TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (TsMS § 531 lg 1). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja 466 lg 3). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla-või linnavalitsus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 28.01.2015 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. 02.03.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-1344 rahuldas kohus XXX avalduse ja seadis täisealisele isikule XXX tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras tema eestkostjaks XXX tähtajaga 5 aastat, so kuni 02.03.2020. XXX esitas 06.01.2016 Harju Maakohtule avalduse XXX seatud eestkoste lõpetamiseks (tsiviilasi 2-15-1344). Avaldaja selgitas, et seoses XXX tervisliku seisundi osalise paranemisega on avaldaja seisukohal, et puudub vajadus eestkosteks. 12.01.2016 täpsustas avaldaja kohtule esitatud avaldust ja märkis, et XXX saab oma tegudest aru ja on võimeline oma elu juhtima. Tema käitumine on adekvaatne. Ta suudab oma tegevust planeerida ja teostada. On võimeline langetama otsuseid. XXX elab üksi. Ta saab ilma kõrvalabita hakkama hügieenitoimingutega ja koduste töödega, teeb endale ise süüa. Ta käib üksi väljas ja poes. Rahaasjadega saab hakkama. Oskab kasutada arvutit. Seoses XXX tervisliku seisundi olulise paranemisega, palus avaldaja lõpetada XXX seatud eestkoste. 25.01.2016 kohtule esitatud seisukohas toetas XXX avaldust. XXX oli arvamusel, et seoses tema ema tervisliku seisundi olulise paranemisega on ta nõus emale seatud eestkoste lõpetamisega. 26.01.2016 esitas Tallinna linn kohtule oma seisukoha. Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on seisukohal, et XXX suhtes ei ole eestkoste vajalik ning toetab avaldaja avaldust eestkoste lõpetamiseks. 29.01.2016 esitas XXX RÕA korras määratud esindaja oma seisukoha kohtule. Esindaja palus avaldus rahuldada ning eestkoste XXX üle lõpetada, selle aluste puudumise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. PKS § 206 lg 2 kohaselt kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab

eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. XXX on kohtule esitanud avalduse XXX seatud eestkoste lõpetamiseks. XXX toetas kohtule esitatud avaldust. Tallinna linn märkis, et Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötaja helistas 21.01.2016 XXX ja palus tal tulla 22.01.2016 osakonda vastuvõtule. Vestlus XXX kestis ligi tund aega, mille jooksul suutis XXX rääkida detailselt õnnetusega seonduvast, oma perekonnaliikmetest ja nende tegemistest ning oma igapäevatoimingutest. Puudutatud isik on adekvaatne ning orienteerub täielikult isiksuses, ajas ja kohas. Oma igapäevastes toimingutes XXX abi ei vaja. Tuginedes nii avaldaja kui puudutatud isiku vestlustele. XXXRÕA korras määratud esindaja oli seisukohal, et käesolevaks ajaks on XXX tervislik seisund praktiliselt taastunud ning puuduvad alused eestkoste jätkamiseks. Esindaja kohtus XXX enda büroos. Tegemist on väga vitaalse ja jutuka inimesega, kes orienteerub ajas ja ruumis, mõistab, mis on temaga toimunud, tajub adekvaatselt ümbritsevat ning on nõus eestkoste lõpetamisega kuna selle järgi puudub tema sõnul vajadus. See koormavat üksnes tütart, kellel on niigi palju tööd. Esindatav mõistab oma tegusid ja nende tagajärgi ning suudab neid juhtida. Ta ei vaja igapäevaseks toimetulekuks kõrvalabi ning suudab iseseisvalt oma elu korraldada. Esindatav käib poes, suhtleb naabrite ja teiste isikutega ning on füüsiliselt aktiivne. Eeltoodud asjaolusid kinnitasid vestluses nii avaldaja kui puudutatud isik II, kes on mõlemad XXX tütred. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 02.02.2016 aktist nr 71 (ekspert Peeter Valvur) nähtub, et XXX ei ole vaimuhaige ega nõrgamõistuslik, tal ei ilmne ka muud rasket psüühikahäiret. Temal avalduvad traumajärgsele peaaju kahjustusele (RHK 10 järgi – F07.2) omased jääknähud: mõttekäigu laialivalguvus, emotsionaalne labiilsus, kerged mäluhäired, kriitikavõime vähenemine. Kirjeldatud häired ei ole sellise sügavuse ega ulatusega, et takistaksid XXX aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. XXX on käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. XXX on oma vaimse seisundi poolest võimeline langetama otsuseid, tegema tehinguid ja teostama valimisõigust. XXX on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema kohtuistungil. XXX ei vaja käesoleval ajal eestkostja määramist. TsMS § 529 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kohus lõpetab eestkoste kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. XXX on seoses XXX tervisliku seisundi paranemisega palunud lõpetada XXX seatud eestkoste. Tallinna linn ja XXXRÕA korras määratud esindaja toetasid tema avaldust. Samuti on ekspert tuvastanud, et XXX ei vaja käesoleval ajal eestkostja määramist. Kohus on seisukohal, et XXX üle seatud eestkoste tuleb lõpetada ja TsMS § 530 lg 1 alusel vabastada XXX eestkostja ülesannete täitmisest. PKS § 199 sätestab, et eestkostja peab enda vabastamise korral eestkostetavale välja andma valitsetava vara ja esitama vara valitsemise kohta aruande. Kohus kohustab XXX esitama kohtule XXX vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande 30 päeva jooksul tsiviilasjas nr 2-15-1344 tehtud lõpplahendi jõustumisest.

TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus menetluskulud neid kandnud isiku kanda, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, samuti tasu ekspertiisi teostamise eest jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.