T.M. (M) hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
2249,64 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti
Vabariigi
(Politsei-
ja
Piirivalveameti
kaudu)
apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), esindaja Triin Randoja Vastustaja (hageja): T.M. (ik: XXXXXXXX), esindaja Armand Mark
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja Piirivalveameti kaudu) kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.M. (töötaja/hageja) esitas 26.03.2014 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, edaspidi PPA) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, ennistada töötaja tööle kas alaliselt või ajutiselt äraoleva töötaja A.R.i lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni ning mõista töötajale välja saamata jäänud töötasu alates 01.04.2014 kuni tööle ennistamiseni või töövaidluskomisjoni poolt töölepingu lõpetamisel hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon leidis 29.05.2014 otsuses töövaidlusasjas nr 4-1/638, et pooltevaheline tööleping ei lõppenud 31.03.2014 ülesütlemisega, luges töölepingu lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 31.03.2014 ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2249,64 eurot (bruto). Tööandja esitas 02.07.2014 maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina. Töötaja palus maakohtule esitatud hagiavalduses lugeda kostja poolt hagejaga töölepingu 27.02.2014 erakorraline ülesütlemine tühiseks, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 31.03.2014 ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 2249,64 eurot (bruto). Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle Lõuna Politseiprefektuuri teenistusosakonna personali- ja politseikontrollitalituse vanemspetsialisti ametikohale 09.01.2006. Soodustingimustel töölepingu nr 1.9-3/896-1 järgi töötas hageja alates 01.04.2013 kostja administratsiooni personalibüroo Lõuna personalitalituse vanemspetsialisti töökohal (põhitöö nr 913; personaliarvestaja). 27.02.2014 teatises ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu erakorraliselt üles 31.03.2014. Ülesütlemist põhjendati asjaoludega, et personaliarvestaja töö on võrreldes 2010. aastaga muutunud ja personaliarvestuse teenust on võimalik osutada väiksema arvu personaliarvestajatega, personalitalituse töö korraldatakse ümber ning hageja töökoht koondatakse; koondamisotsuse tegemisel võrreldi sarnaseid tööülesandeid täitvate personaliarvestajate haridust, töökogemust ning teadmiste ja oskuste vastavust ülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ning leiti, et võrreldes teiste personaliarvestajatega on hageja teadmised ja tööoskus tööülesannete
täitmiseks madalamad; tööandjal ei ole hageja töökogemusele ja kvalifikatsioonile vastavat teist töökohta pakkuda, mistõttu töösuhte jätkamine ei ole võimalik. Hageja leidis, et temaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine oli ebaseaduslik. PPA peadirektori 27.02.2014 käskkirja nr 1.1-1/68 p-dest 1.7.3 ja 1.7.4 tulenevalt kostja teenistuskohtade koosseis ei muutunud. Kostja esitatud materjal personaliarvestajate 2011. a septembris ja 2013. a märtsis toimunud arenguvestluste kohta on vananenud ega ole asjakohane võrdlemaks töötajaid 2014. a veebruaris. Tööandja ei ole hageja suhtes kogu üle 8-aastase töötamise perioodi jooksul vormistanud distsiplinaarkaristusi. Hagejale ei pakutud tööd teisel töökohal ega isegi samal töökohal, kuigi võimalus oli olemas. Hagejaga samal töökohal töötanud A.R. ja H.S. viibivad lapsehoolduspuhkusel. Alates 01.03.2014 viidi A.R.i asendajaks kuni viimase lapsehoolduspuhkuselt saabumiseni üle Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo korrakaitseteabetalituse vanemspetsialist R.R., kes ei oma personaliarvestajale sobivat kvalifikatsiooni ega töökogemust. Asjaolud viitavad hageja diskrimineerimisele vanuse alusel. Kostja on rikkunud hagejaga töölepingut erakorraliselt üles öeldes TLS § 3 ning § 89 lg-te 1, 3 ja 4 nõudeid. Ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Arvestades ülesütlemise asjaolusid, mis on vastuolus ka hea usu põhimõttega, on põhjendatud TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ülesütlemine oli õiguspärane. PPA teenistuskohtade arvu kehtestab siseminister ning teenistuskohtade jaotus struktuuris peab vastama sellele arvule. Vajadus koondada Lõuna personalitalituse kooseisust kaks vanemspetsialisti teenistuskohta tekkis alates 01.04.2014, kuid siseminister vähendas teenistuskohtade arvu alles alates 01.05.2014. Tööandjal on pärast eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte, ning TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest. Nimetatud kriteeriumide kõrval võttis kostja aluseks ka personaliarvestajate teadmised ja tööoskused. Kaks personaliarvestajat viibisid lapsehoolduspuhkusel, seega tuli kaks koondatavat valida nelja personaliarvestaja seast (G.K., L.E., A.L.H. ja hageja). Hageja teadmised ja tööoskus olid G.K.i ja L.E.ga võrreldes madalamad. A.L.H. koondati samuti. Kostja ei pidanud hagejale teist tööd pakkuma. H.S.e töökohta tema lapsehoolduspuhkusele minnes ei täidetud ega ole täidetud ka peale kahe personaliarvestaja koondamist. Tööandjal ei ole olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda tööd pakkuda (3-2-1-152-11). Kostja esitas tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hagejale TLS § 100 lg 1 alusel makstud koondamishüvitise (749,88 eurot) tagasisaamise nõude TLS § 109 lg 1 alusel hagejale kuuluva kolme kuu keskmise töötasu suuruse nõudega (2249,64 eurot) juhul, kui kohus hagi rahuldab.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 31. augusti 2015 otsusega hagi ning luges Politsei- ja Piirivalveameti poolt T.M.ga 1. aprillil 2013 sõlmitud töölepingu nr 1.9-3/896-1 erakorralise ülesütlemise TLS § 89 lg 1 alusel alates 31. märtsist 2014 tühiseks ja T.M.ga 1. aprillil 2013 sõlmitud töölepingu nr 1.9-3/896-1 lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 31. märtsist 2014. Maakohus mõistis Politsei- ja Piirivalveametilt välja T.M. kasuks hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 2249,64 eurot (bruto), millest tuleb tasaarvestuse korras maha arvestada T.M.le makstud ühe kuu koondamishüvitis. Poolte menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus hageja väitega, et siseministri 12.05.2014 määrus nr 15 ja PPA 29.04.2014 käskkiri nr 128 ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna need
on vastu võetud oluliselt hiljem peale hagejaga töölepingu erakorralist ülesütlemist töökoha koondamise alusel. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kuna tegemist ei ole tööandja tegevuse lõppemisega või pankrotiga, pidi tööandja TLS § 89 lg 3 1. lause järgi pakkuma võimaluse korral koondatavale töötajale teist tööd. Poolte vahel sõlmitud soodustingimustel töölepingu nr 1.9-3/896 p-s 3.1.2 lepiti kokku, et hagejale makstakse lisaks asendustasu H.S.e tööülesannete täitmise eest kuni viimase teenistussuhte peatumise lõppemiseni. Ka H.S.e töökoha ametinimetus oli palgaarvestaja, põhitöö nr 913. Seega täitis hageja põhitööna samu tööülesandeid nagu nägi ette H.S.e töötamise kokkulepe. H.S.e töökoht jäeti tööandja otsusega täitmata. Lõuna personalitalituses oli kuus personaliarvestaja teenistuskohta. PPA peadirektori 27.02.2014 käskkirja p 1.7.3 kohaselt on koondatud Lõuna personalitalituse teenistuskohtade koosseisust kaks vanemspetsialisti teenistuskohta (põhitöö nr 913; personaliarvestaja). Seega pärast käskkirja täitmist tegid allesjäänud nelja personaliarvestaja tööd kolm inimest: kaks tööle jäänud personaliarvestajat ning lapsehoolduspuhkusel viibiva A.R.i ametikohale tähtajaliselt tööle võetud R.R.. Lapsehoolduspuhkusel viibiva H.S.e töökoht jäi täitmata. Riigikohus on leidnud (3-2-1-152-11, p 10), et eesmärk vältida töölepingu lõpetamist on täidetud ka juhul, kui tööandja pakub töötajale sobivat tähtajalist tööd, sh ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks (TLS § 9). Lõuna personalitalituses oli hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal vaba tähtajaline teenistuskoht ja koondatav töötaja oli eelduslikult nõus asuma ajutiselt ära oleva töötaja töökohale. Vaba samade tööülesannetega töökoha olemasolu tõttu on kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, sest puudus seadusest tulenev alus tööandja algatusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks: hageja tehtav töö ei lõppenud. Seetõttu ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Kohus leidis ka, et viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt on ekslik hageja seisukoht, et tööle jätmisel peab tööandja eelistama töötajaid, kes on täitnud paremini tööülesandeid, kel on suuremad erialateadmised, oskused ja vilumus ning kes on teadmisi ja oskusi tulemuslikumalt kasutanud. Riigikohus on selgitanud, et erinevalt enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS §-st 99 ei näe praegu kehtiva TLS § 89 ette, et koondamise korral tuleb eelistada töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, ning et võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kel on kutsehaigus või töövigastus või pikem tööstaaž või kellel on ülalpeetavaid või kes õpivad eriharidust andvas õppeasutuses. Alates 1. juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Seega ei ole asjakohased hageja väited, et ta koondati vanuse tõttu ning enne koondamist ei võrreldud töötajate töötulemusi ega hinnatud hageja teadmisi ja oskusi. Kohus oli siiski seisukohal, et kostja ei ole suutnud veenvalt tõendada, et hagejale ei pakutud seepärast teist töökohta, et hageja teadmised ja tööoskus olid madalamad kui teistel personaliarvestajatel. 2013. a arenguvestluse kokkuvõtetest ja hindamislehtedest ei nähtu otseselt, et töötaja oli ebapädev ja ebakompetentne, sest vastasel korral oleks juba varasemalt nimetatud asjaolu kaalutud ning töötaja suhtes vabastamisprotseduure ette võetud. Pole ka tõendatud, et personalitöötajaid oleks reaalselt võrreldud või milliste kriteeriumide alusel võrdlus käis. Arenguvestluse kokkuvõttest ilmneb, et sisestusvigu esineb kõigil arvestajatel. Ka ei ole hageja suhtes vormistatud ühtegi distsiplinaarkaristust jmt. Seega kostja otsus koondada hageja põhjusel, et võrreldes teiste personaliarvestajatega on hageja teadmised ja tööoskus madalamad, ei ole tõendamist leidnud ei dokumentaalselt ega tunnistajate ütlustega.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei pidanud tööandja hagejale teist tööd pakkuma. TLS § 89 lg-st 3 tulenevalt peab tööandja pakkuma koondatavale töötajale teist tööd vaid võimalusel, kuid tööandja ei pidanud teise töö pakkumist võimalikuks. Maakohtu viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-152-11 on Riigikohtu seisukohti moonutav. Viidatud otsuse punktis 10 ütleb Riigikohus ka seda, et TLS § 89 lg 5 ja lg 3 esimese lause järgi ei ole tööandjal olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda tööd pakkuda. Sellisel juhul on tööandjal õigus korraldada vaba töökoha täitmiseks konkurss või võtta sellele uus töötaja ilma konkursita. Hagejaga töölepingu erakorraliselt koondamise tõttu ülesütlemise põhjus oli asjaolu, et võrreldes teiste Lõuna personalitalituse personaliarvestajatega olid tema teadmised ja tööoskus tööülesannete täitmiseks madalamad. Samal põhjusel ei pidanud tööandja võimalikuks hagejale teist tööd pakkuda. Lisaks oli lapsehoolduspuhkusel oleva H.S.e ametikoht täitmata enne hagejaga töölepingu ülesütlemist ning jäi täitamata ka pärast, sest tööandjal ei olnud kavatsust seda asendajaga täita. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-152-11 punktis 11 märkinud, et jagab kohtute seisukohta, et tööandjal on õigus otsustada, kas ta täidab olemasolevad vabad ametikohad; 2) on kohus jätnud täitamata TsMS § 442 lg-st 8 tuleneva kohustuse analüüsida otsuses kõiki tõendeid ja põhjendada mõne tõendi arvestamata jätmist ning on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud tõendeid, millised kostja on esitanud hageja teadmiste ja tööoskuste kohta. Vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja suhtes on või ei ole varasemalt vabastamisprotseduure kaalutud või distsiplinaarkaristusi vormistatud. Töölepingu seadus ei näe koondatavate isikute valikul selliseid kriteeriume ette. Kostja on esitatud tõenditega (hageja 2011. a arenguvestluse kokkuvõte, 2012. a hindamisleht, 2013. a arenguvestluse kokkuvõte, hageja koostatud pensioniteatised, G.K.i ja L.E. hindamislehed) soovinud tõendada hageja madalamaid teadmisi ja tööoskust võrreldes teiste Lõuna personalitalituse personaliarvestajatega, mitte tema ebapädevust ja ebakompetentsust. Mõistetamatuks jääb kohtu väide, et pole tõendatud, et personalitöötajaid oleks reaalselt võrreldud või milliste kriteeriumide alusel võrdlus käis. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel koondamise tõttu tuleb järgida TLS §-s 89 ja §-s 93 sätestatud nõudeid ning tööandja on neid järginud. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-152-11, p 10), et tööandjal on pärast eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Sellest seisukohast tuleneb, et tööandja otsustab kriteeriumid, mille alusel valida koondatav isik, ning materjali, millele tugineda. Arvestades, et valiku kriteeriumiks ei ole töölepingu seaduse järgi töötajate töötulemused, on tööandjal vabadus mistahes kriteeriumeid aluseks võtta, sh töötulemusi, isegi kui need on dokumenteeritud mõni aasta varem. Kolleegium leidis ka, et TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest. Enne 01.04.2014 oli Lõuna personalitalituses kuus personaliarvestaja kohta. Kahe töötaja koondamisotsuse tegemisel võrreldi personaliarvestajaid, arvestades ülesütlemise piirangut, tööle jäämise eelisõigust ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti võrreldi töötajate teadmisi ja tööoskusi. Kuna A.R. ja H.S. viibisid lapsehoolduspuhkusel, tuli kaks koondatavat valida nelja personaliarvestaja seast – G.K., L.E., A.L.H. ja hageja. A.L.H. koondati samuti. 2011. ja 2013. a viis Lõuna personalitalituse juhataja hagejaga läbi arenguvestlused, kus on hageja tähelepanu juhitud korduvatele lohakusvigadele käskkirjade vormistamisel ja andmete kandmisel personaliarvestuse andmekogusse. Mõlema arenguvestluse kokkuvõttes on toonitatud, et
hageja peaks ise enda tööd kontrollima personaliarvestuse andmekogust päringuid tehes. 2012. a on Lõuna personalitalituse juhataja viinud läbi hindamise, milles on samuti selgitatud, et hagejal esineb lohakusvigu ning ta ei ole valmis kasutama personaliarvestuse andmekogu päringuid.
5.T. Mark vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudus kostjal õigus lõpetada hagejaga töösuhe koondamise tõttu, kuna hageja tehtav töö (põhitöö nr 913) ei olnud lõppenud. Teisel personaliarvestaja töökohal (põhitöö nr 913) töötav H.S. viibis lapsehoolduspuhkusel. Tegemist ei ole teise tööga, vaid samas personalitalituses sama tööna määratletud ajutiselt vaba töökohaga. Tööandjal oli kohustus pakkuda sama tööd tegevale hagejale tähtajalise töölepingu sõlmimist asendamise ajaks. 2) oli hageja tööandjaks Eesti Vabariik PPA kaudu ning esitatud tõenditele tuginedes oli ka teistes personalitalitustes vabu sama töö ametikohti. Tööandja ei pakkunud hagejale ei sama ega teist tööd teistes personalitalitustes, kuigi tööandjal TLS § 89 lg-st 3 tulenevalt selline kohustus lasus. TLS § 89 lg 3 teise lause kohaselt korraldab tööandja vajaduse korral töötaja täiendõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid; 3) ei sätesta TLS § 89 töötajate võrdlemise kriteeriume, mistõttu ei oma tööandja välja toodud asjaolud hageja teadmiste ja tööoskuste kohta asja lahendamisel olulist tähtsust. Hageja nõustub kohtu seisukohaga, et kostja otsus koondada hageja põhjusel, et võrreldes teiste personaliarvestajatega olid hageja teadmised ja tööoskus madalamad, ei ole tõendamist leidnud; 4) teatas tööandja 27.02.2014 teatisega hagejale, et tööleping lõpeb TLS § 89 lg 1 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemisega (koondamisega) 31.03.2014. Seega on hagejaga tööleping erakorralise ülesütlemisega koondamise alusel lõpetatud kuu aega varem, kui koondati töökoht.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Õige on maakohtu lõppjäreldus, et hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel alates 31.03.2014 on tühine. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel. Selleks, et hinnata ülesütlemise õiguspärasust, tuleb kindlaks teha, kas esines TLS § 89 lg-s 1 sätestatud koondamissituatsioon. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisest nähtuvalt on PPA personalibüroos võimalik personaliarvestuse teenust osutada väiksema arvu personaliarvestajatega. 30.12.2014 menetlusdokumendis (t.l 124-127) on kostja põhjendanud hageja koondamist sellega, et PPA personalibüroo Lõuna personalitalituses on võimalik ülesandeid täita väiksema arvu teenistujatega ning vastavalt sellele korraldati töö ümber, st tööülesandeid täidetakse edaspidi väiksema arvu teenistujatega. Hageja on põhjendanud ülesütlemise tühisust sellega (millega maakohus kohtuotsuse p-s 47 nõustus), et ülesütlemise teatise esitamise ajal 27.02.2014 ega töölepingu lõppemise ajal
31.03.2014 ei esinenud koondamissituatsiooni, kuna Lõuna personalitalituses teenistujate arv sel ajal ei vähenenud. Siseministri määrusele ega PPA käskkirjale, millest nähtuks Lõuna personalitalituses teenistujate arvu vähendamine 31.03.2014 seisuga, ülesütlemise teatises viidatud ei ole. Vastuses hagile on kostja viidanud siseministri 12.05.2014 määrusele nr 15 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“ (kehtis 18.05.2014-30.06.2014 ja mida rakendati alates 01.05.2014) ning PPA 29.04.2014 käskkirja nr 128 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“ lisale 12, milledest nähtuvalt on alates 01.05.2014 Lõuna personalitalituses kaks teenistuja kohta vähem. Maakohtu 05.11.2014 istungil (t.l 109) on kostja kinnitanud, et ametnikke koondati varem ning hiljem vähendati teenistuskohti. Seega kostja sisuliselt nõustus hageja seisukohaga, et hagejaga töölepingu ülesütlemise ajal koondamissituatsiooni ei olnud, kuna teenistujate arvu vähendati tegelikult alates 01.05.2014. Seetõttu ei olnud hageja koondamine alates 31.03.2014 seaduslik, kuna see oli vastuolus TLS § 89 lg-s 1 sätestatuga. TLS § 104 lg1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta töölepingu ülesütlemine tühine. Kuigi kohtuotsuse p-st 47 ei tulene selgesõnaliselt, et ülesütlemine on tühine koondamissituatsiooni puudumise tõttu, on seda võimalik järeldada, kuivõrd maakohus on nõustunud hageja sellekohase seisukohaga (hageja 08.10.2014 seisukoht, tl 95-97). Apellatsioonkaebuses ei ole kostja kohtuotsuse p-s 47 esitatud maakohtu järelduse kohta omapoolset seisukohta avaldanud. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine alates 31.03.2014 TLS § 89 lg 1 alusel on tühine, kuna sel ajal puudus koondamissituatsioon (töötajate arv ei vähenenud). Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida veel järgmist. 27.02.2014 ülesütlemise teatises on hageja koondamist põhjendatud sellega, et personaliarvestuse teenust on võimalik osutada väiksema arvu personaliarvestajatega. Vastuses hagile on kostja väitnud, et alates 01.03.2014 võeti seoses Lõuna prefektuuris tööaja planeerimise ja arvestuse infosüsteemi peakasutaja töö ümberkorraldamisega personalitalitusse tööle R.R.. Maakohtu istungil 05.11.2014 on kostja kinnitanud (t.l 110), et 01.03.2014 R.R. võeti tööle lapsehoolduspuhkusel viibiva L.R. asendajana. Töö ümberkorraldamist ei ole kostja tõendanud ning samuti ei nähtu ülesütlemise teatisest, et hageja oleks koondatud seoses töö ümberkorraldamisega. Ringkonnakohtu arvates viitavad kostja vastuolulised seisukohad sellele, et 27.02.2014 puudus kostjal vajadus hagejat koondada seoses töötajate arvu vähendamisega.
8.Kui esineb alus töötaja koondamiseks tulenevalt TLS § 89 lg-st 1, peab tööandja TLS § 89 lg 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kuna hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu oli tühine, siis puudus vajadus hinnata hagejale võimalikku teise töö pakkumist. Seetõttu on ülearused maakohtu otsuse põhjendused selles, kas kostja oli kohustatud pakkuma hagejale võimaluse korral teist tööd või mitte. Nimetatud põhjendused tuleb maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Riigikohus on 02.02.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-11 asunud seiskohale, et alates 01.07.2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskustest ja isikuomadustest. TLS § 89 lg 5 ja § 89 lg 3 esimese lause järgi ei ole tööandjal olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei
sobi vabale ametikohale, kohustust töötajale seda tööd pakkuda. Samuti on tööandjal õigus otsustada, kas ta täidab olemasolevad vabad ametikohad. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt oleks kostja oleks pidanud pakkuma hagejale asendustööd lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks ja seetõttu on ülesütlemine tühine, ei ole kooskõlas eelmärgitud Riigikohtu seisukoha ja TLS § 89 lg-tes 3 ja 5 sätestatuga. Samas ei anna taoline maakohtu ebaõige seisukoht alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine koondamise aluse puudumise tõttu (vt käesoleva otsuse p 7).
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.