26. veebruar 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-18799
Tsiviilasi
F.C (C) hagiavaldus Quo Warranto OÜ vastu hüpoteekide kustutamise nõusolekute andmise nõudes
Tsiviilasja hind
19 173,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
F.C (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis
Kostja
Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178, aadress XXX) Lepinguline esindaja Jürgen Kirsis
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 19.03.2024.a, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada F.C (C, isikukood XXX) hagiavaldus Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) vastu.
2.Kohustada Quo Warranto OÜ-d (registrikood 14450178) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX neljanda jao hüpoteegi kande nr 4 muutmiseks, millega kustutatakse Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) kasuks seatud hüpoteek summas 260 000,00 EEK.
3.Asendada Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) tahteavaldus hüpoteegi kande kustutamiseks kohtulahendiga, mille alusel on F.C-l (C, isikukood XXX) õigus taotleda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX neljanda jao hüpoteegi kande nr 4 muutmist, millega kustutatakse Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) kasuks seatud hüpoteek summas 260 000,00 EEK.
4.Kohustada Quo Warranto OÜ-d (registrikood 14450178) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX neljanda jao hüpoteegi kande nr 6 muutmiseks, millega kustutatakse Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) kasuks seatud hüpoteek summas 40 000,00 EEK.
5.Asendada Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) tahteavaldus hüpoteegi kande kustutamiseks kohtulahendiga, mille alusel on F.C-l (C, isikukood XXX) õigus taotleda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX neljanda jao hüpoteegi kande nr 6 muutmist, millega kustutatakse Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) kasuks seatud hüpoteek summas 40 000,00 EEK. 1 (9)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) kanda.
7.Välja mõista Quo Warranto OÜ-lt (registrikood 14450178) F.C (C, isikukood XXX) kasuks menetluskulud riigilõiv 820 (kaheksasada kakskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 4911 (neli tuhat üheksasada üksteist) eurot.
8.Välja mõista Quo Warranto OÜ-lt (registrikood 14450178) F.C (C, isikukood XXX) kasuks viivis menetluskulude 5731 (viis tuhat seitsesada kolmkümmend üks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
9.Jätta kindlaks määramata ja Quo Warranto OÜ-lt (registrikood 14450178) F.C (C, isikukood XXX) kasuks välja mõistmata F.C lepingulise esindaja kulu 890 (kaheksasada üheksakümmend) eurot 25 (kakskümmend viis) senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.F.C (hageja) esitas 30.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Quo Warranto OÜ (kostja) vastu hüpoteekide kustutamise nõusolekute andmise nõudes (dtl-d 1-7). Kohus jättis hagiavalduse 02.12.2021 käiguta ja andis hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks (dtl 35). Hageja tasus 02.12.2021 täiendava riigilõivu ja esitas tasumist tõendava maksekorralduse kohtule (dtl 38). Kohus võttis hagi 08.12.2021 menetlusse (dtl 40). Kostja vastas hagile 21.12.2021 (dtl-d 44-51). Eelistung toimus 12.05.2022 (dtl-d 66-72). Hageja esitas 26.05.2022 selgitused, tõendid ja taotluse tõendite kogumiseks (dtl-d 73-80). Kostja esitas arvamuse ja taotluse kolmandate isikute kaasamiseks 03.06.2022 (dtl-d 110-115, 117-122). Kolmandad isikud vastasid taotlusele 15.06.2022 (dtl-d 135143). Hageja vastas taotlusele 17.06.2022 (dtl-d 144-150). Kohus jättis 14.09.2022 määrusega rahuldamata kostja taotluse kolmandate isikute kaasamiseks (dtl 152). Kohus rahuldas 17.11.2022 määrusega hageja taotluse dokumentaalsete tõendite kogumiseks (dtl 166). Kohus määras pooltele 08.12.2022 avalduse ja dokumentide esitamise tähtajad ja rahuldas hageja taotluse tunnistaja Õ.Ri ülekuulamiseks (dtl 225). Hageja esitas 19.12.2022 selgitused (dtl-d 230-236). Kostja esitas 30.12.2022 seisukohad, dokumentaalsed tõendid ja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (dtl-d 248257). Hageja esitas 17.01.2023 hagi tagamise avalduse (dtl-d 331-336). Kohus rahuldas 18.01.2018 määrusega hagi tagamise avalduse ja kohaldas hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist täiteasjas nr 014/2023/8 (dtl 368). Kohus rahuldas 01.08.2023 hageja taotluse tunnistaja T.C ülekuulamiseks, kostja taotluse tunnistaja T.K ülekuulamiseks ning lõpetas eelmenetluse (dtl 381). Kostja esitas 08.11.2023 vastuväite kohtu tegevusele (dtl-d 400-403). Kohus alustas asja arutamist 09.11.2023 kohtuistungil (dtl-d 421-433). Kohus rahuldas 09.11.2023 kohtuistungil kostja vastuväite kohtu tegevusele osaliselt ning uuendas eelmenetlust Luminor Pank AS-i 23.11.2022 esitatud dokumendi pooltele tutvustamiseks (dtl 426). Kohtuistung toimus 19.03.2024 (dtl-d 4392 (9)
453). Kostja loobus kohtuistungil tunnistaja T.K ülekuulamisest, hageja nõustus tõendi tagasivõtmisega ning kohus võttis tunnistaja ülekuulamisest loobumise vastu (dtl 442). Kohus kuulas istungil üle tunnistajad Õ.Ri (dtl-d 446-447) ja T.C (dtl-d 450-451).
2.Hageja on esitanud kohtule nõude kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse hagejale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) kostja kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega T.K ja Õ.R (perekonnanimeks ka L., T., N.) sõlmisid 01.05.2008 laenulepingu, mille alusel sai Õ.R laenusaajana laenu 200 000 krooni. Hagejale kuuluvale kinnisasjale seati 15.05.2008 ja 12.10.2010 T.Ku kasuks hüpoteegid summas 200 000 krooni ja 40 000 krooni, et tagada Õ.Ri ja T.K vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. T.K loovutas 03.06.2021 oma nõuded ja hüpoteegid Quo Warranto OÜ-le. Algne laenusaaja Õ.R täitis kõik 01.05.2008 laenulepingust tulenevad kohustused, millega talle anti laenu 200 000 krooni. Lisaks sellele seati täiendav hüpoteek summas 40 000 krooni, mis oli seotud laenukohustuste restruktureerimisega ja kinnisasja hüpoteegi järjekoha loovutamisega XXX A/S-i kasuks. Kõik hüpoteegiga tagatud kohustused olid lõpuks tasutud 08.11.2021, kui kanti üle viimane makse summas 973 eurot. 2017.a aasta märtsis kinnitas T.K Õ.Rile e-kirja teel, et laenulepingust tulenev võlgnevuse jääk oli 6822 eurot. Sellest hetkest alates tasus Õ.R igakuiselt summasid 130 euro ulatuses. Esimene makse tehti 05.04.2017 ja maksed jätkusid regulaarselt, kokku tasudes 6240 eurot. Viimane makse summas 973 eurot lõpetas kõik laenulepingust tulenevad kohustused. Hageja taotles tunnistajate Õ.Ri ja T.C ülekuulamist, kuna nende ütlused kinnitavad esitatud maksete täitmist ja vastavaid asjaolusid laenukohustuste täitmise kohta.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada hüpoteekidega tagatud kohustuste täitmist. Hageja esitatud tõendid on puudulikud, valikulised ja eksitavad. Hageja ei ole esitanud täpseid dokumente, mis tõendaksid laenu tagasimaksmise summasid, kuupäevi või isegi nende rahaliste vahendite päritolu, mida on kasutatud väidetavate osamaksete tegemiseks. Osaliste ja mittetähtaegsete maksete esitamisest ei piisa, et tõendada kogu laenukohustuse täitmist. Selle tulemusel jääb hüpoteegiga tagatud kohustus kehtivaks, sest kohustust ei ole täies mahus täidetud. Vaidlusalune laenuleping sõlmiti 01.05.2008 summas 210 988 krooni, mis pidi koos intresside ja viivistega olema tagasi makstud hiljemalt 01.05.2009. Lisaks oli lepingus sätestatud intressimäär 3% kuus ja viivisemäär 0,5% päevas, mida kohaldatakse seni, kuni laenukohustus on täielikult täidetud. Kuigi erinevatel perioodidel on tehtud mitmeid makseid, ulatuvad tasumata summa, intressid ja viivised kokku 410 135,48 euroni seisuga 29.12.2022. Laenusummast on tagastamata 13 484,59 eurot, intressivõlg ulatub 70 232,68 euroni ning viivis 326 418,21 euroni. Osamaksed ei kata isegi põhiosa täielikult, rääkimata intressist ja viivisest. Hageja kuritarvitab kohtumenetlust pahatahtlikult. Hageja esitatud andmed on eksitavad ja puudulikud. Hageja on teadlikult varjanud olulisi asjaolusid ja esitanud kohtule valeandmeid, sealhulgas laenukohustuse täitmise kohta. Hageja väited laenusummade ja nende tagasimaksete kohta ei vasta lepingu algandmetele ega esitatud maksete tõenditele. Hageja on püüdnud kohustuste täitmata jätmist varjata juhuslike ja põhjendamatute väidetega, mis ei ole kooskõlas dokumenteeritud tõenditega. Kostja taotleb Õ.Ri ja T.C kolmandate isikutena menetlusse kaasamist, sest vaidlusalune laenuleping ja selle tagatised mõjutavad otseselt nende õigusi ja kohustusi. Õ.R oli põhivõlgnik ja T.C käendaja ning pantija, mistõttu nende osalemine menetluses on hädavajalik tõe väljaselgitamiseks. Laenulepingust ja hüpoteekidest tulenevaid õigussuhteid ei ole võimalik õiglaselt lahendada ilma nende isikute osaluseta. Kostja kaalub vastuhagi esitamist Õ.Ri ja T.C vastu võlanõuete osas, mis on seotud samade kohustustega. Hageja on viivitanud menetlusega ja takistanud tõendamiskoormise täitmist. Hageja on korduvalt esitanud puudulikke tõendeid ega ole suutnud täita kohustust esitada ammendavaid ja täpseid andmeid laenu täitmise kohta. Hageja tegevus on suunatud üksnes menetluse venitamisele ja hüpoteekide realiseerimise vältimisele. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
3 (9)
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis ei vaja vaidluse puudumise tõttu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): Õ.Ri (ka perekonnanimega T., N.) ja T.K (ka perekonnanimega E.) vahel sõlmiti 01.05.2008 laenuleping nr XXX, mille alusel andis T.K Õ.Rile üle raha. Laenulepingu tingimused on tõendatud laenulepingu dokumendiga (dtl-d 258-260); Hagejale kuulub kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasi asukohaga XXX; Pooled ei vaidle selle üle, et T.K on sõlminud kostjaga kokkuleppe 01.05.2008 laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete kostjale loovutamises ning nõudeid tagavate hüpoteekide kostjale loovutamises; Kostja kasuks on kinnistusraamatu registriosa nr XXX IV jao neljandale järjekohale kantud hüpoteek summas 200 000 krooni ja kuuendale järjekohale hüpoteek summas 40 000 krooni.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on hüpoteekidega tagatud nõuded täidetud. Kohus selgitab esmalt välja, millised nõuded on kinnistusraamatusse kantud hüpoteekidega tagatud. Kinnistusraamatu registriosa nr XXX väljatrükist nähtuvalt on kinnistusraamatu IV jakku neljandale järjekohale 28.05.2008 sisse kantud hüpoteek 15.05.2008 asjaõiguslepingu alusel ning kuuendale järjekohale 05.11.2010 sisse kantud hüpoteek 12.10.2010 asjaõiguslepingu alusel (dtl 9). Kinnistusraamatu kandeid on 24.05.2021 muudetud 19.05.2021 asjaõiguslepingu alusel (dtl 9). Tallinna notar L.J on 15.05.2008 tõestanud hüpoteegi seadmise lepingu ja kinnistamisavalduse, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri numbri 1441 all (15.05.2008 notariaalakt, dtl-d 83-87). 15.08.2008 notariaalakti osalisteks on J.C (Omanik), T.C (Omaniku abikaasa) ja T.E (K., Hüpoteegipidaja) (dtl 84). 15.05.2008 notariaalakti punktist 2.1.1 nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded Õ.T (R.) vastu, mis tulenevad T.K ja Õ.Ri vahel 01.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest (dtl 85, p 2.1.1). 15.05.2008 notariaalakti punktist 2.1.2 nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded Õ.Ri ja T.C vastu, mis tulenevad T.K ja Õ.Ri vahel 01.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest (dtl 85, p 2.1.2). 15.05.2008 notariaalakti punktist 2.1.3 nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded J.C ja/ või T.C vastu, mis tulenevad T.K, J.C ja/või T.C vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (dtl 85, p 2.1.3). Tallinna notar A.A on 12.10.2010 tõestanud keelumärke kustutamise kinnistamisavalduse, kinnistu kinkelepingu, kokkuleppe hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise kohta, hüpoteegi järjekoha loovutamise, kinnistu hüpoteekidega koormamise lepingu, asjaõiguslepingud, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri 3073 all (12.10.2010 notariaalakt, dtl-d 88-105). 12.10.2010 notariaalakti osalisteks on abikaasad J.C ja T.C (Kinkija), hageja (Kingisaaja), T.E (K., Hüpoteegipidaja 1), XXX A/S (Hüpoteegipidaja 2) ja kohtutäitur A.P (Kohtutäitur) (dtl 92). 12.10.2010 notariaalakti punktist 7.1 nähtuvalt lepiti kokku T.K kasuks kinnisasjale seatud hüpoteegi järjekoha muutmises (dtl 97). 12.10.2010 notariaalaktist ei nähtu kokkuleppeid 15.05.2008 notariaalaktis sisalduva tagatiskokkuleppe muutmiseks. 12.10.2010 notariaalakti punktist 10.1 nähtuvalt lepiti hageja ja T.K vahel kokku kinnisasja täiendavas koormamises hüpoteegiga summas 40 000 krooni (dtl 98, p 10.1). 12.10.2010 notariaalakti punktist 10.2.1 nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded Õ.N (R.) vastu, mis tulenevad T.K ja Õ.Ri vahel 01.05.2008.a. sõlmitud laenulepingust nr 01.05.2008.a. ja käesolevaks ajaks sõlmitud lisadest ning edaspidi sõlmitavatest lisadest tingimusel et taolised lisad on allakirjutatud ka hageja poolt (dtl 99, p 10.2.1). 12.10.2010 notariaalakti punktist 10.2.2 nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis, hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja omanikule tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale (dtl 99, p 10.2.1).
4 (9)
Kostja on tõendanud Õ.Ri ja T.K vahel 01.05.2008 laenulepingu nr XXX tingimusi laenulepingu dokumendiga (dtl-d 258-260). Hageja on tõendanud T.C ja T.K vahel 01.05.2008 käenduslepingu sõlmimist käenduslepingu dokumendiga (dtl-d 81). Pooled ei ole menetluses väitnud, et T.K on sõlminud lisaks 01.05.2008 käenduslepingule T.C-ga muid lepinguid. Pooled ei ole menetluses väitnud, et T.K on sõlminud lepinguid J.C-ga. Samuti ei ole pooled väitnud, et T.K ja Õ.R on pärast 12.10.2010 sõlminud 01.05.2008 lepingu lisasid, millest tulenevad Õ.Rile täiendavad kohustused, ning hageja on sellised lisad allkirjastanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnistusraamatu IV jakku neljandale järjekohale kantud hüpoteek tagab 01.05.2008 laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning 01.05.2008 käenduslepingust tulenevaid nõudeid ning kuuendale järjekohale kantud hüpoteek tagab 01.05.2008 laenulepingust ja selle kuni 12.10.2008 sõlmitud võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid. AÕS § 349 lg 1 järgi saab kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut, kui hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või seda ei ole tekkinud. Kui 01.05.2008 laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning 01.05.2008 käenduslepingust tulenevad nõuded on rahuldamisega lõppenud, on hagejal õigus nõuda hüpoteegipidajalt kinnistusraamatu IV jakku neljandale järjekohale kantud hüpoteegi kustutamise nõusolekut. Kui 01.05.2008 laenulepingust ja selle kuni 12.10.2008 sõlmitud võimalikest lisadest tulenevad nõuded on rahuldamisega lõppenud, on hagejal õigus nõuda hüpoteegipidajalt kinnistusraamatu IV jakku kuuendale järjekohale kantud hüpoteegi kustutamise nõusolekut. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus alljärgnevalt, kas hageja on tõendanud tagatiskokkulepetega hõlmatud nõuete rahuldamisega lõppemist.
6.Kostja on tõendanud Õ.Ri ja T.K vahel 01.05.2008 laenulepingu nr XXX sõlmimist laenulepingu dokumendiga (laenuleping, dtl-d 258-260). Laenulepingu punktist 1.1 nähtuvalt leppisid T.K ja Õ.R kokku, et T.K annab Õ.Rile üle laenusumma 210 988 Eesti krooni (dtl 258, p 1.1). Kostja on laenusumma Õ.Rile üleandmise tõendamiseks esitanud T.K pangakonto XXX väljavõtte ajavahemiku 01.01.2007 kuni 17.05.2021 kohta, millest nähtuvalt on 18.11.2007 (selgitus „laen“), 19.02.2008 (selgitus „LAEN“) ja 15.05.2008 (selgitus „laen leping XXX“) tehtud ülekannetega makstud Õ.T (R.) pangakontole kokku 210 988 krooni (dtl 261). Kohtu hinnangul on laenulepingu ja pangakonto väljavõttega koosmõjus tõendatud, et Õ.R on saanud T.Klt laenusummana 210 988 krooni. Laenulepingu punktist 1.4 nähtuvalt lepiti kokku laenu tagastamise tähtajas 01.05.2009 (dtl 258, p 1.4). Laenulepingu punktist 2.1 nähtuvalt lepiti kokku intressimääras 3% kuus (dtl 258, p 2.1). Laenulepingu punktidest 4.3 ja 4.4 nähtuvalt lepiti kokku Õ.Ri kohustuses tasuda viivist ja leppetrahvi lepingurikkumise korral (dtl 259, p-d 4.3, 4.4). Pooled ei vaidle selle üle, et Õ.R ei tagastanud laenusummat õigeaegselt, st hiljemalt 01.05.2009. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kuivõrd Õ.R ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi õigeaegselt, võib laenulepingust tuleneda lisaks laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustustele kohustus tasuda viivist ja leppetrahvi. Hageja koormis on tõendada, et kõik lepingust tulenevad raha tasumise kohutused on lõppenud.
7.Hageja on tuginenud menetluse kestel väitele, et T.K teatas 13.03.2017 Õ.Rile laenulepingust tuleneva kohustuse jäägi 6822 eurot. Hageja on soovinud oma väidet tõendada Õ.Ri ja T.K e-kirjavahetusega (dtl-d 23-24). E-kirjavahetusest nähtuvalt on Õ.R 12.03.2017 kirjutanud järgmist: „Kande saan kuu lõpus ära teha ja ole hea palun saada see kokkuvõte“ (dtl 24). T.K on vastanud järgmiselt: „Minu arust Head uudised - lasin raamatupidajal vaadata - 6822.- saatis mulle. Ehk paluksin kannet - ikkagi see nädal ja aprillist võiksime teha 250.- kaupa. Õ. ära unusta, et see on ju ilma % raha veel pika graafiku tagasimaksega?“ (dtl 24). Kohtu hinnangul nähtub poolte suhtlusest, et T.K on teatanud Õ.Rile nendevahelisest lepingust tuleneva kohustuse jäägi. Õ.R ja T.C on andnud ütlused, mille kohaselt täideti laenulepingust tulenevaid raha tasumise kohustusi sularahas (dtl-d 446-447, 450-451). Kohus leiab, et tunnistajate ütlusi ei muuda 5 (9)
ebausaldusväärseks see, et tunnistajad ei osanud avaldada, millistel konkreetsetel kuupäevadel ja millistes täpsetes summades nad T.Kle raha üle andsid. Laenulepingust tulenevate kohustuste pikka kestust ning lepingust tulenevate kohustuste täitmise korduvat iseloomu arvestades on usutav, et konkreetsete rahasummade üleandmise aeg ja üleantud summad ei ole tunnistajatel meeles. Kohtu hinnangul kinnitab T.K 13.03.2017 Õ.Rile saadetud e-kiri tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Õ.Rile oli üle antud laenusumma 210 988 krooni, millele vastab 13 484,59 eurot. T.K arveldusarvele oli kuni 13.03.2017 kantud 15 000 krooni, millele vastab 958,67 eurot, ning 2685 eurot, kokku seega 3643,67 eurot. Pangaülekannetega 3643,67 euro tasumine nähtub T.K pangakonto väljavõtetest ja maksekorraldustest järgmiselt: 21.10.2008 tasus H.N T.Kle 8000 krooni (dtl 221); 24.01.2009 tasus J.P T.Kle 3000 krooni (dtl 315); 18.03.2009 tasus T.C T.Kle 1000 krooni (dtl 222); 08.12.2010 tasus Õ.N (R.) T.Kle 3000 krooni (dtl 223); 21.02.2013 kuni 05.02.2017 tasus T.C T.Kle kokku 2595 eurot (dtl 222); 21.12.2012 tasus F.C T.Kle 90 eurot (dtl 109). Kui eeldada, et laenusumma tagastamise kohustuste täitmiseks tasuti alates 01.05.2008 kokku 3643,67 eurot, pidi tagastamata laenusumma jääk 13.03.2017 seisuga olema vähemalt 9840,92 eurot (13 484,59-3643,67=9840,92). Kuivõrd T.K on vastuseks Õ.Ri soovile saada kokkuvõtet teatanud kohustuste jäägi 6822 eurot, on ilmne, et laenulepingust tulenevaid kohustusi on täidetud muul viisil. Kohtu hinnangul kinnitab tunnistaja ütluste usaldusväärsust ka kostja esitatud 07.06.2021 kostja ja Õ.Ri vahelise telefonikõne helisalvestis, milles Õ.Ri avaldatu ei lahkne Õ.Ri antud ütlustest (dtl 316). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et T.K teatas 13.03.2017 Õ.Rile nendevahelisest laenulepingust tulenevate raha tasumise kohustuste jäägi suuruse 6822 eurot 13.03.2017 seisuga. T.K teatas kohustuste jäägi 6822 eurot Õ.Ri palvel, mis nähtub Õ.Ri 12.03.2017 e-kirjast (dtl 24). Kohtu hinnangul on T.K andnud võlausaldajana Õ.Ri nõudel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tõendi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta. Seega kuulub T.K kinnitusele kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 95 täitmise kviitungi kohta sätestatu. VÕS § 95 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kohtu hinnangul on T.K andnud võlausaldajale Õ.Rile täitmise kviitungi. VÕS § 95 lg 5 sätestab, et kui kviitung on välja antud põhikohustuse täitmise kohta, siis eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 95 lg 5 järgi eeldada, et T.K luges 13.03.2017 seisuga täidetuks Õ.Ri poolt tasumisele kuuluvad kõrvalkohustused, sh viivise, mis on üks intressi alaliike. Kostja ei ole tõendanud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist 6822 eurot ületavas osas 13.03.2017 seisuga (vt RKTKo 21.09.2016 3-2-1-57-16, p 28). Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud T.K ja Õ.Ri vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva tagastamata laenusumma jäägi 13.03.2017 seisuga, milleks oli 6822 eurot.
8.Kohus kontrollib järgnevalt, kas hageja on tõendanud laenusumma 6822 eurot tagastamise pärast 13.03.2017. T.C ja T.K pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on T.C on ajavahemikus 05.04.2017 kuni 08.05.2021 tasunud T.Kle 6240 eurot ja märkinud makse selgituseks „laenumakse“ või „laenumaks“ (dtl-d 25-26, 216). T.C on 08.11.2021 tasunud kostjale 973 eurot ja märkinud makse selgituseks: „T.Kult võetud laenu lõplik tagastamine Õ.R nimel. laenulepingust nr XXX ja selle lisadest“ (dtl 28). Eeltoodust tulenevalt on T.K ja Õ.Ri vahel sõlmitud laenulepingu alusel pärast 13.03.2017 tasutud võlausaldajatele kokku 7213 eurot. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas tasutud 7213 euro arvel saab lugeda T.K ja Õ.Ri vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused täidetuks.
9.Hageja on tuginenud sellele, et T.K ja Õ.R leppisid kokku 01.05.2008 laenulepingu muutmises selliselt, et tagastatakse ainult laenu. Kohtu hinnangul nähtub T.K ja Õ.Ri 12.03.2017 ja 13.03.2017 peetud e-kirjavahetusest, et T.K on Õ.Rile avaldanud järgmist: „Õ. ära unusta, et see on ju ilma % raha veel pika graafiku tagasimaksega?“ (dtl 24). Laenulepingu punkti 1.4 kohaselt tuli laenusumma tagastada hiljemalt 01.05.2009 ning laenuleping ei sisaldanud kokkulepet 6 (9)
maksegraafiku kohta (dtl 258). Laenulepingu punkti 2.1 kohaselt lepiti kokku intressi tasumises (dtl 258). Kohtu hinnangul osundab T.K kirjutatu sellele, et T.K ja Õ.Ri vahel on laenu tagastamise ja intressi tasumise kohta kokkulepe, mis erineb 01.05.2008 laenulepingus sisalduvatest kokkulepetest. T.K kirjutatust nähtuvalt tasutakse laen osamaksetega („pika graafiku tagasimaksega“) ning laenult ei arvestata intressi („ilma % raha“). Poolte kokkulepet laenusumma osamaksetega tagastamisele näitab T.C poolt vähemalt alates 05.01.2016 igakuiselt 130 euro tasumine T.Kle (dtl-d 25-27). Erandiks on 2016.a septembris makse mittetegemine ning 2016.a oktoobris 260 euro tasumine, mis kohtu hinnangul näitab, et ühes kuus tasumisele kuuluva makse suuruseks peeti 130 eurot. T.K ja Õ.Ri 12.03.2017 ja 13.03.2017 peetud e-kirjavahetusest nähtuvalt on T.K tasumise korraldusest teadlik ning on teinud ettepaneku makse suurust muuta. T.K ja Õ.Ri e-kirjavahetus ja T.C käitumine on kooskõlas ka Õ.Ri antud ütlustes kirjeldatuga, milles Õ.R on väitnud T.Kga täiendava kokkuleppe sõlmimist (dtl-d 446-447). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et T.K ja Õ.Ri vahel oli kokkulepe laenusumma osamaksetega 130 eurot kuus tagastamise kohta ning intressi mittetasumise kohta.
10.Kostja on esitanud vastuväite, et sellise kokkuleppe sõlmimise korral on kokkulepe tühine vastavalt laenulepingu punktile 5.1. Laenulepingu punkt 5.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Lepingut võib muuta ainult mõlema Poole kokkuleppel ning kõik Lepingu muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult. Mittekohased muudatused on õigustühised“ (dtl 259). VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohtu hinnangul nähtub T.K käitumisest, et ta on olnud nõus lepingu muutmisega laenulepingu punktis 5.1 sätestatust erinevas vormis. See nähtub 12.03.2017 ja 13.03.2017 peetud ekirjavahetusest, milles T.K ise on osundanud kokkuleppele laenu osamaksetega tagastamise ja intressi mittetasumise kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal võlausaldajana õigus tugineda laenulepingu punktile 5.1. Kohus leiab, et VÕS § 13 lg-st 3 tulenevalt on kokkulepe laenusumma osamaksetega 130 eurot kuus tagastamise kohta ning intressi mittetasumise kohta kehtiv vaatamata vorminõuete rikkumisele.
11.VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. 08.05.2021 seisuga oli lepingu alusel tagastamata laenusumma 582 eurot (6822-6240=582). Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ei tehtud makseid 2021.a juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris. T.C on 08.11.2021 tasunud kostjale 973 eurot ja märkinud makse selgituseks: „T.Kult võetud laenu lõplik tagastamine Õ.R nimel. laenulepingust nr XXX ja selle lisadest“ (dtl 28). Eeltoodut arvestades oli Õ.R viivituses viie osamakse tegemisega. Laenulepingust tulenevad kohustused saab seega lugeda täidetuks eeldusel, et 08.11.2021 tasutud 973 eurot kattis ka viie osamakse tasumisega hilinetud aja eest arvestatud viivise. Isegi kui lugeda osamakse tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks kuu esimene päev, on 2021.a juuni osamakselt arvestatud viivise suurus 104,65 eurot, juuli osamakselt arvestatud viivis 85,15 eurot, augusti osamakselt arvestatud viivise suurus 65 eurot, septembri osamakselt arvestatud viivis 44,85 eurot, oktoobri osamakselt arvestatud viivis 25,35 eurot ning novembri osamakselt arvestatud viivis 5,2 eurot. Eeltoodust tulenevalt kattis T.C poolt 08.11.2021 tasutud rahasumma nii tasumata osamaksed kui ka nende tasumisega hilinemisest tuleneva võimaliku viivisenõude. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja on tõendanud T.K ja Õ.Ri sõlmitud 01.05.2008 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kuivõrd 01.05.2008 laenulepingust tulenevad nõuded on lõppenud rahuldamisega, on lõppenud ka T.K ja T.C vahel 01.05.2008 sõlmitud käenduslepingust tulenevad nõuded.
12.AÕS § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle 7 (9)
kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on tõendanud T.K ja Õ.Ri sõlmitud 01.05.2008 laenulepingust tulenevate kohustuste ja T.K ja T.C vahel 01.05.2008 sõlmitud käenduslepingust tulenevate nõuete lõppemise nõuete rahuldamise tõttu. Seetõttu on hagejal hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna õigus nõuda kostjalt kui hüpoteegipidajalt hüpoteekide kustutamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja kohustab kostja andma nõusoleku tema kasuks kinnistusraamatu registriosa nr XXX IV jakku kantud hüpoteekide kustutamiseks.
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rakendas 18.01.2023 kohtumäärusega hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist täiteasjas nr täiteasjas nr 014/2023/8. Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 750 eurot ning hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 70 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ja hagi tagamise avaldust ei võeta menetlusse, kui neilt ei ole tasutud riigilõivu. Hagihinnast 19 173,50 eurot lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 750 eurot. Hagi tagamise avalduselt kuulus RLS § 59 lg 17 kohaselt tasumisele riigilõiv 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt riigilõivu 820 eurot hüvitamist. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulu (riigilõiv) 820 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.
18.Hageja on avaldanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja lepingulise esindaja tasumäär kuni 31.12.2022 koos käibemaksuga 180 eurot tunnis, ajavahemikus 01.01.2023 kuni 31.12.2023 koos käibemaksuga 210 eurot tunnis ning alates 01.01.2024 koos käibemaksuga 213,50 eurot. 8 (9)
Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus on tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole keskmisest keerukamad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
19.Hageja lepinguline esindaja on teinud kuni 31.12.2022 toimingud, mille ajakulu on kokku 14 tundi. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud vajalikud. Asja õiguslikku keerukusastet, hageja koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 12 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulud kuni 31.12.2022 on 2160 eurot (12x180=2160). Hageja lepinguline esindaja on teinud ajavahemikus 01.01.2023 kuni 31.12.2023 toimingud, mille ajakulu on kokku 8 tundi. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud vajalikud. Asja õiguslikku keerukusastet, hageja koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, kohtuistungi kestust arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 7 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 1 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulud ajavahemikus 01.01.2023 kuni 31.12.2023 on 1470 eurot (7x210=1470). Hageja lepinguline esindaja on teinud ajavahemikus 01.01.2024 kuni 15.04.2024 toimingud, mille ajakulu on kokku 7,5 tundi. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud vajalikud. Asja õiguslikku keerukusastet, hageja koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, kohtuistungi kestust arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 6 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulud ajavahemikus 01.01.2024 kuni 15.04.2024 on 1470 eurot (6x213,50=1281). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulu 4911 eurot (2160+1470+1281=4911) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 890,25 eurot (5801,25-4911=890,25).
20.Kohus määras kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 820 eurot ja kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 4911 eurot. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 5731 eurot (820+4911=5731) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.