Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
20.01.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-269
Tsiviilasi
AA kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 29.12.2014 otsusele täiteasjas nr 008/2014/1902
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.10.2015 määrus avalduse läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja AA (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Janek Väli Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik II/võlgnik Nersa Limited (kustutatud, registrikood 45008, asukoht Suite 10 Gibraltar Heights, Church Lane, Gibraltar; Nersa Limited Eesti filiaal) Puudutatud isik III/sissenõudja (registrikood 11221342)
Menetluse liik
Time
Invest
OÜ
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.10.2015 määrus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja AA-lt Nersa Limited Eesti filiaali menetluskulude väljamõistmise osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta Nersa Limited Eesti filiaali menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbi vaatamata. Lisaks täiendada maakohtu määruse resolutsiooni ja tühistada Harju Maakohtu 22.01.2015 määrusega esialgse õiguskaitse osas täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 008/2014/1902. Ülejäänud osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi.
Lugeda Harju Maakohtu 05.10.2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
2.1.1.Jätta AA kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 29.12.2014 otsusele täiteasjas nr 008/2014/1902 läbi vaatamata;
2.1.2.Jätta menetluskulud avaldaja AA kanda;
2.1.3.Jätta läbi vaatamata Nersa Limited Eesti filiaali avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks;
2.1.4.Tühistada Harju Maakohtu 22.01.2015 määrusega esialgse õiguskaitse osas täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 008/2014/1902.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta AA kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Jätta läbi vaatamata Nersa Limited Eesti filiaali avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Keelduda tõendina vastuvõtmast puudutatud isiku II esitatud hagiavaldust tsiviilasjas nr 2-15-103198. Kuna dokument esitati elektrooniliselt, siis tagastamist ei toimu.
7.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.08.01.2015 esitas avaldaja maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (Kadak) otsusele täiteasjas nr 008/2014/1902. Nimetatud täiteasja on sissenõudjateks Time Invest OÜ, NR ja Majanduskaitsebüroo OÜ ning võlgnikuks Gibraltari äriühing Nersa Limited, milline osaleb menetluses oma Eesti filiaali kaudu. 28.11.2014 kuulutas kohtutäitur välja võlgnikule kuuluva kahe kinnistu asukohaga Roopa t 8 Tallinnas korduva enampakkumise.
2.22.12.2014 kaebuse kohaselt asuvad kinnistutel garaažiboksid, mille üürnikuks ja seadusjärgseks valdajaks on vastavalt 04.03.2013 üürilepingule avaldaja. Avaldaja saatis kohtutäiturile teate enampakkumise kuulutusse informatsiooni lisamiseks garaažibokside suhtes üürilepingu olemasolu kohta, samuti selles lepingu põhitingimuste ja selle alusel tehtud ettemaksu kajastamiseks. Kohtutäitur edastas avaldajale 12.12.2014 võlgniku esindaja Lauri Vitsuti teate võlgniku registrist kustutamise ja selle tõttu juriidilise isiku lõppemise kohta. 22.12.2014 seisuga enampakkumise kuulutuse teksti täiendatud ei olnud.
3.29.12.2014 kohtutäitur tagastas kaebuse, leides, et avaldajal puudub kaebeõigus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lõike 1 kohaselt, ka puudub alus kordusenampakkumise tühistamiseks ja täitemenetluse peatamiseks. Põhjendusi kohtutäituri otsus ei sisaldanud.
4.Kaebuse kohaselt on avaldaja täitemenetluse osaline vastavalt TMS § 5 lõikele 1 muu isikuna, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Avaldaja on täitemenetluses müüdava võlgniku vara üürnik. Võlgniku esindajana tegutsev L.Vitsut teatas, et võlgnikku ei ole enam olemas ja et lõppemine toimus enne täitemenetluse alustamist (enne üürilepingu sõlmimist, so enne 04.03.2013). Äriseadustiku (ÄS) järgi ei saa välismaa äriühingu filiaal tegutseda Eestis iseseisvalt ja oma nimel olukorras, kus äriühing on lõppenud. Võlgnikuta ei olnud võimalik täitemenetlust alustada ega läbi viia, mh ei saanud kohtutäitur täitmisteadet võlgnikule kätte toimetada. TMS § 24 lõike 2 järgi ei ole seega täitemenetlus alanudki. Kohtutäitur peaks täitemenetluse lõpetama ja tema tegevus täitemenetluse läbiviimisel on õigusvastane. Seega kuulub kohtutäituri 29.12.2014 otsus tühistamisele.
5.Avaldaja esitas seisukoha puudutatud isiku II menetluskulude taotlusele, paludes taotluse jätta rahuldamata või läbi vaatamata, kuna võlgnik kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta ja võlgniku filiaal ei saa kohtumenetluses osaleda. Kui kohus võlgniku taotlust menetleb, on tegemist hagita menetlusega, millises hüvitatakse menetlusosalisele kohtuvälised kulud (esindajate kulud) samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Ajakulu on ülepaisutatud ja põhjendamatu. Tegemist on mõnerealise vastusega, mis kordab täituri seisukohti. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht
6.Puudutatud isik I jäi 29.12.2014 esitatud seisukohtadele. Avaldaja ei ole täitemenetluse osaline TMS § 5 kohaselt. Pärast esimest enampakkumist toimus enampakkumine suuliselt, kohtutäitur oleks üürilepingusse puutuva teatavaks teinud TMS § 88 lõike 1 korras. Üürilepingu kohta kinnistusraamatus märget ei olnud, mistõttu seda enampakkumise kuulutuses ei märgitud. Üürilepingu olemasolu ei takista enampakkumise läbiviimist (TMS § 161). Avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku II (võlgniku filiaal) seisukoht
7.Puudutatud isik filiaali kaudu vaidles kaebusele vastu ja palus kindlaks määrata menetluskulude suuruse. Avaldaja ei ole täitemenetluses sissenõudja, võlgnik ega TMS §-5 nimetatud muu isik. Üürilepingu olemasolu ei takista enampakkumise läbiviimist.
8.Puudutatud isiku II menetluskuluks on 219 eurot osutatud õigusabi eest. Õigusabi koosneb esindaja nõupidamisest puudutatud isikuga II, toimikuga tutvumisest, vastuse koostamisest, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisest. Puudutatud isik II on kinnitanud, et menetluskulud kanti seoses käesoleva kohtuasjaga. Taotlusest nähtuvalt on tunnitasumääraks 60 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku III (sissenõudja) seisukoht
9.Puudutatud isik III seisukohta avalduse kohta ei esitanud.
Esimese astme kohtu määrus
10.05.10.2015 määrusega jättis Harju Maakohus avaldaja kaebuse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku II kasuks menetluskulu 190 eurot.
11.Avaldaja esitas 22.12.2014 kaebuse (t lk 17-20) kohtutäiturile selle tõttu, et: 1) kohtutäitur ei lisanud enampakkumise kuulutusse teavet selle kohta, et avaldajal on Roopa 8 korterite 10 ja 12 (garaažiboksid) Tallinnas suhtes sõlmitud üürileping ning üürilepingu alusel tehtud ettemaksu kohta; 2) täitemenetluse võlgnik on registrist kustutatud ja seetõttu lõppenud õigusjärgluseta enne üürilepingute sõlmimist ja enne täitemenetluse alustamist. Võlgniku puudumise tõttu tuleb 23.12.2014 enampakkumine tühistada ja täitemenetlus lõpetada või peatada. Avaldaja leidis, et tal on kaebeõigus TMS §-st 5 tulenevalt. 29.12.2014 tagastas kohtutäitur avaldaja kaebuse (t lk 22) läbi vaatamata põhjusel, et kohtutäituri arvates puudub avaldajal TMS § 5 lõike 1 kohaselt kaebeõigus ning õigus nõuda kordusenampakkumise tühistamist ja täitemenetluse peatamist.
12.Kohus leidis, et kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse kohtutäiturile õigesti läbi vaatamata. TMS §-dest 217 ja 218 tulenevalt võivad kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse esitada ja seejärel kohtule kohtutäituri otsuse peale täitemenetluse osalised. TMS § 5 lõike 1 kohaselt on täitemenetluse osaline isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik) ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Avaldaja peab ennast täitemenetluses puudutatud isikuks selle tõttu, et tal on üürileping sõlmitud täitemenetluse võlgnikuga. Kohtu arvates avaldaja ei ole täitemenetluses puudutatud isikuks, sest täitemenetlus tema õigusi ei puuduta vaatamata üürilepingule. Seega jättis kohtutäitur õigesti 29.12.2014 otsusega avaldaja kaebuse läbi vaatamata.
13.Isegi juhul, kui avaldajal oleks kaebuse esitamise õigus täitemenetluses, tuleks tema kaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Avaldaja ise on väitnud, et üürileping sõlmiti ajal, mil vara omanik oli registrist kustutatud. Sellest tulenevalt peaks üürileping olema tühine. Asjas olevatest tõenditest tulenevalt ei lugenud kohus tõendatuks täitemenetluse võlgniku registrist kustutamist ja selle tulemusel lõppemist õigusjärgluseta. 21.01.2015 avaldaja esitatud tõenditest nähtub vaid, et täitemenetluse võlgnikule on tehtud hoiatused (16.02.2012 ja 22.05.2012; t lk 42-50) registrist kustutamise kohta. Hoiatuste tegemine ei võrdu registrist kustutamisega. Kohtutäitur ei pidanud täitemenetlust lõpetama põhjusel, et võlgnik on lõppenud. Kohtutäiturile esitatud kaebuses on avaldaja taotlenud kordusenampakkumise tühistamist. Enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on TMS §-s 223 sätestatud hagi esitamise võimalus täitemenetluse osalisele. Kuivõrd täitemenetluse võlgnik ei ole lõppenud, ei ole õigusvastased kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimiseks tehtud tegevused.
14.Juhindudes TsMS § 172 lõike 1 teisest lausest jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kohus pidas põhjendatuks puudutatud isiku II menetluskulusid 190 euro ulatuses. Kohus vähendas menetluskulusid 29 euro võtta, so kulu, mis tehti seoses menetluskulude nimekirja esitamisega. Vastavalt kohtupraktikale selline kulu hüvitamisele ei kuulu. Riigikohtu seisukoha järgi (lahend nr 3-2-1-77-14, p 12) ei vaja isik menetluskulude nimekirja esitamiseks õigusabi. Ülejäänud osas on kulu põhjendatud ja vajalik. Kulu suurust antud juhul ei pea vähendama, arvestades puudutatud isiku II seisukoha pikkust. Kohtu arvates on tähtis seisukoha sisu, selle
koostamisele eelnev ajakulu. Kohus pidas vajalikeks toiminguteks enne seisukoha koostamist kliendiga nõupidamist, toimikuga tutvumist, seadustega tutvumist, mis on menetluskulude nimekirjas märgitud.
15.Õige ei ole avaldaja seisukoht, mille kohaselt hagita asjas määratakse esindaja tasu analoogselt tunnistajatasule. Selles osas on Riigikohus oma varasemat seisukohta muutnud (lahend nr 3-2-1-58-13). Määruskaebus
16.22.10.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt teha uus määrus, millega tühistada vaidlustatav kohtutäituri otsus.
17.Avaldaja leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti TMS § 5. Avaldaja on muu isik nimetatud sätte tähenduses, kuna on täitemenetluses müüdava võlgniku vara (garaažibokside) üürnikuks ja sellest oli kohtutäiturit eelnevalt teavitatud. Täitemenetlus puudutab kaebuse esitaja õigusi, kuna vara müümisel vahetub selle omanik ehk üürileandja ning sellest võivad võlaõigusseaduse (VÕS-i) alusel tuleneda üürnikule erinevad õiguslikud tagajärjed, sh üürilepingu lõpetamine uue omaniku poolt vastavate aluste esinemisel. Samuti rikub täitemenetluses enampakkumise kuulutuses üürilepingu kohta info mitteavaldamine avaldaja õigusi, mistõttu on ta õigustatud kaebust täiturile ja kohtule esitama. Avaldaja õigusi puudutab üürnikuna kasutatava garaažiboksi võõrandamine tühise enampakkumise käigus. Enampakkumine on tühine, kuna võlgnik on registrist kustutatud enne täitemenetluse algust.
18.Ebaõige ja vastuolus avaldaja poolt esitatud tõenditega on maakohtu seisukoht, et täitemenetluse võlgnik ei ole lõppenud. Ka võlgnik ise on kinnitanud, et lõppemine on toimunud enne täitemenetluse alustamist. Maakohus on ekslikult tuvastanud, et avaldaja esitas vaid kaks kustutamishoiatust, ja jätnud tähelepanuta, et 21.01.2015 menetlusdokumendi lisaks on selgesõnaline kustutamisteade. Nimetatud info on avalikult kättesaadav ka internetis. Lisaks on võlgniku filiaal teises käimasolevas kohtumenetluses (nr 2-15-103198) ise avaldanud, et välismaine äriühing on kustutatud ja tema vastu kohtusse esitatud võlanõue tuleb kostja puudumise (ehk registrist kustutamise) tõttu jätta läbi vaatamata. Seega on võlgniku filiaal ise tunnistanud, et puudub välismaa juriidiline isik, mille filiaaliks ta saaks olla, mistõttu ei ole ka filiaalil õigus- ega teovõimet. Vastavalt võlgniku filiaali poolt edastatud infole ja taotlusele lõpetas Harju Maakohus selles tsiviilasjas menetluse. Seega on maakohus jõustunud lahendiga kinnitanud, et võlgnikku ega tema filiaali ei eksisteeri. Järelikult ei saa ka antud asjas olla käimas täitemenetlust võlgniku vastu, mida juriidiliselt ei ole olemas.
19.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lõike 2 alusel tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 45 lõige 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Äriseadustiku (ÄS) § 384 lõige 2 sätestab, et kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik. Seega ei ole võlgnikku olemas, kuna ta on registrist kustutatud ning samuti ei saa filiaal tegutseda iseseisvalt ja oma nimel olukorras, kus tema välismaa äriühing on lõppenud.
20.TMS § 5 lõige 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Ilma võlgnikuta ei ole võimalik täitemenetlust läbi viia, kuna puudub isik, kelle vara realiseeritakse – tegemist on omanikuta varaga. Nii nt sätestab TMS § 24 lõige 2 imperatiivselt, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Seega ei ole võimalik ilma võlgnikuta täitemenetlust alustada ega läbi viia. Käesoleval juhul on võlgnik lõppenud enne täitmisteate talle kättetoimetamist, seega ei saanud kohtutäitur kellelegi täitmisteadet kätte toimetada. Seega ei ole käesoleval juhul täitemenetlus tulenevalt TMS § 24 lõikest 2 alanud ning puudub igasugune õiguslik alus edasiste täitetoimingute läbiviimiseks. Eeltoodu alusel peab kohtutäitur käesolevas asjas täitemenetluse lõpetama võlgniku puudumise tõttu ilma õigusjärglaseta (TMS § 48 lõike 1 punkt 6).
21.Asjakohatu on maakohtu viide sellele, et võlgnikuga sõlmitud üürileping on tühine. Asjas omab tähendust see, et garaažiboksid on avaldaja seaduslikus heauskses valduses – kas selleks on üürileping või muu õiguslik alus, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust.
22.Maakohus on ka ebaõigesti osaliselt rahuldanud võlgniku taotluse menetluskulude osas, sest võlgnik kui juriidiline isik on lõppenud ilma õigusjärgluseta, mistõttu ei ole võlgniku filiaalil mingit õigusvõimet, sh ei saa ta osaleda kohtumenetluses ega volitada kolmandat isikut filiaali nimel tegutsema. Seega puudub lepingulisel esindajal antud menetluses igasugune roll, kuna tal ei ole volitajat. Võlgniku filiaali taotlus menetluskulude osas tuleb jätta rahuldamata või läbi vaatamata. Õigusabi ei ole võimalik osutada õigusvõimetule juriidilisele isikule.
23.Kui ringkonnakohus siiski nõustub maakohtu seisukohaga võlgniku õigusvõime osas, siis avaldaja märgib, et lepingulise esindaja ajakulu on ülepaisutatud ja põhjendamatu. Tegemist on mõnerealise vastusega, mis kordab täituri seisukohti. Seega ei ole põhjendatud ega vajalik kogu õigusabile käesolevas asjas kulutada üle 30min. Vastustajate seisukoht
24.Puudutatud isikud I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik III kaebuse suhtes seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
25.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 15.09.2015 määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 2 osaliselt tühistada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta Nersa Limited Eesti filiaali menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbivaatamata. Samuti tuleb täiendada maakohtu määruse resolutsiooni ja tühistada Harju Maakohtu 22.01.2015 määrusega esialgse õiguskaitse osas täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 008/2014/1902. Ülejäänud osas tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 21 alusel jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi. Maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme, käsitledes Nersa Limited
Eesti filiaali Nersa Limited menetlusõigusjärglasena (TsMS § 209 lõige 1). Lisaks on maakohus rikkunud tõendite igakülgse hindamise kohustust (TsMS § 232 lõige 1) ning määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lõige 8, § 463 lõige 2). Samuti on maakohus ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 4771 lõike 2 ja § 386 lõike 4, jättes tühistamata 22.01.2015 määrusega määratud esialgne õiguskaitse. Siiski ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks täies ulatuses. AA määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
27.Kolleegium märgib esmalt, et AA kaebus kohtutäituri otsusele on vastuoluline. Kaebuse põhjendustes tuginetakse asjaolule, et kohtutäitur on ebaõigesti jätnud avaldaja palvel enampakkumise akti märkimata üürilepingu olemasolu. Samas on avaldaja ka väitnud, et kohtutäitur on ebaõigesti jätnud täitemenetluse lõpetamata TMS § 48 lõike 1 punkti 6 alusel. Eeltoodud nõuete samaaegne rahuldamine ei oleks võimalik, sest täitemenetluse lõpetamisel vabastatakse vara aresti alt (TMS § 49 lõige 1), seega ei toimuks ka enampakkumist. Eelnimetatut oleks maakohus pidanud avaldajale selgitama ja vajadusel paluma avaldajal kaebust täpsustada (nt sõnastama nõuded alternatiivsetena). Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (vt TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477, vt nt RKTKm 3-2-1-18-11 p 19).
28.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arestitud kinnisasja üürnik ei ole käesoleval juhul TMS § 5 lõike 1 mõttes isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. AA esitas kohtutäiturile üürilepingu, mille esemeks on kinnisasjad registriosa nr 4194701 ja 4194901, so täiteasja nr 008/2014/1902 raames arestitud kinnisasjad. Ehkki täitemenetluses enampakkumisel olev kinnisasi on üürniku valduses ja üürnikul on eelduslikult huvi kinnisasja valdamise jätkamiseks, tähendaks üürniku lugemine TMS § 5 mõttes puudutatud isikuks kolleegiumi hinnangul sätte liiga laia tõlgendust. Üürniku õigusi kaitstakse vastavalt VÕS-le üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise õiguse piiramisega. Kinnisasja üürilepingu puhul kaitseb üürniku õigusi ka VÕS § 291 lõige 1, mis näeb ette, et üürilepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral lähevad üürileandja õigused ja kohustused kinnisasja omandajale üle. Seejuures lähevad üürileandja õigused ja kohustused VÕS § 291 lõike 1 alusel kinnisasja omandajale üle ka siis, kui kinnisasi omandatakse täitemenetluses. Üürnikul täitemenetluses osalemise võimaldamine koos vastavate täitemenetluse osalise õigustega (sh kaebeõigusega) tähendaks üürnikule täiendava kaitse andmist lisaks VÕS-st tulenevale kaitsele. Kolleegiumi hinnangul tähendaks see sundtäitmisel oleva kinnisasja üürniku põhjendamatut paremat kohtlemist võrreldes nende üürnikega, kelle üüritava kinnisasja omaniku vahetus toimub nt tavapärase kinnisasja võõrandamise teel ostu-müügi lepingu alusel. Seega kuna üürniku õigusi kaitseb VÕS § 291 lõige 1, ei saa üürnikku antud juhul lugeda TMS § 5 lõike 1 mõttes isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.
29.Kuna AA ei ole täiteasja nr 008/2014/1902 täitemenetluse osaline, on ebaõige maakohtu selgitus, et tal on võimalik kaitsta oma õigusi TMS § 223 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisega. Ka nimetatud hagi saab esitada üksnes täitemenetluse osaline.
30.AA esitas kohtutäiturile üürilepingu, mille esemeks on samad kinnisasjad, mida kohtutäitur müüb täiteasjas toimuval enampakkumisel. Kolleegiumi hinnangul saab iseenesest pidada õigeks AA seisukohta, et kohtutäitur oleks pidanud täiendama
enampakkumise kuulutust üürniku esitatud infoga selle kohta, et müüdavate kinnisasjade suhtes on sõlmitud üürileping. TMS § 84 lõige 1 punkt 5 sätestab, et enampakkumise kuulutuses märgitakse mh müüdavat asja koormavad väljaselgitatud kolmandate isikute õigused ning muud asja koormatised ja kitsendused. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas üürilepingu kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse või mitte, sest VÕS § 291 lõikest 1 tulenev üürniku kaitse sellest ei sõltu. Asjakohatu on maakohtu viide sellele, et võlgnikuga sõlmitud üürileping on tühine. Kuigi kohtutäitur ei saa formaliseerituse printsiibist tulenevalt hinnata üürilepingu kehtivust, on kinnisasjal väidetava üürniku olemasolu kahtlemata teabeks, mille vastu on olemas huvi potentsiaalsetel kinnisasja omandajatel, ning seda eriti veel olukorras, kus enampakkumisel olevad kinnisasjad on üürniku valduses. Kolleegium märgib, et enampakkumise teatel võib olla ka selgitus, et kolmanda isiku (üürniku) õigus on vaieldav.
31.Õige on määruskaebuse esitaja viide sellele, et maakohus on ekslikult tuvastanud, et võlgniku kohta on ainult tehtud hoiatused registrist kustutamise kohta, kui äriühingut ei ole äriregistrist kustutatud. Gibraltari Ajalehe Seitsmenda lisa 16.02.1012 teatest nr 3248 nähtub üheselt, et Nersa Limited on kustutatud Gibraltari äriühingute registrist (t lk 47-49, tõlge lk 50). Seega on ka ebaõige maakohtu järeldus, et kohtutäitur ei oleks pidanud lõpetama täitemenetlust võlgniku lõppemise tõttu.
32.TMS § 8 paneb kohtutäiturile kohustuse koguda menetluseks vajalikku teavet. Kindlasti on selliseks teabeks info võlgniku kohta äriregistris, sest täitemenetlust ei saa toimuda ilma võlgnikuta. TMS § 24 lõige 2 näeb ette, et täitemenetlus loetakse alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Täiteasja osaliseks oleva võlgniku juriidilise isiku kustutamine annab ka aluse täitemenetluse lõpetamiseks vastavalt TMS § 48 lõike 1 punktile 6. Ehkki AA ei ole TMS § 5 lõike 1 mõttes täitemenetluse osaline ja seega ei ole tal ka õigust esitada kaebusi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (TMS § 217), tuleks kohtutäituril eeltoodust sõltumata arvestada temale teatavaks saanud teabega, millel on tähtsust täiteasja menetlemise seisukohast. Kohtutäitur oleks enne täitemenetluse algatamist pidanud ka omal algatusel uurimisprintsiipi rakendades kontrollima võlgniku staatust. Sarnaselt Eesti äriregistriga on kohtutäituril võimalik teha päringuid Euroopa Äriregistri kaudu, mis hõlmab ka teavet Gibraltari äriregistrist. Olukorras, kus võlgnikku ei eksisteeri, ei saa pidada lubatavaks täitemenetluse algatamist ega jätkumist. Sõltumata käesoleva tsiviilasja lahendist, tuleb kohtutäituril seega võtta seisukoht vaidlusaluse täitemenetluse jätkumise seaduslikkuse kohta.
33.Põhjendamatu on Nersa Limited Eesti filiaali väide, et filiaali tuleb käsitleda Nersa Limited õigusjärglasena. Käesolevas menetluses on tõendatud, et Nersa Limited on kustutatud Gibraltari äriregistrist. ÄS § 390 lõige 1 punkt 1 näeb ette, et filiaal kustutatakse äriregistrist, kui äriühing on lõppenud. Filiaal ise ei ole ÄS § 384 lõike 2 kohaselt juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seega kuna filiaal on sisuliselt juriidiline üksus, mille kaudu välismaa äriühing tegutseb filiaali asukohariigis, siis ilma välismaa äriühinguta ei saa Eesti õiguse järgi eksisteerida ka selle filiaali. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ka ebaõigesti käsitlenud Nersa Limited Eesti filiaali Nersa Limited menetlusõigusjärglasena (TsMS § 209 lõige 1) ja pidanud võimalikuks filiaali menetluskulude hüvitamist käesolevas menetluses. Seega on põhjendamatu ka Nersa Limited Eesti filiaali kui
menetlusosaliseks mitteoleva isiku menetluskulude kindlaksmääramine ja nende väljamõistmine avaldajalt.
34.TsMS § 4771 lõike 2 ja § 386 lõike 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise (esialgse õiguskaitse kohaldamise) määrusega, kui hagi (avaldus) jääb läbi vaatamata. Maakohus jättis AA avalduse läbi vaatamata, kuid ei tühistanud 22.01.2015 määrusega määratud esialgse õiguskaitse kohaldamist. Selles osas tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada.
35.Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse osalist rahuldamist ja TsMS § 172 arvestades jätab kolleegium ka määruskaebuse menetlemisega seotud kulud AA kanda. Vastavalt ülaltoodud põhjendusele tuleb jätta läbi vaatamata ka määruskaebemenetlusega seotud Nersa Limited Eesti filiaali menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Kuna menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda, siis ei hinda kolleegium avaldaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
36.Võlgniku filiaali esindaja esitas ringkonnakohtule taotluse võtta täiendava tõendina vastu hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-15-103198, soovides tõendada, et viidatud teises vaidluses väidab AA üürisuhte puudumist vaidlusaluste garaažibokside suhtes. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud asjaolu käesoleva asja lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu ei ole esitatud tõend asjakohane. TsMS § 238 lõike 1 alusel keeldub kohus täiendava tõendi vastuvõtmisest. Kuna dokument esitati elektrooniliselt, siis tagastamist ei toimu.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.