AP (P) kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 22.05.2015 otsusele täiteasjas nr. 027/2013/1528
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.10.2015 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse AP määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): AP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Lennart Oja (e-post: XXX@XXX) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn; e-post: XXX@XXX) Puudutatud isik II (sissenõudja): Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu (Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn; e- post: [email protected]), volitatud esindaja Karel Miisna (epost: XXX@XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.10.2015 määrus.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada AP (P) kaebus kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) 22.05.2015 otsuse peale täiteasjas nr. 027/2013/1528. Tühistada kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) 22.05.2015 otsus. Kohustada kohtutäitur Risto Seppa (Sepp) uuesti läbi vaatama AP (P) 04.05.2015 kaebus.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) kanda.
5.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja rahuldada avaldaja AP (P) taotlus osaliselt summas 322,50 eurot. Jätta taotlus rahuldamata summas 210,48 eurot.
6.Mõista kohtutäiturilt Risto Sepalt (Sepp) avaldaja AP (P) kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude katteks 15 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 307,50 eurot, kokku summas 322,50 eurot.
7.Kohtutäitur Risto Sepp on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 027/2013/1528, milles Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (edaspidi sissenõudja) on esitanud 28.10.2013 täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. AP (edaspidi avaldaja) esitas 04.05.2015 kaebuse. Kohtutäitur jättis 22.05.2015 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
2.Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.05.2015 otsusele ja palub tühistada kohtutäitur Risto Sepa 22.05.2015 otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 04.05.2015 kaebuse ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 04.05.2015 esitatud kaebust uuesti läbi vaatama. Avalduse kohaselt on kaevatav otsus tehtud ebaõigesti, sest avaldajal puudub reaalne võimalus sõidukit täiturile üle anda. Avaldaja on teavitanud täiturit, et tal ei ole võimalik kohtutäituri nõuet täita, kuivõrd sõiduk ei ole avaldaja valduses. Avaldaja on juba 2014.a. septembris sõlminud IA-ga kokkuleppe, mille kohaselt andis avaldaja sõiduki IA valdusse ja kasutusse viieks aastaks, s.o kuni 2019.a. september. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine ei ole asja käsutamine ja seega ei takista käsutuskeeld asja suhtes võlaõiguslike lepingute sõlmimist. Seega on avaldaja ja IA vahel sõlmitud kokkulepe sõiduki kasutamiseks kehtiv. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht
3.Kohtutäitur omapoolset kirjalikku seisukohta esitatud avalduse osas maakohtule ei esitanud. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht
4.Sissenõudja palub oma kohtule esitatud vastuses jätta esitatud avaldus rahuldamata. Alates 14.11.2013 on sõidukile Mercedes-Benz S350 (registreerimismärgiga XXXXXX) seatud sõiduki käsutust keelav keelumärge. Ei ole usutav, et AP ja IA vahel on sõlmitud sõiduki tasuta kasutamise leping, kuivõrd IA on rahvastikuregistri andmetel AP ema. Selline suhe võimaldab isikutel omavahelisel kokkuleppel väita tagantjärgi tehingu olemasolu, mida kunagi eksisteerinud pole. Väidetava tehingu usutavusele räägib vastu isikutevaheline sõltuvussuhe. Kohtutäiturit väidetavalt septembris 2014.a. sõlmitud tasuta kasutamise lepingu olemasolust teavitati 16.03.2015 - alles pärast seda, kui AP kohustati sõidukit üle andma. IA ei ole märgitud Maanteeameti liiklusregistris sõiduki kasutajaks. Isegi juhul, kui uskuda tasuta
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-8731 kasutamise lepingu olemasolu, tuleks avaldus rahuldamata jätta põhjusel, et käsutuskeeld hõlmab ka hetkel kõne all olevat väidetavat tasuta kasutamise lepingut ning see tehing on TMS § 54 lg 2 ja TsÜS § 88 lg 1 alusel tühine. Puudutatud isikul II puuduvad menetluskulud. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 02.10.2015 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
6.Avaldaja on palunud 04.05.2015 kaebuses tühistada kohtutäituri otsus, millega kohustatakse avaldajat andma sõiduk Mercedes-Benz S350 kohtutäiturile üle hiljemalt 04.05.2015.
7.29.10.2013 täimisteate kohaselt on täiteasjas nr. 027/2013/1528 nõude sisuks maksuvõlg. Täitedokumendiks on Maksu- ja Tolliameti 26.06.2013 haldusakt avalikõigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr. 13-7/266-10. Täitmisteade on avaldajale toimetatud kätte 31.10.2015.
8.14.11.2013 keelumärke seadmise avaldusega on kohtutäitur palunud Maanteeametil kanda käsutamise keelumärge võlgniku nimele registrisse kantud varale, milleks on sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX. Kohtutäitur on nimetatud avalduse edastanud e-posti teel avaldajale 14.11.2013.
9.Sõiduki detailandmete päringust nähtub, et avaldajale kuuluvale sõidukile registreerimismärgiga XXXXXX on kantud registrisse 14.11.2013 keelumärge täiteasjas nr. 027/2013/1528.
10.TMS § 54 lg 1 esimese lause järgi võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada ja lg 2 kohaselt käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
11.Õiguskirjanduses on leitud, et TMS § 54 lg 1 täpsustab, et alates vara arestimisest on võlgnikul keelatud arestitud vara käsutada. TMS § 54 lg 2 kordab TsÜS § 88 lg 1, sätestades, et käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Lõige 3 näeb ette keelumärke kandmise asjaomasesse vara registrisse (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 289).
12.Vaidlus ei ole selle üle, et kohtutäitur on 14.11.2013 keelumärke seadmise avaldusega kandnud avaldajale kuuluvale sõiduautole registreerimismärgiga XXXXXX käsutamise keelumärke. Kohtutäitur on 23.04.2015 vastuses avaldajale palunud anda sõiduk üle hiljemalt 04.05.2015.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu.
14.Õiguskirjanduses on leitud, et asja käsutamine on võlgnikule keelatud kas alates keelust teadasaamisest arestimise akti kaudu (TMS § 75 lg 4) või alates registrisse keelumärke kandmisest. Neist esimene – keelust teavitamine kujutab endast käsutuskeelu juriidilist komponenti; alates sellest hetkest ei ole võlgnikule asjaga tehingute tegemine lubatud. Keelumärge registris muudab aga tehingute tegemise tehniliselt võimatuks, sest registril on muudatuskannete tegemine takistatud samuti avalikustab märge käsutuskeelu olemasolu (Anneli Alekand. Täitemenetlusõigus. Lk 94).
15.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-133-13 märkinud, et käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on TsÜS § 88 lg 1 või TMS § 54 lg 2 järgi tühine
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-8731 sõltumata käsutuskeelu nähtavakstegemisest liiklusregistris. Käsutuskeelu kanne takistab LS § 77 lg 9 järgi üksnes kitsenduse alusel õigustatud isiku nõusolekuta kannete tegemist liiklusregistris. Riigikohus on ka varem leidnud, et sõiduki suhtes käsutuskeelu kohaldamisel võib käsutustehing olla tühine, olenemata sellest, kas käsutuskeeld on registrisse kantud või mitte (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-148-09, p-d 12–14).
16.Avaldaja on kohtutäiturile ning kohtule teatanud, et avaldaja on andnud talle kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz S350 2014.a. septembris IA valdusesse ja kasutusse 5 aastaks, s.o kuni 2019.a. september. Avaldaja on kohtutäiturile 13.04.2015 teatanud, et avaldaja ja IA vaheline sõiduki kasutusse andmise leping on sõlmitud suuliselt.
17.Avaldajale kuuluv mootorsõiduk on vallasasi vastavalt TsÜS § 50 lg 2 ning vallasasja omandi üleandmine toimub asjaõigusseaduse (AÕS) § 92-94 järgi, s.t vajalik on valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta (käsutustehing) (vt. Riigikohtu kohtumäärust tsiviilasjas nr. 3-2-1-133-13 punkt 2122).
18.AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Avaldaja ja IA on kohtutäiturile kinnitanud, et sõiduauto Mercedes-Benz S350 valdus on antud üle IA-le 2014.a. septembrikuus kuni 2019.a. septembrikuuni. Seega on sõiduauto valdus antud suulise kokkuleppe alusel üle IA-le ning poolte vaheline suuline leping on käsutustehing.
19.Avaldaja leiab, et avaldaja ei ole sõidukit käsutanud, kui sõlmis IA-ga kokkuleppe sõiduki kasutusse andmiseks. Avaldaja arvates ei ole võlaõigusliku lepingu sõlmimine asja käsutamine. Kohus vastava avaldaja seisukohaga ei nõustu.
20.Õiguskirjanduse on leitud, et käsutustehinguna tuleb mõista tehingut, mis on suunatud olemasoleva subjektiivse õiguse vahetule mõjutamisele, kusjuures see mõjutamine võib seisneda asjaomase õiguse sisu muutmises, õiguse nii võõrandamise kui loovutamise teel üleandmises, koormamises või lõpetamises. Seega on käsutustehing niisugune tehing, mille tagajärjena väheneb käsutajale kuuluvate õiguste ulatus (maht). Seejuures saab käsutusest rääkida üksnes niisuguste tehingute puhul, mis on suunatud mõne subjektiivselt mõistetud õiguspositsiooni sisulisele muutmisele ning mis ühtaegu selle muudatuse vahetult kaasa toovad (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 21).
21.Avaldaja ja IA vahel 2014.a. septembrikuus sõlmitud kokkuleppe alusel on IA-le antud üle õigus, mis välistab avaldaja hinnangul sõiduauto valduse väljanõudmise. Kohus leiab, et ainuüksi võlaõigusliku kohustustehinguga ei ole võimalik piirata avaldaja omandiõigust ning seega on avaldaja ja IA vahel sõlmitud suuline kokkulepe käsitletav käsutustehinguga ning sellega on rikutud seadusest tulenevat käsutuskeeldu.
22.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
23.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
24.Kohus on 25.06.2015 kohtumääruse resolutsiooni punktis 9 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 30 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid. Menetlusosalised oma menetluskulude nimekirju kohtule esitanud ei ole.
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-8731
25.Tulenevalt asjaolust, et kohus ei rahulda esitatud avaldust ning sellest, et menetlusosalised ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad käesoleva tsiviilasja kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Määruskaebus
26.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega tühistada Risto Sepa 22.05.2015 otsus täiteasjas nr. 027/2013/1528, millega kohtutäitur Risto Sepp jättis rahuldamata AP 04.05.2015 kaebuse ja kohustada kohtutäiturit AP 04.05.2015 esitatud kaebust uuesti läbi vaatama, jätta menetluskulud kohtutäitur Risto Sepa kanda ja määrata kindlaks kaebuse esitaja menetluskuludena 1270,20 eurot.
27.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on kohaldanud valesti materiaalõiguse normi (TsÜS § 88 lg 1) ning rikkunud põhjendamiskohustust.
28.Käesolevas asjas on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas sõiduki käsutamisena tuleb mõista vaid selle võõrandamist ja piiratud asjaõigustega koormamist või on käsutamiseks ka sõiduki suhtes võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimine. Maakohus nõustus oma 02.10.2015 määruses täituriga ning asus seisukohale, et sõiduki käsutamiseks tuleb lugeda ka selle suhtes võlaõigusliku kokkuleppe (tasuta kasutamise leping) sõlmimist. Kaebuse esitaja selle seisukohaga ei nõustu leides, et sõiduki käsutamine on vaid selle omandi üleandmine või piiratud asjaõigustega koormamine. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja ja IA vahel sõlmitud sõiduki tasuta kasutamise leping tühine ning kaebuse esitaja ei saa sõiduki valdust täiturile üle anda enne 2019. a. septembrit.
29.Maakohus on määruse punktis 24 tehtud viites TsÜS-i kommentaaridele jätnud tähelepanuta sama kommentaari esimese osa, millele on kaebuse esitaja viidanud oma 09.06.2015 kaebuses (vt kaebuse p 13) ning mille kohaselt loetakse eseme käsutamiseks vaid selle võõrandamist või piiratud asjaõigustega koormamist. Maakohtu poolt viidatud kommentaari osa vaid selgitab kaebuse esitaja poolt viidatud kommentaari osa ega laienda seda. Seetõttu on maakohus jõudnud ebaõige järelduseni. Õige on, et võlaõigusliku lepingu sõlmimine ning asja teise isiku kasutusse andmine, sealhulgas tasuta kasutada andmine, ei ole asja käsutamine.
30.Kaevatava määruse punktis 25 on teises lauses sisalduvad maakohtu põhjendused ja järeldus omavahel vastuolus või ei ole maakohtu seisukohad mõistetavad. Maakohus selgitab kõigepealt, et kohustustehinguga ei saa piirata omandiõigust, ehk kohustustehing ei ole käsutustehing, kuid seejärel teeb hoopis vastupidise järelduse ja ütleb, et seetõttu on kokkulepe käsitatav käsutustehinguna ja on rikutud käsutuskeeldu. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sisalduvat põhjendamiskohustust.
31.Määruskaebuse esitaja esitab oma menetluskulude nimekirja kohustuslikus kohtueelses menetluses, Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtusse määruse esitamiseks teostatud toimingute eest. Kaebajale on menetluse raames osutatud õigusabi kohustuslikus kohtueelses menetluses ja maakohtus kokku 9 tundi ja 35 minutit, summas 1033,5 eurot (millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1240,20 eurot). Kaebaja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-15-8731, sh TMS § 217 ja 218 sätestatud kohtueelses menetluses. Juhindudes TsMS § 177 lg 4 palub kaebaja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaebaja palub menetluskulud jätta kohtutäituri kanda ja määrata kindlaks summas 1270,20 eurot.
32.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada seisukohad.
33.Puudutatud isik I (kohtutäitur) oma seisukohta maakohtule ei esitanud.
34.Puudutatud isik II (sissenõudja) leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on materiaalõigust kohaldanud õigesti ega ole rikkunud põhjendamiskohustust. Sissenõudja jäi materiaalõiguse tõlgendamise osas oma varasemate seisukohtade juurde. Kohtumääruse punkt 25 ei ole arusaamatu. Kohus leidis, et tasuta kasutamise lepingu alusel piirati avaldaja omandiõigust; omandiõigust ei ole võimalik piirata võlaõigusliku kohustustehinguga; järelikult oli tasuta kasutamise lepingu näol tegu käsutustehinguga.
35.Juhuks kui kohus peaks menetluskulud puudutatud isikute kanda jätma, esitab puudutatud isik II käesolevaga avaldaja kuludele vastuväite. Võlausaldaja on seisukohal, et arvestades antud tsiviilasja iseloomu, ei ole käesoleva dokumendi p-s 5 nimetatud lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ega kulud TsMS § 175 lg 1 1.lause alusel põhjendatud ega vajalikud.
36.24.04.2015 ja 04.05.2015 avaldaja esindaja tegevuse tulemusena esitas avaldaja kaebuse täituri otsusele, mille sisulise osa pikkus oli alla 1 lehekülje. Selleks läks kokku 1 tund 25 minutit. Arvestades kaebuse lihtsat sisu, ei ole selle koostamisele lepingulise esindaja toimingule kulunud aeg ja sellega kaasnenud kulu põhjendatud ega vajalik.
37.09.06.2015 kaebuse koostamiseks läks avaldaja esindajal 3 tundi. Kaebuse sisulise osa pikkus on pisut üle 1 lehekülje ning kaebuses on faktiliste väidete suhtes eeskuju võetud 04.05.2015 kaebusest. Selle koostamisele kulunud aeg ja sellega kaasnenud kulu ei ole põhjendatud ega vajalik.
38.05.10.2015, 13.10.2015 ja 14.10.2015 avaldaja esindaja toimingute tulemusena esitati määruskaebus Harju Maakohtu 02.10.2015 määrusele. Määruskaebuse sisulise osa pikkus on umbes 2 lehekülge ning see esitati toimingute tulemusena, millele kulus kokku 5 tundi 10 minutit. Sealjuures ei öelnud avaldaja võrreldes eelnevate seisukohtadega mitte midagi uut. Arvestades mainitut, ei ole nimetatud kaebuse ajakulu TsMS § 175 lg 1 ls 1 tähenduses põhjendatud ega vajalik.
39.Arvestades tsiviilasja menetluse ajalist kestvust (alla 6 kuu); tsiviilasja sisu ja lihtsusastet; avaldaja esindaja arvu õigusabiteenust pakkuvate äriühingute näol (1); avaldaja esindaja osalusel toimunud kohtuistungite arvu (0); menetlusosaliste arvu (3 menetlusosalist); avaldaja esindaja esitatud menetlusdokumentide pikkust ja sisu; puudutatud isikute koostatud menetlusdokumentide pikkust ja sisu, millele avaldaja pidi vastama; võrrelduna hageja esindajate toimingutele kulunud koguaajaga 9 tundi ja 35 minutit ja sellega kaasnenud kuludega võlgniku esindajale 1240 eurot ja 20 senti (sh käibemaks), ei ole puudutatud isiku II hinnangul nii nimetatud ajakulu kui sellega kaasnenud rahalised kulud hageja esindajale põhjendatud ega vajalikud.
40.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus
41.Tallinna Ringkonnakohus palus TsMS § 664 tulenevalt puudutatud isikul I anda seisukoht määruskaebusele ning andis menetlusosalistele tulenevalt TsMS § 176 lg 4 tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude kohta apellatsiooniastmes hiljemalt 11.12.2015, vastaspoolel seisukoha esitamiseks menetluskulude kohta hiljemalt 17.12.2015.
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-8731
42.Määruskaebuse esitaja (AP) esitas 11.12.2015 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja summas 517,98 eurot järgnevate toimingute eest: riigilõiv määruskaebuselt 15 eurot; 05.10.2015 maakohtu lahendiga tutvumine, analüüs, info kliendile – 0 h 35 min summas 81,90 eurot; 13.10.2015 määruskaebus 02.10.2015 kohtulahendile – 0 h 30 min, summas 70,20 eurot; 13.10.2014 AP määruskaebus Harju Maakohtu 021015 määrusele – 1 h 00 min summas 94,38 eurot; 14.10.2014 AP määruskaebus Harju Maakohtu 021015 määrusele – 0 h 30 min summas 45,90 eurot; 14.10.2014 määruskaebus 02.10.2015 kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-15-8731 (R.Sepa auto väljaandmise otsusele esitatud kaebusele tehtud otsusele) – 1h 30 min, summas 210,60 eurot. Kokku 4 h 5 min, summas 502,98 eurot. Kohtukulud ja kohtuvälised kulud kokku 517,98 eurot. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane.
43.Puudutatud isik II teatas 11.12.2015 ringkonnakohtule, et menetluskulud puuduvad.
44.Puudutatud isik I (kohtutäitur) leidis 12.12.2015 vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta käiguta ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtutäitur on seisukohal, et olukorras, kus kaebajale kuuluv ja kohtutäituri poolt keelustatud sõidukit kasutab sama leibkonna liige, saab olla üksnes taunimisväärne sissenõudjate nõuete maksmapanemise osas. Sarnast olukorda käsitleb TMS võlausaldajat kahjustavana ning on olemuslikult tagasivõidetav (§§ 187 lg 1 ja 188). Tekkinud olukorras on võlgnik asunud teadlikult vara varjama, mis on aga karistatav kriminaalkorras. Kohtutäitur ei saa nõustuda kaebaja kulutuste väljaarvutamise sisu ja selles märgitud ajalise kuluga. Kohtumenetluse kuluks ei saa olla kohtumenetlusele eelneva menetluse võimalik kulu ehk kulutatud aeg kohtutäituri otsusega tutvumine, positsiooni kujundamine, nõupidamine kliendiga (kulutabeli 1 lahter) ning kaebus täituri otsusele (kulutabeli 2 lahter).
45.Puudutatud isik II teatas 17.12.2015 ringkonnakohtule, et avaldaja ajakulu kui sellega kaasnenud rahalised kulud hageja esindajale ei ole apellatsioonkaebuses põhjendatud ega vajalikud. Määruskaebuse sisulise osa pikkus on umbes 2 lehekülge ning see esitati toimingute tulemusena, millele kulus kokku 4 tundi 5 minutit. Sealjuures ei öelnud avaldaja võrreldes eelnevate seisukohtadega mitte midagi uut. Puudutatud isik II põhjendab enda seisukohta täpsemalt 26.10.2015 dokumendi p-des 15 ja 16 ning ei korda siinkohal kõiki põhjendusi. Määruse põhjendused
46.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § 667 lg 2, § 657 lg 1 p 2 ja § 659 leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Kolleegium tühistab kohtutäituri 22.05.2015 otsuse ja teeb uue määruse, millega kohustab kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja 04.05.2015 kaebus.
47.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on vääralt tõlgendanud ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
48.Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas avaldaja poolt suulises vormis sõlmitud sõiduki tasuta kasutamise leping on käsutuskeeldu rikkuv tehing TsÜS § 88 lg 1 ja TMS § 54 lg 2 mõttes.
49.TsÜS § 88 lg 1 kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu.
50.TMS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnikul alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Kui kinnisasja arestimisel ulatub arest ka vallasasjadele, võib vallasasju
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-8731 käsutada korrapärase majandamise piires. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
51.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema poolt sõlmitud tasuta kasutamise leping ei ole käsutustehing, kuna sõiduki käsutamisena saab käsitleda vaid selle omandi üleandmisele või sõiduki koormamisele suunatud tehinguid. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et käesoleval juhul on maakohus ekslikult sisustanud materiaalõiguse norme, pidades sõiduki tasuta kasutuse lepingut ja selle täitmisele suunatud sõiduki valduse üleandmise fakti käsutustehinguks.
52.Ringkonnakohus selgitab, et õigusteooria kohaselt loetakse eseme käsutamiseks eseme juriidilise saatuse määramist, so eseme võõrandamist ning piiratud asjaõigustega koormamist. Ekslikult on käsutamiseks peetud ka eseme võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmist (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne 2010 lk 21, p 3.3.1., sh joonealune märkus nr 25). Kuivõrd antud tsiviilasjas on võlgnik andnud sõiduki tasuta kasutusse, ei ole käesoleval juhul tegemist käsutustehinguga, st tehinguga millega oleks muudetud asjaõiguse sisu, asjaõigust võõrandatud, koormatud või lõpetatud.
53.Tehinguks ei saa pidada ka sõiduki valduse üleandmist, mida maakohus on ekslikult teinud.
54.Valduse omandamist reguleerib AÕS § 36, mille lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt piisab valduse omandamiseks senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.
55.Ringkonnakohus selgitab, et valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei ole seega õigus, vaid faktiline olukord. (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2014, lk 24, p 2). Õigusteooria kohaselt ei ole AÕS § 36 lõikes 2 sätestatud kokkuleppe puhul tegemist võlaõigusliku lepinguga, vaid valduse loomisele suunatud kokkuleppega, mille õiguslikuks tagajärjeks on valduse üleminek. Kriitiliselt tuleks suhtuda käsitlusse, mille kohaselt eelnimetatud kokkulepe on tehing TsÜS mõttes, sest lg 2 normi esmaseks eesmärgiks on öelda, et kui üldjuhul toimub valduse üleandmine reaalaktiga, siis teatud juhtudel reaalakti vaja ei ole (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2014, lk 33 p.3.4.). Reaalaktidele tehingute kohta sätestatut ei kohaldata (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne 2010, lk 17 p 3.3.2.2.). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ka sõiduki valduse üleandmine ei ole asja käsutamine TMS § 54 mõttes.
56.Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-133-13 ei ole asjakohane, kuna selles käsitleti sõiduki vahetustehingu tühisust käsutuskeelu kohaldamisel. Vahetustehingule kohaldatakse aga VÕS § 254 lg 2 tulenevalt müügilepingu sätteid st vallasomandi tekkeks tuleb AÕS § 92 kohaselt sõlmida kokkulepe omandi ülemineku kohta (asjaõigusleping), st käsutustehing ja valdus üle anda.
57.TsÜS § 88 tõlgendamist on Riigikohus käsitlenud lahendis 3-2-1-48-09, milles vaieldi liisingulepingu, mille objektiks oli paakauto, tühisuse üle ning selgitanud järgnevat: .../ TsÜS § 88 lg-s 1 nimetatud käsutustehingu all ei peeta silmas võlaõiguslikku lepingut, mille täitmiseks käsutustehing sõlmitakse. TsÜS § 88 lg 1 peab silmas käsutustehingut ja käsutustehingu määratleb üldiselt sama seaduse § 6 lg 3, mille kohaselt antakse õigused ja kohustused üleandmise tehinguga (käsutustehinguga). Käsutustehinguks selles asjas on tingimuslik asjaõigusleping vallasomandi ülemineku kohta (p 12). .../Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et igasugune võõrandamistehing rikub käsutuskeeldu. Eesti õiguses on võõrandamislepingud ka võlaõiguslikud kohustustehingud (vt. võlaõigusseaduse 2 osa). Kuna hagi tagamiseks oli kohus
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-8731 seadnud lepingu esemele käsutuskeelu, saab tulenevalt TsÜS § 88 lg-st 1 olla tühine lepingu p-des 9.1 ja 9.2 sisalduv asjaõiguslik kokkulepe ja seda olenemata sellest, kas käsutuskeeld on ARK-i registrisse kantud või mitte/ (p 13).
58.Käesolevas asjas ei kohaldu ringkonnakohtu hinnangul ka kohtutäituri 22.05.2015 otsuses viidatud TsÜS § 87, mille kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
59.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TMS § 54 lg 1 1. lauset võimalik tõlgendada laiendavalt ning asuda seisukohale, et alates arestimisest oleks võlgnikul keelatud ka kohustustehingud. Seaduseandja on selgelt sätestanud, et võlgnikul on alates vara arestimisest keelatud vara käsutada ning käsutustehingud ja muud käsutused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on tühised (TMS § 54 lg 1 1.lause ja lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eelnevast üheselt, et kehtiv täitemenetluse seadustik teeb vahet kohustus- ja käsutustehingutel ning kuna seadustik ei sätesta, et kohustustehingute sõlmimine oleks keelatud, on kohtutäituri viide TsÜS §-le 87 väär. TMS § 54 lg 1 1. lauses ei sisaldu sarnast seadusest tulenevat keeldu kohustustehinguid sõlmida, nagu on näiteks sätestatud PankrS § 35 lg 1 p-s 3 ja p-s 4, mille kohaselt kaotab pankroti väljakuulutamisega füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid.
60.Kokkuvõttes ei ole eeltoodust tulenevalt ringkonnakohtu hinnangul avaldaja poolt sõlmitud sõiduki tasuta kasutamise lepingu näol tegemist käsutuskeeldu rikkuva tehinguga TsÜS § 88 lg 1 ja TMS § 54 lg 2 mõttes. Tegemist on võlaõigusliku kohustustehinguga VÕS § 389 mõttes. Kohtutäituri otsus ja maakohtu määrus kuuluvad eeltoodust tulenevalt tühistamisele ning määruskaebus rahuldamisele.
61.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et seaduseandja on sissenõudjale oma õiguste kaitseks ette näinud võimalused tehingu tagasivõitmiseks TMS § 187 jj. Menetluskulud
62.TsMS § 176 lg 2 järgi kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ringkonnakohus kohustas menetlusosalisi kohtule esitama menetluskulude nimekirja 11.12.2015 ja vastaspoole menetluskuludele seisukohad hiljemalt 17.12.2015. Menetluskulude nimekirja esitas avaldaja. Vastuväited menetluskulude nimekirjale esitas puudutatud isik II.
63.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt RKTKm nr 32-1-93-13, p 11).
64.TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-8731
65.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäitur Risto Sepa kanda.
66.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 1. lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
67.Maakohus on 25.06.2015 kohtumääruse resolutsiooni punktis 9 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 30 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid. Menetlusosalised oma menetluskulude nimekirju maakohtule tähtaegselt ei esitanud. Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja määruskaebusega, kuid ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust, mistõttu leiab ringkonnakohus, et avaldaja poolt maakohtus kantud menetluskuludest on võimalik TsMS § 174 lg 1 ja tsiviilasja toimiku alusel kindlaks määrata ainult kantud riigilõiv summas 15 eurot.
68.11.12.2015 on avaldaja ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja summas 517,98 eurot (sh kantud riigilõiv summas 15 eurot) ning kinnitanud, et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et avaldajale on esitatud õigusabi kokku 4 h 5 min summas 502,98 eurot erinevate tunnihindadega: so 91,80 eurot, 94,38 eurot ja 140,40 eurot tunni eest, mis iseenesest ei ole keelatud. Ka ei ole tunnihinna suurused vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-198-13 leidnud, et tunnitasuks advokaadi ühe töötunni eest võib olla 147,49 eurot (käibemaksuga).
69.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja tunnihind 140,40 eurot vaidluse kestust, keerukust ja asjaolu, et esindaja on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat), arvestades mõistlik ja põhjendatud.
70.Põhjendatuks saab pidada 05.10.2015 toimingutele kulunud aega so 35 minutit tunnihinnaga 140,40 eurot.
71.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud avaldaja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu seoses määruskaebuse koostamisega. Nii nähtub nimekirjast, et kokku on selleks esindajal kulunud 3 h 30 minutit. Arvestades, et määruskaebuses ei ole esitatud varasemates menetlusdokumentides öelduga võrreldes oluliselt rohkem uusi seisukohti ning osa sellest moodustab hilinenult esitatud menetluskulude nimekiri, peab ringkonnakohus määruskaebuse koostamise põhjendatuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tundi 30 minutit, tunnitasuga 140,40 eurot. Kokkuvõttes peab ringkonnakohus põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks osundatud õigusabi eest 2 tundi 05 minuti, tunnihinnaga 140,40 eurot.
72.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks ja mõistab puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja menetluskulud järgnevalt: maakohtus kantud menetluskulude katteks riigilõiv summas 15 eurot, ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks riigilõiv summas 15 eurot ja kulud õigusabile summas 292,50 eurot. Avaldaja taotlus jääb rahuldamata summas 210,48 eurot.
73.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on esitanud vastava taotluse määruskaebuses.
74.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-8731
75.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.