Avaldaja: Eevanorex Invest OÜ (registrikood: 11148094, esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 määrus muutmata ja Kaido Groosi määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja Kaido Groosi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama
tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Eevanorex Invest OÜ esitas ainuosanikuna 12. septembril 2014 avalduse Industrial Technology Investments OÜ likvideerimismenetluse otsustamiseks. Avaldaja palus määrata likvideerijaks Kaido Groosi. Tartu Maakohtu 03. novembri 2014 määrusega algatati äriühingu likvideerimismenetlus ja määrati likvideerijaks Kaido Groos. Avaldaja esitas 29. aprillil 2015 avalduse likvideerija tagasikutsumiseks ning uue likvideerija määramiseks. Avaldaja kui ühingu ainuosanik leidis, et Kaido Groos on likvideerijaks sobimatu, kuna ta ei ole kättesaadav ega anna teavet likvideerimise käigu kohta, ta ei ole täitnud likvideerija kohustusi ning on teinud ühingule kahjulikke tehinguid. ÄS § 212 lg 1 kohaselt on likvideerijad kohustatud avaldama võlausaldajate kaitseks teate osaühingu likvideerimismenetluse algatamise kohta Ametlikes Teadaannetes. Kaido Groos on esmakordselt avaldanud teate ühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes
04.märtsil 2015, st neli kuud pärast täiendava likvideerimise määramist ja sedagi tõenäoliselt pärast avaldaja e-kirja saamist. Avaldaja märkis, et tema e-kirja kättesaamist ei ole Kaido Groos kinnitanud ning on vältinud nõudekirja kättesaamist ka posti teel. Käesolevaks hetkeks ei ole Kaido Groos asunud koostama likvideerimise algbilanssi. ÄS § 211 lg-st 4 tuleneb, et likvideerimise algbilanss esitatakse kinnitamiseks osanikele. Avaldajale ei ole likvideerimise algbilanssi esitatud, samuti ei ole likvideerimise algbilanssi esitatud registrile. Kolmekuuline tähtaeg likvideerimise algbilansi esitamiseks möödus hiljemalt 25. veebruaril 2015. Seega on jätnud Kaido Groos täitmata likvideerija peamise kohustuse – selgitamata välja ühingu vara ja kohustused. Avaldaja pöördus likvideerija poole nõudega esitada likvideerimise algbilanss avaldajale kui ühingu ainuosanikule tutvumiseks 04. märtsil 2015. Nõue on edastatud ühingu registrijärgsel aadressil ning ühtlasi ka e-postiga Kaido Groosile isiklikult, samuti kõigile avaldajale teadaolevatele Kaido Groosi postiaadressidel. Kaido Groos ei ole nõudekirjadele vastanud. Sellest järeldub, et ühingu likvideerija ei ole kättesaadav ka isikutele, kes võiksid esitada likvideerimismenetluses õigustatud nõudeid ühingu suhtes või sooviksid täita ühingu ees kohustusi. Nõudekiri on õnnestunud Kaido Groosile üle anda alles kohtutäituri vahendusel
08.aprillil 2015., kuid ka käesolevaks hetkeks ei ole Kaido Groos avaldajaga kontakteerunud. Kaido Groos rikub likvideerijana avaldaja õigust teabele. Avaldajani jõudnud teabe kohaselt on Kaido Groos teinud ühingut otseselt kahjustavaid tehinguid. Nimelt on Kaido Groos 27. novembril 2014, s.t kaks päeva pärast tema kandmist äriregistrisse ühingu likvideerijana, loovutanud ilma igasuguse vastutasuta nõude summas 191 735 eurot Lexar Partners OÜ-le. Kaido Groosi tegevus on suunatud ühingu kahjustamisele ning vara „väljakantimisele“ ühingust. Lexar Partners OÜ 31. detsembri 2012 bilansi ja kasumiaruande kohaselt on tegemist sisulise majandustegevuseta „riiulifirmaga“, mistõttu on ilmne, et nõude loovutamisel puudus igasugune majanduslik sisu ja nõude loovutuse eest tasu saamine on võimatu. Seda kinnitab ka asjaolu, et Lexar Partners OÜ on kõnealuse nõude üks päev pärast loovutuse saamist, st 28. novembril 2014 loovutanud edasi Mevendeur OÜ-le ja
taas vastutasuta. Kaido Groos tegutseb likvideerijana pahauskselt ja ühingu huvide vastaselt ning käesolevaks hetkeks on ta ühingu likvideerijana põhjustanud ühingule varalist kahju vähemalt 191 735 euro ulatuses. Seetõttu tuleb Kaido Groos viivitamatult ühingu likvideerija kohalt tagasi kutsuda ning määrata uus likvideerija. Avaldaja on saavutanud kokkuleppe likvideerija kohale asumiseks Kristjan Leppikuga (isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXX).
2.Likvideerija Kaido Groos vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik on avaldanud ÄS § 212 lg 1 kohaselt teate likvideerimismenetluse algatamise kohta. Ebaõige on avaldaja väide, mille kohaselt ei ole puudutatud isik koostanud algbilanssi. Algbilanss on koostatud
19.novembri 2014 seisuga. Puudutatud isik on olnud likvideerijana kättesaadav, ka on võlausaldajad saanud puudutatud isikuga ühendust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 31. augusti 2015 määrusega avalduse ning kutsus Kaido Groosi Industrial Technology Investments OÜ likvideerija kohalt tagasi. Lisaks tegi maakohus järgmised otsustused: kohustada Kaido Groosi esitama ühe kuu jooksul tema likvideerija ametist vabastamisest arvates uuele likvideerijale ja kohtule lõpparuande oma senisest tegevusest, juhindudes kehtivast seadusandlusest likvideerija aruande esitamise tingimuste ja asjaolude kohta; jätkata Industrial Technology Investments OÜ likvideerimismenetlust; määrata Industrial Technology Investments OÜ uueks likvideerijaks Kristjan Leppik ja kohustada Kristjan Leppikut esitama Tartu Maakohtule aruanne oma tegevuse kohta hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse kehtima hakkamist. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele sundlõpetamise osas alates jõustumisest, likvideerija määramise osas alates edastamisest juriidilisele isikule (TsMS § 606 lg 1, § 629 lg 4). Kohus jättis avaldaja menetluskulud Industrial Technology Investments OÜ kanda ning senise likvideerija Kaido Groosi menetluskulud tema enda kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb likvideerijal täita seadusega ettenähtud kohustusi. TsMS § 4772 kohaselt teostab kohus enda määratud isikute tegevuse üle järelevalvet. Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees. TsMS § 602, § 604 lg 5 ning ÄS § 207 lg 2 1. lause kohaselt võib kohus tagasi kutsuda kohtu määratud likvideerija. Menetluses on selgunud, et Kaido Groos on esmakordselt avaldanud teate ühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes 04. märtsil 2015, st neli kuud pärast täiendava likvideerimise määramist ning eelduslikult pärast avaldaja e-kirja saamist nõudega likvideerija kohustuste täitmaasumiseks. Likvideerija ei oska selgitada, miks viibis niivõrd pikaajaliselt seadusega kohustuslikult paika pandud (viivitamatult) likvideerimise teate avaldamine. Kaido Groos ei ole senini esitanud kohtule ega avaldajale likvideerimise algbilanssi, mis esitatakse kinnitamiseks osanikele. Möödas on kolmekuuline tähtaeg likvideerimise algbilansi esitamiseks hiljemalt 25. veebruaril 2015. Puudutatud isiku vastusega koos on 25. mail 2015 esitatud dokument, mida Kaido Groos nimetab likvideerimise algbilansiks, kuid ka see on saabunud hilinenult. Seega on Kaido Groos jätnud täitmata likvideerija peamise kohustuse – selgitamata välja ühingu vara ja kohustused likvideerimise algatamisel. Tõendatud on asjaolu, et K. Groos pole reageerinud avaldaja teabenõuetele. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet on saanud likvideerijaga suhelda, ei välista, et likvideerija polnud avaldajale kättesaadav. Maakohus märkis, et ka kohtule ei ole senini saabunud ametlikult Tartu Maakohtu 03. novembri 2014 kohtumääruse punktis 3 märgitud aruannet likvideerija tegevuse kohta, mis tuli kohtule esitada kuue kuu jooksul pärast määruse kehtima hakkamist. Kohus on saanud
koos puudutatud isiku (likvideerija) vastusega dokumendi pealkirjaga likvideerimisaruanne, kuid see ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele – dokument on dateerimata ja ilma igasuguste selgitusteta. Esitatud dokument ei sisalda teavet, et juba kaks päeva pärast Kaido Groosi kandmist äriregistrisse ühingu likvideerijana, on ta loovutanud ilma igasuguse vastutasuta nõude summas 191 735 eurot Lexar Partners OÜ-le. Avaldaja peab nimetatud loovutust kahjulikuks tehinguks, mille kohta kohus käesolevas menetluses hinnangut anda ei saa. Tõendatud on see, et nimetatud tehing tehti ajaliselt enne likvideerimise teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes ning avaldajat teavitamata, seega eirates avaldaja õigust saada likvideerimismenetluse kohta teavet. Maakohus märkis, et Kaido Groosi viited kolmandate isikute huvidele on asjakohatud ning ei aita lahendada küsimust, miks likvideerija suhtus oma ülesannetesse hoolimatult. Kuna nii kohtul, kui avaldajal on kadunud usaldus kohtu poolt määratud likvideerija Kaido Groosi suhtes, ta on vaieldamatult käitunud likvideerijana ennast kui endist juhatuse liiget säästvalt ja hoidvalt ning tema tegutsemine edaspidiselt objektiivse ja omakasupüüdmatu likvideerijana ei ole võimalik. Kahju tekitamise kahtlustus on sedavõrd arvestatav, et endise juhatuse liikmena likvideerijana jätkamine võib olla võlausaldajate huve kahjustav. Kohtul ei ole alust keelduda uue likvideerija määramisest, kelleks on Kristjan Leppik ning kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kaido Groos esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu määruskaebuse esitaja poolt esitatud faktiliste väidetega. Kohus on jätnud tähelepanuta kõik määruskaebuse esitaja väited, mis puudutavad määruskaebuse esitaja tegevust likvideerija kohustuste täitmisel; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja ei ole siiani esitanud avaldajale ega kohtule algbilanssi. Algbilanss on koostatud 19. novembri 2014. a seisuga. Määruskaebuse esitaja esitas kohtule algbilansi 25. mail 2015. a (lisa 1); 3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et määruskaebuse esitaja on andnud avaldajale likvideerimise alguses põhjaliku ülevaate äriühingu majanduslikust olukorrast, sealhulgas bilansist, tutvustanud avaldajale algbilanssi, avaldaja on algbilansi heaks kiitnud ning kinnitanud algbilansi selle koostamise järgselt. Määruskaebuse esitaja taotles avaldaja juhatuse liikme Aivar Tõnissoni vande all üle kuulamist. Avaldaja juhatuse liikme Aivar Tõnissoni vande all antud ütlused oleks tõendanud, et avaldaja on algbilansi kinnitanud. Kohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse tähelepanuta; 4) esitab avaldaja kohtule ebaõiget informatsiooni. Aivar Tõnisson saab kinnitada, et Zelluloosi Kinnisvara OÜ on nõude Industrial Technology Investments OÜ ees täitnud. Määruskaebuse esitaja on eelneva tõendamiseks esitanud ka Zelluloosi Kinnisvara OÜ menetlusdokumendi tsiviilasjas nr 2-15-2001. Kohus ei ole nimetatud tõendit ega selgitusi arvesse võtnud; 5) on määruskaebuse esitaja tõendanud, et kõik võlausaldajad on saanud määruskaebuse esitajaga ühendust. Nimelt on Maksu- ja Tolliamet esitanud 09. märtsil 2015 nõudeavalduse summas 2 016,63 eurot. Seega on määruskaebuse esitaja olnud võlausaldajatele kättesaadav;
6) on määruskaebuse esitaja esitanud Ametlikes Teadaannetes äriühingu likvideerimise teate; 7) on määruskaebuse esitaja täitnud kõik seadusest tulenevad likvideerija kohustused; 8) on maakohus rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus ei ole selgitanud, miks on ühe menetlusosalise väited olulisemad ja eelistatumad kui teise omad. Määruskaebuse esitaja on menetluses selgitanud, et käesoleva vaidluse on põhjustanud määruskaebuse esitaja ja avaldaja seadusliku esindaja omavaheline tüli. Kohus on jätnud tähelepanuta kõik määruskaebuse esitaja väited kolmandate isikute huvide kohta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Eevanorex Invest OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on asjas tõendatud, et Kaido Groos ei ole täitnud õigeaegselt mitte ühtegi kohustust, mis seaduse kohaselt tuleb täita likvideerijal. Ta ei ole olnud vastustaja kui ühingu ainuosaniku ega ka võlausaldajate jaoks kättesaadav ning lisaks sellele on Kaido Groos koheselt pärast tema määramist ühingu likvideerijaks andnud vastutasuta üle ühingule kuulunud nõudeõiguse summas 191 735 eurot Lexar Partner OÜ-le (tänaseks registrist kustutatud). Tegemist ei ole toimingute ja tehingutega, mis oleksid ühingu ja tema võlausaldajate huvides ning kooskõlas likvideerija õiguste ja kohustustega; 2) on Kaido Groosi tagasikutsumine ühingu likvideerija kohalt hädavajalik, et vältida Kaido Groosi edasist tegevust ühingu ja tema võlausaldajate kahjustamisel. Kaido Groos on vastustajale teadaolevalt keeldunud ühingu raamatupidamisdokumentatsiooni üleandmisest Kristjan Leppikule ega ole täitnud 31. augusti 2015 määruse resolutsiooni punktis 2 temale pandud kohustusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega likvideerija vabastamisel, ei korda maakohus TsMS § 645 lg 6 ja § 659 alusel neid kõiki oma määruses.
7.Määruskaebuse esitaja on kohtu poolt määratud likvideerija, kes vaidlustab enda ametist vabastamise. TsMS § 4772 lg 2 kohaselt võib kohus enda määratud isiku, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, ametist vabastada. Sama õiguse annab kohtule (sh omal algatusel) TsMS § 604 lg 5 ja erinormina ÄS § 207 lg 2, mille kohaselt võib kohus enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Nimetatud sätted reguleerivad kohtu poolt ametisse nimetatud isiku, sh likvideerija, erakorralist ametist vabastamist. Ametist vabastamine enne kõigi ametisse nimetatud isiku kohustuste täitmist võib osutuda vajalikuks, kui pärast isiku määramist selgub, et isik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei ole võimeline talle pandud kohustusi täitma või rikub talle pandud kohustusi (sh on tegevusetu). Kohus võib isiku ametist vabastada juhul, kui kohtu määratud isik ei ole oma ametikohustustest tulenevaid ülesandeid täitnud või ei ole oma ametisse nimetamise eesmärgist aru saanud.
Riigikohus on leidnud pankrotihalduri kohtu poolt vabastamise peale esitatud kaebuse asjas (RKTKm 02.02.2011, 3-2-1-154-10 p 14), et seadus ei näe ette, et halduri võib vabastada üksnes raske rikkumise korral. Olukorras, kus maakohus tuvastab halduri kohustuse rikkumise, on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, kas haldur vabastada. Kõrgema astme kohus saab sellesse otsustusse sekkuda juhul, kui maakohus on rikkunud diskretsioonipiire. Üks asjaolu, mida kohus saab kaalumisel arvestada, on see, kas haldur on kaotanud rikkumise tulemusena kohtu või võlausaldajate usalduse, mis tal PankrS § 56 lg 2 kohaselt peab olema. Nimetatud Riigikohtu seisukoht toetab maakohtu õigust usalduse kaotuse korral kohtu poolt ametisse nimetatud isik, sh likvideerija, vabastada, kuid jätab maakohtule laia diskretsiooni kohtu poolt ametisse nimetatud isiku poolsete kohustuste rikkumise korral õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole maakohus likvideerija vabastamisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on avaldanud, et kohtul on kadunud usaldus likvideerija vastu ja ringkonnakohtul puudub alus asja materjalide kohaselt asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Likvideerija peamisteks kohustusteks on lõpetada juriidilise isiku tegevus, nõuda sisse võlad, müüa vara, rahuldada võlausaldajate nõuded ja jagada allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Seejuures allub kohtu poolt määratud likvideerija kohtu poolsele järelevalvele ja kohus võib anda talle täitmiseks korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta (TsMS § 4772 lg 1). Maakohus on oma otsustust likvideerija ametist vabastada põhjendanud asjaoluga, et määruskaebuse esitaja ei ole õigeaegselt avaldanud teadet ühingu likvideerimismenetluse alustamise kohta, ei ole tähtaegselt koostanud ega esitanud avaldajale kinnitamiseks ühingu likvideerimise algbilanssi, ei ole kättesaadav ning ei võta vastu ühingu posti- ja registriaadressile saadetud kirju. Nimetatud rikkumised on asja materjalidega tõendatud ja on piisavad likvideerija vabastamiseks. Asjas puuduvad andmed, et määruskaebuse esitaja oleks täitnud talle Tartu Maakohtu 03. novembri 2014 määruse p-s 3 ( I kd lk 57) pandud aruandluse kohustuse, mida tuleb samuti pidada likvideerija kohustuste oluliseks rikkumiseks. Määruskaebuse esitaja on kogu oma tegevuse kohta esitanud kohtule üksnes ühe allkirjastamata ja dateerimata dokumendi (I kd lk 105-108), mis on pealkirjastatud kui likvideerimisaruanne, kuid ei kajasta kuidagi likvideerija tegevust ning milles sisalduv likvideerimisbilanss ei ole kooskõlas ÄS § 211 lg-s 2 sätestatuga. Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid, mis õigustaks määruskaebuse esitaja poolt likvideerija kohustuste täitmata jätmist või hilinenud täitmist.
8.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette eelkõige TsMS § 442 lg 8 (otsuse sisu) ja § 7 (õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel) sätete rikkumist. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on likvideerija vabastamise otsustanud kohtu poolt ametisse nimetatud isiku üle järelevalve teostamise käigus. Määruskaebuse esitaja on kohtu poolt ametisse nimetatud ja järelevalve teostamisel tema tegevuse üle ei täida kohus mitte õigusemõistmise ülesannet, vaid spetsiifilist seadusega kohtule pandud haldusfunktsiooni. Seega ei saa tõusetuda ka küsimust kohtu poolt ametisse nimetatud isiku võrdsest kohtlemisest avaldajaga. Tegemist ei ole vaidluse lahendamisega avaldaja ja kohtu poolt ametisse määratud isiku vahel. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtu poolt ametisse nimetatud isiku ametist vabastamine võib toimuda ka kohtu enda algatusel ja kohus ei vaja selliseks otsustuseks puudutatud isiku kaebust. Kohtu poolt ametisse nimetatud isiku huvi jätkata ametikohustuste täitmist ei kaalu üles avalikku huvi selles, et kohtu järelevalve all läbiviidav likvideerimismenetlus toimuks efektiivselt ja seaduse alusel.
Maakohus ei ole asja menetlemisel ja määruse koostamisel rikkunud menetlusõigusnorme ning oma määrust nõutavas ulatuses põhjendanud.
9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.