tõendite kogumine ning võimalike muude menetlusdokumentide koostamine, ettevalmistus ja osalemine istungitel. Ei ole põhjendatud menetluskulude tagatise määramine võimalike õigusabikulude katteks kõigis kolmes kohtuastmes, kuna menetluse praeguses staadiumis ei ole põhjust eeldada, et asja menetlemine jõuab järgmistesse kohtuastmetesse. Maakohtu hinnangul tuleb kostja eeldatavateks menetluskuludeks maakohtus hinnata 2000 eurot.
12.Kostjal tuleb esitada vastus hagiavaldusele 15 päeva jooksul tagatise tasumisest arvates. Määruskaebus
13.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus kostja taotluse rahuldamata jätmiseks või saata asi lahendamiseks tagasi Harju Maakohtule.
14.Kohus põhistas tagatise nõudmise põhjendatust sellega, et hageja väited oma majandusliku olukorra osas olevat olnud vastuolulised. Kui menetlusabi taotledes viitas hageja raskele majanduslikule olukorrale, siis kostja tagatise taotluse esitamise järgselt on hageja asunud seisukohale, et tal on piisavalt vara, et menetluskulusid katta.
15.Hageja ei ole menetluse käigus midagi varjanud. Andmed abikaasadele kuuluva suvila tüüpi elamu kohta, milles nad Rootsis oma 6-liikmelise perega elavad, olid esitatud juba ka kõige esmases 04.07.2015 allkirjastatud menetlusabi taotluses (p 3.4.1.1). Hageja oli ja on seisukohal, et juhul, kui ta hagi kaotab, on ta küll sunnitud kinnistu maha müüma, kuid saab siis vastavalt välja mõistetud kulud tasuda.
16.Vastavalt TsMS § 196 lg 21 võib kohus jätta tagatise täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-10225
17.Hageja hinnangul nähtub esitatud majanduslikest deklaratsioonidest, tõenditest ja selgitustest, et hagejalt ei saa majanduslikel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist. Tagatiskohustuse jõussejäämisel oleks tema võimalused kohtus oma õigusi kaitsta ebamõistlikult piiratud.
18.TsMS § 196 lg 21 kohaselt võib kohus jätta tagatise nõudmata lisaks veel ka siis, kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes ebaõiglane.
19.Antud juhul peaks hageja tagatise tasumiseks suhteliselt väheväärtusliku kinnistu müüma. See tähendaks, et puruneb kogu mitme aasta jooksul välja kujunenud elukorraldus ja sidemed. Suured kulud tekiksid ka seoses kolimisega. Kolimine nelja väikese lapsega oleks ülimalt raske. Veel keerulisemaks teeb selle hageja invaliidsus. Tekiks väga ebaõiglane olukord isegi siis, kui hageja hagi võidab – ta saaks küll tagasi deponeeritud summad, kuid mitte miski ei taasta kulusid ja kahju, mis seotud kolimise ja sättunud elurežiimi purunemisega. Menetluse edasine käik
20.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks kostjale.
21.Kostja palub määruskaebuse jätta rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
22.Menetluskulude katteks tagatise määramise kontekstis on Riigikohus märkinud, et tagatise määramine on kohtu kaalutlusotsus ning et tagatise eesmärk on kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (RKTKo nr 3-2-1-15809 p 16).
23.Maakohus on 18.12.2015 määruses tuginenud peamiselt hageja enda (hagiavalduses) esitatud väitele, et tema majanduslik seisund on kehv ning järelikult oleks temalt vastaspoole menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud (TsMS § 196 lg 1 p 3). Lisaks on maakohus analüüsinud hageja (pärast tagatise määramise taotlust) esitatud väidet, mille kohaselt on hagejal piisavalt rahalisi vahendeid. Asjaolu, et hagejal on võimalik kolida mujale ning müüa menetluskulude katteks endale kuuluva kinnistu, tõi hageja esmakordselt esile alles määruskaebuses, kuid ka see ei anna alust määruse tühistamiseks – kui hageja ei saa menetluskulusid hüvitada ilma endale kuuluvat kinnistut võõrandamata, siis on järelikult tagatise andmine kostja huvide kaitseks põhjendatud. Harju Maakohus on määruse tegemisel arvestanud kõiki menetluses esitatud väiteid ja seisukohti ning pole ületanud diskretsiooni piire.
24.Hageja tugines määruskaebuses (esmakordselt) TsMS § 196 lg-le 21, kuid antud juhul ei esine ühtegi selles sättes nimetatud asjaolu.
25.Hageja oleks küsimuses tema varalise olukorra kohta saanud ise vähendada ebaselgust, kui ta oleks esitanud rohkem tõendeid.
26.Asjast ei nähtu, et tagatise nõudmine tooks kaasa mingeid selliseid eriliselt raskeid tagajärgi, mida ei saaks esineda tagatise määramata jätmise korral. Hageja sõnul peaks ta hagi rahuldamata jätmise korral kostjale menetluskulude hüvitamiseks ümber kolima. TsMS § 196 lg 21 mõttes raske tagajärjega on tegemist siis, kui esinevad sellised pöördumatud tagajärjed, mida ei saaks tekkida n-ö tavaolukorras ehk kui hageja hüvitaks kostjale menetluskulud alles pärast asjas otsuse tegemist. Juhul, kui vastaks tõele hageja väide, et ainus võimalus menetluskulusid hüvitada oleks kinnistu müümine ja ümberkolimine, siis oleks tegemist sellise tagajärjega, mis esineks ühtviisi nii hagi rahuldamata jätmise kui ka tagatise määramise korral.
27.Tagatise määramata jätmine tooks sisuliselt kaasa olukorra, kus menetluskulud vähemalt summas 2000 eurot jääksid kostja kanda isegi hagi rahuldamata jätmise korral. Vaidluse objektiks on 25% osaühingu väärtusest, mille tegelikku turuväärtust
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-10225 on äärmiselt keeruline hinnata ning isegi hagi rahuldamise korral oleks poolte menetluskulud ebaproportsionaalselt suured võrreldes väljamõistetava summaga. Seega puudub hagejal kaitsmisväärne ja ülekaalukas huvi, mis saaks õigustada kostja huvidega arvestamata jätmist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
28.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 alusel tühistada ning kostja taotlus tagatise määramiseks menetluskulude katteks jätta rahuldamata.
29.Hagejalt kostjale eeldatavate menetluskulude nõudmine on TsMS § 196 kohaselt kohtu diskretsioonotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.
30.Praegusel juhul on maakohus leidnud, et kuna hageja väited oma majandusliku olukorra osas on olnud vastuolulised, esineb alus tagatise nõudmiseks TsMS § 196 lg 1 p 3 lähtuvalt. Ringkonnakohus eeltoodud tõlgendusega ei nõustu ning leiab, et maakohus on ebaõigetest kaalutlustest lähtudes ületanud diskretsioonipiire.
31.TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.
32.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tagatise määramise eeldused täidetud. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et hageja suhtes oleks algatatud pankroti- või täitemenetlust või välja kuulutatud pankrot. Toimiku materjalide kohaselt ei ole hageja ka varatu, talle kuulub ühisvarana kinnisvara Rootsis ning hagejal on igakuised sissetulekud. Hageja on kohtule avaldanud, et kuna puudub töine tulu, elatub perekond rahalistest sotsiaalhüvitistest ja püüab selle piires majanduslikult kohaneda. Hageja on kohtule ka kinnitanud, et võimalike kaasnevate menetluskulude kandmiseks on olemas vara. Eeltoodust ei saa ringkonnakohtu hinnangul tuletada, et hagi rahuldamata jätmise korral oleks hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud. Seda saaks väita juhul, kui hagejal puuduks igasugune vara.
33.Ringkonnakohus leiab ka, et maakohus ei oleks saanud kostja poolt esitatud taotlust sellisel viisil rahuldada, kuna esitatud taotlus on põhistamata: osas, mis puudutab kostja väidet, et hageja on asunud varjama talle kuuluvat vara; taotlusest ei nähtu, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud; kohtule ei ole välja toodud, milliste menetlustoimingutega seoses eeldatav 5000 euro suurune tagatis seonduks (nimetatud on vaid üldsõnaliselt vajadust tõendite kogumiseks ja võimaliku ekspertiisiks); kostja ei ole välja toonud, millise tunnihinnaga kostja esindaja käesolevas asjas kostjale õigusabiteenust osutab; kohtule pole põhistatud, et tagatise nõudmine ei piira hageja võimalust kohtusse pöörduda ebaõiglaselt ja ülemääraselt.
34.Maakohus on määruses lubamatult ise asunud kostja eest sisustama tagatisega seonduvate menetluskulude sisu ning jätnud põhjendamata, millisel kaalutlusel loeb põhjendatuks tagatise määramist konkreetselt summas 2000 eurot.
35.Lõpuks tuleb nõustuda ka määruskaebuse esitaja väitega, et tulenevalt hageja majanduslikust seisundist (olemas on kinnisvara, vabu käibevahendeid sõltuvalt igakuistest väljaminekutest) oleks tagatiskohustuse jõussejäämisel tema võimalused
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-10225 kohtus oma õigusi kaitsta ebamõistlikult piiratud. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus menetlusosalisel tuleks oma õiguste kaitsmisel kohtumenetluse algstaadiumis võõrandada elukoht, selleks et tasuda tagatis teise menetlusosalise eeldatavate menetluskulude katteks.
36.Ringkonnakohus märgib, et kostjal on tulenevalt asjaolude muutumisest edaspidises menetluses võimalik kohtule esitada uus taotlus hageja kohustamiseks tagatise andmiseks.
37.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, määrab kohus kostjale hagiavaldusele vastamiseks täiendava tähtaja. Kostjal tuleb hagiavaldusele vastata 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest.
38.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 196 lg 4).
39.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.