Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
07. jaanuar 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-57510
Tsiviilasi
Eevanorex Invest OÜ avaldus Industrial Technology Investments OÜ likvideerimismenetluses määratud likvideerija tagasikutsumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. augusti 2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaido Groosi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (likvideerija): Kaido Groos (isikukood:
Avaldaja: Eevanorex Invest OÜ (registrikood: 11148094, esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
Jätta Tartu Maakohtu 31. augusti 2015 määrus muutmata ja Kaido Groosi määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja Kaido Groosi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama
tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
taas vastutasuta. Kaido Groos tegutseb likvideerijana pahauskselt ja ühingu huvide vastaselt ning käesolevaks hetkeks on ta ühingu likvideerijana põhjustanud ühingule varalist kahju vähemalt 191 735 euro ulatuses. Seetõttu tuleb Kaido Groos viivitamatult ühingu likvideerija kohalt tagasi kutsuda ning määrata uus likvideerija. Avaldaja on saavutanud kokkuleppe likvideerija kohale asumiseks Kristjan Leppikuga (isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXX).
koos puudutatud isiku (likvideerija) vastusega dokumendi pealkirjaga likvideerimisaruanne, kuid see ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele – dokument on dateerimata ja ilma igasuguste selgitusteta. Esitatud dokument ei sisalda teavet, et juba kaks päeva pärast Kaido Groosi kandmist äriregistrisse ühingu likvideerijana, on ta loovutanud ilma igasuguse vastutasuta nõude summas 191 735 eurot Lexar Partners OÜ-le. Avaldaja peab nimetatud loovutust kahjulikuks tehinguks, mille kohta kohus käesolevas menetluses hinnangut anda ei saa. Tõendatud on see, et nimetatud tehing tehti ajaliselt enne likvideerimise teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes ning avaldajat teavitamata, seega eirates avaldaja õigust saada likvideerimismenetluse kohta teavet. Maakohus märkis, et Kaido Groosi viited kolmandate isikute huvidele on asjakohatud ning ei aita lahendada küsimust, miks likvideerija suhtus oma ülesannetesse hoolimatult. Kuna nii kohtul, kui avaldajal on kadunud usaldus kohtu poolt määratud likvideerija Kaido Groosi suhtes, ta on vaieldamatult käitunud likvideerijana ennast kui endist juhatuse liiget säästvalt ja hoidvalt ning tema tegutsemine edaspidiselt objektiivse ja omakasupüüdmatu likvideerijana ei ole võimalik. Kahju tekitamise kahtlustus on sedavõrd arvestatav, et endise juhatuse liikmena likvideerijana jätkamine võib olla võlausaldajate huve kahjustav. Kohtul ei ole alust keelduda uue likvideerija määramisest, kelleks on Kristjan Leppik ning kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku.
6) on määruskaebuse esitaja esitanud Ametlikes Teadaannetes äriühingu likvideerimise teate; 7) on määruskaebuse esitaja täitnud kõik seadusest tulenevad likvideerija kohustused; 8) on maakohus rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus ei ole selgitanud, miks on ühe menetlusosalise väited olulisemad ja eelistatumad kui teise omad. Määruskaebuse esitaja on menetluses selgitanud, et käesoleva vaidluse on põhjustanud määruskaebuse esitaja ja avaldaja seadusliku esindaja omavaheline tüli. Kohus on jätnud tähelepanuta kõik määruskaebuse esitaja väited kolmandate isikute huvide kohta.
Riigikohus on leidnud pankrotihalduri kohtu poolt vabastamise peale esitatud kaebuse asjas (RKTKm 02.02.2011, 3-2-1-154-10 p 14), et seadus ei näe ette, et halduri võib vabastada üksnes raske rikkumise korral. Olukorras, kus maakohus tuvastab halduri kohustuse rikkumise, on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, kas haldur vabastada. Kõrgema astme kohus saab sellesse otsustusse sekkuda juhul, kui maakohus on rikkunud diskretsioonipiire. Üks asjaolu, mida kohus saab kaalumisel arvestada, on see, kas haldur on kaotanud rikkumise tulemusena kohtu või võlausaldajate usalduse, mis tal PankrS § 56 lg 2 kohaselt peab olema. Nimetatud Riigikohtu seisukoht toetab maakohtu õigust usalduse kaotuse korral kohtu poolt ametisse nimetatud isik, sh likvideerija, vabastada, kuid jätab maakohtule laia diskretsiooni kohtu poolt ametisse nimetatud isiku poolsete kohustuste rikkumise korral õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole maakohus likvideerija vabastamisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on avaldanud, et kohtul on kadunud usaldus likvideerija vastu ja ringkonnakohtul puudub alus asja materjalide kohaselt asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Likvideerija peamisteks kohustusteks on lõpetada juriidilise isiku tegevus, nõuda sisse võlad, müüa vara, rahuldada võlausaldajate nõuded ja jagada allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Seejuures allub kohtu poolt määratud likvideerija kohtu poolsele järelevalvele ja kohus võib anda talle täitmiseks korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta (TsMS § 4772 lg 1). Maakohus on oma otsustust likvideerija ametist vabastada põhjendanud asjaoluga, et määruskaebuse esitaja ei ole õigeaegselt avaldanud teadet ühingu likvideerimismenetluse alustamise kohta, ei ole tähtaegselt koostanud ega esitanud avaldajale kinnitamiseks ühingu likvideerimise algbilanssi, ei ole kättesaadav ning ei võta vastu ühingu posti- ja registriaadressile saadetud kirju. Nimetatud rikkumised on asja materjalidega tõendatud ja on piisavad likvideerija vabastamiseks. Asjas puuduvad andmed, et määruskaebuse esitaja oleks täitnud talle Tartu Maakohtu 03. novembri 2014 määruse p-s 3 ( I kd lk 57) pandud aruandluse kohustuse, mida tuleb samuti pidada likvideerija kohustuste oluliseks rikkumiseks. Määruskaebuse esitaja on kogu oma tegevuse kohta esitanud kohtule üksnes ühe allkirjastamata ja dateerimata dokumendi (I kd lk 105-108), mis on pealkirjastatud kui likvideerimisaruanne, kuid ei kajasta kuidagi likvideerija tegevust ning milles sisalduv likvideerimisbilanss ei ole kooskõlas ÄS § 211 lg-s 2 sätestatuga. Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid, mis õigustaks määruskaebuse esitaja poolt likvideerija kohustuste täitmata jätmist või hilinenud täitmist.
Maakohus ei ole asja menetlemisel ja määruse koostamisel rikkunud menetlusõigusnorme ning oma määrust nõutavas ulatuses põhjendanud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.