Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-4099
Kohtuasi
AK hagi HT vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.10.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): HT (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-X XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AK taotlus tõendite vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 05.10.2015 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta AK kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.AK (hageja) esitas 16.03.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse HT (kostja) vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hageja palus tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus 1⁄2 mõttelisele osale Harju Maakohtu Kinnistusameti kinnistusregistri registriosas nr XXXXXXXX kostja omanikukande kustutamiseks ning hageja omanikuna sissekandmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 15.01.2010 kinnisasja mõttelise osas kinkelepingu, millega kinkis 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast asukohaga XXX XX, Tallinn kostjale, kes on hageja laste isa. 20.09.2011 avaldusega taganes hageja kinkelepingust, sest kingisaaja on kinkija ja kinkija laste suhtes näidanud üles jämedat tänamatust, mis seisnes selles, et kostja ei maksnud lastele elatist.
3.Harju Maakohtu 04.11.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-25862 mõisteti kostjalt laste kasuks välja elatis. Kostja elatist ei tasunud, vaid esitas 12.08.2011 Harju Maakohtule hagi elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr 2-11-37983). Tsiviilasi nr 2-11-37983 lõppes kompromissiga, mille kohaselt tasub kostja alates 01.12.2011 elatist kolmele alaealisele lapsele kokku 300 eurot kuus. Selleks, et kostjale vastu tulla ja võimaldada tal läbi elujärje parandamise ülalpidamiskohustust täita, sõlmis hageja 15.01.2010 kinkelepingu. Hageja eeldas, et kui kostja elamis- ja olmetingimused paranevad, saab isa lastega aega veeta ja nendega tegeleda ning kinkega saavutatav majanduslik stabiilsus loob eeldused elatise tasumiseks. Eeltoodud asjaolusid kajastab tsiviilasja 211-37983 raames esitatud kirjalik vastus, milles hageja toob välja, et hageja nõustus kinkima kostjale 1⁄2 mõttelise osa XXX XX kinnistust eeldusel, et kostja täidab 2009. aasta otsust ja tasub lastele elatist. Kostja elatist piisavas määras ei maksnud. Juunis 2011 jäi hageja ootamatult töötuks ja pere majanduslik olukord halvenes. Hageja teavitas olukorrast kostjat ja palus tal elatist tasuda. Kostja seda nõuetekohaselt ei teinud. Tsiviilasjades nr 2-09-25862 ja 2-11-37983 välja mõistetud elatisevõlgnevus on 26 484,56 eurot. Kostja ei ole lastele tasunud elatist, vaid tasub igakuiselt elatise võlgnevust.
4.Kinkijale on Riigikohtu selgituste kohaselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta oli „kingi vääriline”.
5.Hageja on kinkelepingust taganenud tähtaegselt ja kostja on kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja on aastatel 2009-2014 tasunud elatist kokku 18 729,55 eurot. Seega on kostja tasunud kuue aasta jooksul elatist keskmiselt 260,13 eurot kuus. Majandusliku olukorraga seoses on kostjal tekkinud elatise võlgnevus, kuid see ei ole tingitud tahtmatusest või lugupidamatusest oma lapsi ülal pidada. VÕS § 267 p-dest 1 ja 2 tulenevat alust kinkelepingust taganemiseks ei esine
8.XXX XX kinnistut koormasid hüpoteegid SEB Pank AS kasuks kogusummas 1 730 000 krooni (110 567,15 eurot). Osapoolte vahel puudus mistahes ühine arusaam või hageja eeltingimus elatise nõude seotusest kinkega. Kinke tegelikuks põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei soovinud vastutada kinnistut koormavate hüpoteekide kaasnevate kohustuste eest. Kinkega läksid üle ka kinnistut koormavad hüpoteegid. Samuti ei ole pooled kinkelepingus kokku leppinud täiendavaid kokkuleppeid seoses elatise tasumisega.
9.Hageja taganemisavaldus on esitatud hilinenult tulenevalt VÕS § 270 lg-st 1. Hageja väidab, et kostja ei ole elatist maksnud alates 2009. aastast, kuid on esitanud taganemisavalduse alles 20.09.2011. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohtu 05.10.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Maakohus leidis, et kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused olid täidetud. Kohus leidis, et hageja pidi jõudma lõplikule veendumusele, et kostja ei täida korrektselt elatise maksmise kohustust, 27.06.2011, kui hageja pöördus kohtutäituri poole. Hageja on kinkelepingust taganenud 20.09.2011 ning on seega järginud VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud kinkelepingust taganemise üheaastast tähtaega.
12.Pooled on 15.01.2010 sõlmitud kinkelepingu p-s 6.3 kokku leppinud, et lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme kinkimisega seotud kokkulepped. Kinkelepingus puudub igasugune viide kinkelepingu seotuse kohta elatise tasumise kokkuleppega. Seega ei ole kinkelepingust tuvastatav, et hageja sõlmis kinkelepingu just tingimusel, et kostja täidab tsiviilasjas nr 2-11-37983 sõlmitud elatise tasumise kokkulepet. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kostja on elatise tasumise kohustust korrektselt järgimata jättes tegutsenud vastuolus kinkelepingu eesmärgiga.
13.Maakohus leidis, et kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud (VÕS § 267 p 1). Esitatud tõenditest ilmneb, et kostja ei ole jätnud elatist täielikult tasumata, vaid on seda teinud ebakorrapäraste maksetena. Olukorras, kus isik tasub oma lastele elatist küll vähem, kui tema kohustus ette näeb, kuid siiski piisava järjekindlusega ning vastavalt oma majanduslikele võimetele, ei ole tegemist jämeda tänamatusega. Asjaolu, et kostja ei ole suuteline tasuma elatist tulenevalt enda vähestest materiaalsetest vahenditest, ei ole käsitletav hoolimatuse ega eetiliselt vastuvõetamatu käitumisena. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted tõendavad, ei kostja on aastate jooksul pidevalt oma laste ülalpidamisse panustanud. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja on poolte ühiste laste kui hagejale lähedaste isikute suhtes olnud jämedalt tänamatu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust VÕS §-de 267 p 1 mõttes ja hagejal puudub alus kinkelepingust taganemiseks.
14.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Koos
apellatsioonkaebusega esitas hageja ka taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks tsiviilasja toimiku juurde.
16.Vanem on kohustatud oma alaealistele lastele elatist maksma ning sellise kohustuse põhjendamatu mittenõuetekohane täitmine on hukkamõistetav ning väljendab jämedat tänamatust hageja laste suhtes. Kinkelepingust taganemise aluse olemasolu või selle puudumise kontrollimisel on oluline kinkelepingu sõlmimise ja sellest taganemise vaheline ajavahemik, mil kostja näitas üles jämedat tänamatust hageja ja laste vastu. Hinnates kostja poolt vastaval perioodil teostatud makseid, saab asuda seisukohale, et kostja on käitunud hageja laste suhtes jämedalt tänamatult ning kostja käitumine on objektiivselt hukkamõistetav. Kostja tasumata elatise kohustus laste ees on vastava perioodi jooksul 9236,65 euro võrra suurenenud. Sealjuures 2010. aasta novembris ja 2011. aasta märts - juuli ning 2011. aasta septembris ei ole kostja lastele midagi tasunud. Kostja ei ole tõendanud, et tal esineks mõni aktsepteeritav takistus või mõjuv põhjus elatise mittemaksmiseks ning kostjal oleks olnud soovi korral võimalus ka kinkena saadud kinnisasi müüa, et lastele elatist maksta.
17.Hageja eesmärk kinkelepingu sõlmimisel oli, et kostja täidaks tsiviilasjas nr 2-1137983 sõlmitud elatise tasumise kokkulepet. Eeltoodut kinnitab ka hageja poolt 22.09.2011 tsiviilasjas nr 2-11-37983 esitatud menetlusdokument. Sama kinnitab ka 29.11.2011 tsiviilasja nr 2-11-37983 istungiprotokollis kajastatu, kus hageja kordab, et kinnistu kinke eesmärk oli kostja elujärje parendamine, tagamaks lastele elatise maksmise. Hageja palub nimetatud dokumendid asja materjalide juurde võtta. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse võtta tsiviilasja nr 2-1137983 toimik asja materjalide juurde.
18.Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus ei selgitanud pooltele menetluslikku olukorda ning vajadust täiendavate tõendite esitamiseks, et hagi saaks rahuldatud. Vastustaja seisukoht
19.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta rahuldamata hageja taotluse dokumentaalsete tõendite lisamiseks tsiviilasja toimikusse. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.Hageja on esitanud hagi nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks sel alusel, et ta on taganenud kinnisasja omandi ülekandmise aluseks olnud võlaõiguslikust kinkelepingust. Hageja nõuet ei saa pidada AÕS § 65 järgseks nõudeks ebaõige kande kinnistusraamatust kustutamiseks. Kinnistusraamat ei ole ebaõige, kuna kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping ei lõpe kinkelepingust taganemisega. Hageja nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Seega saaks hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja omanikukande muutmisega nõustunuks. Hagi rahuldamise tingimusena
tuli seega tuvastada, kas eeldused omandi tagasikandmiseks on VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi olemas, s.t kas kinkeleping on taganemisega lõppenud.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Nõude aluseks olevad faktilised asjaolud toob esile hageja. Käesoleval juhul ei anna hageja poolt esile toodud asjaolud alust kvalifitseerida kostja käitumist jämeda tänamatusena hageja suhtes VÕS § 267 p 1 alusel, millele hageja on ise tuginenud.
23.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kohustatud oma alaealist last üleval pidama ja ta ei ole seda kohustust nõuetekohaselt täitnud, mis ei tähenda aga seda, et igasugust kohustuse täitmata jätmist saaks käsitleda jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses. „Jäme tänamatus“ on hinnanguline kategooria. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole jätnud elatist täielikult tasumata, vaid on seda teinud ebakorrapäraste maksetena piisava järjekindlusega ning on vastavalt oma majanduslikele võimetele aastate jooksul pidevalt oma laste ülalpidamisse panustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et asjaolu, et kostja ei ole suuteline tasuma piisavalt elatist tulenevalt enda vähestest materiaalsetest vahenditest, ei ole käsitletav jämeda tänamatusena hageja suhtes. Asjaolu, et kostja ei täida piisavalt ja regulaarselt laste ülalpidamiskohustust, oli hagejale teada juba enne kinkelepingu sõlmimist, sest hageja esitas laste seadusliku esindajana elatise nõude kohtusse juba 2009. aastal. Kostja oli elatise tasumisega pidevalt võlas nii enne kinkelepingu sõlmimist kui peale seda. Kuidas laenuga ostetud ja hüpoteekidega koormatud mõttelise osa kinnisasja kinkimine parandas kostja materiaalset olukorda, hageja arusaadavalt selgitanud ei ole. Peale 2011 aasta septembris kinkelepingust taganemise avalduse tegemist sõlmis hageja 2011. aasta novembris laste seadusliku esindajana kostjaga elatise tasumise kokkuleppe, millega vähendas oluliselt elatise nõuet. Seega nõustus ka hageja sellega, et kostja ei suuda kolmele lapsele igaühele tasuda vähemalt miinimumsummas elatist.
24.Kinkelepingust taganemise alusena ei saa arvesse tulla ka VÕS § 267 lg 3, mille kohaselt võib kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
25.Hageja märgib, et tema eesmärk kinkelepingu sõlmimisel oli, et kostja täidaks tsiviilasjas nr 2-11-37983 sõlmitud elatise tasumise kokkulepet, millist seisukohta väljendas ta nimetatud tsiviilasjas nii kirjalikus vastuses hagile kui kohtuistungil suuliselt. Vaidlusalune kinkeleping sõlmiti poolte vahel 15.01.2010. Kostja esitas hagi elatise vähendamiseks maakohtule 12.08.2011 ja 30.11.2011 kinnitas maakohus määrusega elatise tasumise kokkuleppe tsiviilasjas nr 2-11-37983. Seega ei saanud kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks olla see, et kostja täidaks tsiviilasjas nr 2-1137983 sõlmitud elatise tasumise kokkulepet, mis sõlmiti ligi kaks aastat hiljem. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kostja on elatise tasumise kohustust korrektselt järgimata jättes tegutsenud vastuolus kinkelepingu eesmärgiga. Pooled on 15.01.2010 sõlmitud kinkelepingu p-s 6.3 kokku leppinud, et lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme kinkimisega seotud kokkulepped. Kinkelepingus puudub viide kinkelepingu seotuse kohta elatise tasumise kohustusega.
26.Kuna vastavalt kinkelepingule jäid lepingu eset koormavad hüpoteegid koos nende suhtes sõlmitud kokkulepetega hüpoteekidega tagatud nõuete kohta kehtima ka pärast kostja kandmist lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse, on eluliselt usutavam kostja selgitus, et kinke tegelik põhjus oli asjaolu, et hageja ei soovinud vastutada kinnistut koormavate hüpoteekidega kaasnevate kohustuste eest.
27.Maakohus jättis tsiviilasja nr 2-11-37983 materjalid käesoleva asja juurde võtmata, kuna hageja ei ole välja toonud, millist käesolevas asjas tähtsust omavat asjaolu ta
soovib tsiviilasja nr 2-11-37983 toimikus olevate materjalidega tõendada. Hageja on apellatsioonkaebusele lisanud tema poolt tsiviilasjas nr 2-11-37983 esitatud kirjaliku vastuse ja sama asja kohtuostungi protokolli. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse uute tõendid vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses ja tagastab need, kuna tõendid ei ole asjakohased ja maakohus keeldus põhjendatult nende vastuvõtmisest. Menetluskulude jaotus ja selgitus
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
29.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
30.Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.