2-24-11586 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C.O (hageja I), H.Y (hageja II) ja U.G (hageja III) esitasid 02.08.2024 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 05.09.2024) U.C (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagejad palusid lõpetada poolte kaasomand kinnistule registriosa numbriga XXXXX selle müümisega avalikul enampakkumisel, alghinnaga 360 000 eurot, jagades tulemi nii, et hagejad I ja II saavad kumbki 10,42% tuludest, hageja III saab 20,83% tuludest ja kostja saab 58,33% tuludest. Menetluskulud palusid hagejad jätta menetlusosaliste kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on aadressil XXX, Tallinn asuva kinnisasja kaasomanikud 5/12 mõttelises osas hagejad ühisomanikena ja 7/12 mõttelises osas kostja. Hagejad soovivad kaasomandi lõpetamist ja sobivaks viisiks on kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Hagejad ei soovi omandada kostjale kuuluvat mõttelist osa ja kostja ei ole avaldanud soovi osta hagejate osa, kuigi hagejad on teinud kostjale ettepaneku osa välja osta. Kostja vastuväited hagiavaldusele ja menetluse käik
3.Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega, aga leidis, et kinnisasja müük avalikul enampakkumisel ei ole kostja suhtes õiglane, sest ta on elanud kinnistul suurema osa oma elust ja kodust loobumine on kostjale emotsionaalselt väga raske. Õiglasem on jätta kinnistu kostja omandisse hagejatele makstava hüvitise vastu. Kostja soovib esitada vastuhagi omapoolse nõudega kinnisasja jagamise viisi osas, kui ta ekspertiisi tulemuste põhjal jõuab järeldusele, et ta on võimeline hagejatele nende osa rahaliselt hüvitama.
4.Maakohus määras 13.09.2024 kinnisvara väärtuse tuvastamiseks ekspertiisi. 02.10.2024 eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 360 000 eurot.
5.Maakohus selgitas kostjale 03.10.2024 kirjas vajadust esitada vastuhagi juhul, kui kostja soovib kaasomandi lõpetamist teisel viisil, kui on hagis nõutud, ning määras selleks tähtaja 25.10.2024. Kostja vastuhagi ei esitanud.
6.Maakohus määras 04.11.2024 lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ja lahendi kuulutamise aja. Maakohus selgitas, et menetluses on üksnes hagiavalduses taotletud kaasomandi lõpetamise viis.
2-24-11586 Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas hagi ja lõpetas kinnisasja asukohaga XXX, Tallinn kaasomandi müümisega avalikul enampakkumisel alghinnaga 360 000 eurot, pakkumise sammuga 500 eurot ning määras tulemist väljamaksete tegemise korra. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ja märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
8.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: kinnistu asukohaga XXX, Tallinn kaasomanikud 5/12 mõttelises osas on hagejad ühisomanikena ja 7/12 mõttelises osas kostja; hagejate osad nende ühisomandist on hagejal III 2/4 ning hagejatel I ja II kummalgi 1/4; kinnistu väärtus 02.10.2024 seisuga on 360 000 eurot.
9.Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kohus peab sellise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (RKTKo 29.09.2010, 3-2-1-65-10, p 21). Üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (RKTKo 10.04.2019, 2-17-9749). Kuna kaasomandi jagamist muudel viisidel ei ole antud juhul taotletud, ei saa kaasomandi jagamist avaliku enampakkumise teel pidada ebaõiglaseks.
10.Kaasomandit ei saa jätta lõpetamata seetõttu, et kostja kasutab kinnistut elukohana. Kaasomandi lõpetamise vaidluste puhul on tavapärane, et vähemalt üks kaasomanikest kinnistul elab. Kuna kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta kaasomand lõpetamata ainsal kohtu ette toodud viisil, mis on ka teostatav, ei esine. Seetõttu rahuldas kohus hagi ja lõpetas kaasomandi kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. Apellatsioonkaebus
11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
12.Kaebuse kohaselt ei ole maakohus kaasomanike huve nõuetekohaselt hinnanud. Asjaolu, et ühtegi alternatiivset viisi kaasomandi lõpetamiseks ei ole kohtu menetluses, ei muuda menetluses olevat viisi õiglaseks.
13.Kaasomandi eseme müümine avalikul enampakkumisel võiks olla mõistlik, kui keegi kaasomanikest seda endale ei soovi ja neil on üksnes rahaline huvi. Kostja väljendas selgelt soovi kinnistu ainuomandi saamiseks. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väitega, et hagejate taotletud viis kaasomandi lõpetamiseks ei ole õiglane. Kostja on kinnisasjal asuvas elamus elanud terve oma elu. Teised kaasomanikud ei ole seal kunagi elanud. Kaks kaasomanikku elavad välismaal. Hagejate õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ei kaalu ilmtingimata üles kostja õigust enda omand säilitada. Vastavaid kaalutlusi maakohtu otsusest ei nähtu. Seega tuleb otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
14.Maakohus rikkus eelmenetluses selgitamiskohustust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Kohus ei selgitanud kostjale nõuetekohaselt, et kohus saab asja lahendamisel valida vaid hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viiside vahel. Ka ei selgitanud kohus, millised on kaasomandi lõpetamise seadusega lubatud viisid ega seda, et kaasomandi lõpetamise viise
2-24-11586 võib esitada ka alternatiivsetena. Kostjal puudus maakohtu menetluses õigusteadmistega esindaja, hagejatel oli vandeadvokaadist esindaja. See mõjutab selgitamiskohustuse ulatust.
15.Maakohus selgitas 05.08.2024 üksnes seda, et kostja peab teatama kas ta soovib esitada vastuhagi. Kostja teatas sellisest soovist 26.08.2024. Kohtuniku 03.10.2024 menetlusosalistele saadetud kiri, milles kohus määras kostjale tähtaja 25.10.2024 vastuhagi esitamiseks tehti menetlusosalistele nähtavaks alles 04.11.2024. Kostja sai kirja kätte 05.11.2024, mil vastuhagi esitamise tähtaeg oli juba möödunud. Kohus ei selgitanud kostjale, et tema 26.08.2024 vastuses märgitu oleks nt puudustega vastuhagi ega seda, mida peab vastuhagi sisaldama.
16.Maakohus määras 04.11.2024 lõplike seisukohtade esitamise ja lahendi kuulutamise aja. Sellest kirjast sai kostja teada, et vastuhagi esitamise tähtaeg oli 25.10.2024 ja et kohus menetleb vaid hagiavalduse alusel esitatud kaasomandi lõpetamise viisi. Selleks ajaks oli eelmenetlus lõppenud (eelduslikult hiljemalt 25.10.2024) ja kostja ei oleks saanud enam vastuhagi esitada. Tegemist on õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega (TsMS § 656 lg 1 p 1). Kostja õigused jäid menetluses kaitseta. Kostjale tuleb anda võimalus esitada vastuhagi. Seega tuleb saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja rahuldada, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 alusel tühistada ning saata tsiviilasi samale maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
18.TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 652 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).
19.TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusõiguse normide rikkumine, mis toob igal juhul kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise, eelkõige õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine. Ärakuulamise põhimõtet on rikutud, kui kohus ei võimalda menetlusosalisel esitada asja lahendamiseks olulisi faktiväiteid ja nendega seotud tõendeid. Kohtupraktikas on selgitatud, et ärakuulamise nõude täitmiseks peab maakohus oma menetluslikke korraldusi edastades veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest teada ning tal on võimalik vastav menetlustoiming teha (vt RKTKm 17.01.2012, 3-2-1-145-11, p 14; TlnRnKo 25.07.2024, 2-23-127357, p 9; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9).
2-24-11586
20.Siinses asjas esitasid hagejad kohtule kaasomandi lõpetamise hagi, paludes müüa pooltele kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel. Kostja märkis 26.08.2024 hagivastuses, et soovib esitada vastuhagi omapoolse nõudega kinnisasja jagamise viisi osas, kui ta ekspertiisi tulemuste põhjal jõuab järeldusele, et ta on võimeline hagejatele nende osa rahaliselt hüvitama. Pärast eksperdiarvamuse saamist määras maakohus 03.10.2024 e-kirjaga kostjale vastuhagi esitamiseks tähtaja 25.10.2024. Kostja vastuhagi ei esitanud. Kohtute infosüsteemi andmetel ei toimetanud kohus 03.10.2024 e-kirja menetlusosalistele kätte ning see on neile infosüsteemis nähtavaks tehtud alles 04.11.2024.
21.Maakohus ei ole seega taganud kostjale kohast võimalust tutvuda kohtu 03.10.2024 määrusega (e-kirja vormis), millega määras kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks. Maakohus võis edastada määruse menetlusosalisele küll enda valitud viisil (TsMS § 310 lg 1 ja § 466 lg 1 teine lause), kuid pidi menetlustoimingu tegemata jätmisest tulenevate tagajärgede rakendamiseks siiski veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määrati menetlustoimingu tegemise tähtaeg, sai sellest teada ning tal oli võimalik vastav menetlustoiming tähtaegselt teha. Praegusel juhul on kostja apellatsioonkaebuses märkinud, et ta sai kohtu 03.10.2024 e-kirja kätte alles 05.11.2024 koos kohtu 04.11.2024 lõplike tähtaegade määramise kirjaga. Selleks ajaks oli vastuhagi esitamiseks määratud tähtaeg möödunud. Kuna puuduvad muud andmed kostja poolt kohtu 03.10.2024 e-kirja kättesaamise aja kohta, tuleb lähtuda kostja enda avaldatud kuupäevast, s.o 05.11.2024.
22.Kuigi kostja, saades 04.11.2024 kirjast teada, et kohtu määratud vastuhagi esitamise tähtaeg on möödunud, võinuks tekkinud olukorrast kohut teavitada, ei saa teavitamata jätmist kostjale ette heita olukorras, kus tal puudus õigusteadmistega esindaja. Kostja sai kohtu 04.11.2024 kirjast ühtlasi teada, et kohus menetleb vaid hagejate avalduses esitatud kaasomandi lõpetamise viisi ja et menetlusosalistel on võimalik esitada veel üksnes lõplikud seisukohad. Sellest võis kostja mõistlikult järeldada, et ta ei saagi enam vastuhagi esitada. TsMS § 373 lg 1 järgi võib aga kirjalikus menetluses vastuhagi esitada kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Kohtu 03.10.2024 kirjast ei tulene, et tegemist oli taotluste esitamise lõpptähtajaga TsMS § 403 lg 1 teise lause tähenduses. Sellise kirja saatis kohus pooltele alles 04.11.2024. Maakohtu 04.11.2024 kirjas märgitu oli seetõttu ka kostjat eksitav. Seega, kuigi kostja võinuks veel ka pärast kohtu määratud tähtaega (25.10.2024) vastuhagi esitada, võis ta maakohtu 04.11.2024 kirjast mõistlikult järeldada vastupidist. 04.11.2024 kirjale reageerimata jätmist ei saa seetõttu kostjale ette heita.
23.AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel (vt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p 19). Eeltoodust tulenevalt jäi kostja ilma võimalusest esitada vastuhagi omapoolse nõudega kaasomandi lõpetamise viisi osas. Kirjeldatud menetluslik rikkumine mõjutas asja lahendamise tulemust, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Vastuhagi saab esitada üksnes maakohtu menetluses. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei hinda menetlusökonoomia kaalutlustel kostja muid apellatsioonkaebuse väiteid.
24.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.