2.Välja mõista XXX XXX kasuks menetluskulud 1 530 (üks tuhat viissada kolmkümmend) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus on 05.10.2015 otsusega jätnud rahuldamata XXX hagi XXX vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks ning jätnud menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.12.2015 otsusega Harju Maakohtu 05.10.2015 otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda. 18.04.2016 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 05.10.2015 otsus jõustus 18.04.2016.
2.Kostja esitas 16.05.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest õigusabile summas 2 130 eurot. Hageja vastuväited
3.Hageja palub jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlus osaliselt rahuldamata ning rahuldada see mitte suuremas ulatuses kui 344 eurot.
4.Hageja leiab, et hagiavaldus oli oma sisult lihtsakoeline, mistõttu ei saanud professionaalsel õigusabiosutajal nimetatud dokumendi analüüsimiseks ja seisukoha kujundamiseks kuluda enam kui 30 minutit ning vastuse vormistamiseks rohkem, kui kokku 1 töötund ja 30 minutit, arvestades, et varasemalt oli juba kostja esindaja nõuet analüüsinud. Täielikult jääb mõistetamatuks sama töö teostamine samas mahus 20.04.2015 ja 20.05.2015. Seega on hagile vastamise ajakulu ilmselgelt põhjendamatult suur ning ülepaisutatud. Vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks ei saa olla suurem kui 2 töötundi kokku.
5.Hageja hinnangul on kohtuistungiks ettevalmistumisele kulunud aeg ilmselgelt ülepaisutatud, arvestades kostja esindaja poolt varasemalt hagiavaldusega tutvumist ja sellele vastamist ning menetluse vähest keerukust. Vajalik oleks olnud vaid menetluse asjaolude meeldetuletamine, milleks ei oleks saanud kuluda enam kui 20 minutit, mis oleks põhjendatud ja vajalik ajakulu.
6.Hageja märgib, et taotluse kohaselt on kostja esindajal seonduvalt menetlusega Tallinna Ringkonnakohtus kulunud aega kokku 10 töötundi. Tegemist on ilmselgelt ülepaisutatud ajakuluga, kuna hageja uuel esindajal, kes sisenes menetlusse alles apellatsiooniastmes, kulus materjalide läbitöötamiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks kokku 5 töötundi ja 50 minuti, millest 2 töötundi oli kogu esimese astme materjali läbitöötamine ning 3 töötundi 50 minutit apellatsioonkaebuse sisuliselt nullist koostamiseks kulunud aeg. Täiendavad konsultatsioonid apellatsioonimenetluses ja seda mahus 1,5 töötundi on ilmselgelt põhjendamatud ja ebavajalikud (sellele ei ole järgnenud mitte mingisugust menetlustoimingut), mistõttu hüvitamisele ei kuulu. Antud juhul ei ole vastustaja menetluskulud apellatsioonimenetluses põhjendatud enam kui 30 minuti ulatuses, mis oli vajalik apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele lühidalt vastamiseks.
7.Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja töötunni hind on ebamõistlikult kõrge. Mõistlikuks juristi töötunni hinnaks võib pidada 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2 130 eurot (koos käibemaksuga).
11.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 17.04.2015 hagiavalduse analüüsiks ja seisukoha kujundamiseks 1 tund, 20.04.2015 hagile vastuse koostamiseks 4
tundi, 22.09.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 2 tundi, 23.09.2015 kohtuistungil osalemiseks 0,75 tundi, apellatsioonkaebuse analüüsiks, Harju Maakohtu otsuse analüüsiks ja seisukoha kujundamiseks 3,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 5 tundi ning konsultatsiooniks 1,5 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 16.03.2015 esitanud hagiavalduse (tlk 1-6), millele kostja on 21.04.2015 esitanud seisukoha (tlk 3539). Asjas on 23.09.2015 toimunud kohtuistung, mis kestis 39 minutit (tlk 113-114). Harju Maakohus on 05.10.2015 teinud asjas otsuse (tlk 123-128). Hageja on 23.10.2015 esitanud apellatsioonkaebuse (tlk 131-134), millele kostja on 17.11.2015 koostanud vastuse (tlk 145147).
12.Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohus leiab, et kostja esindaja toimingutest ei ole põhjendatud konsultatsioon 1,5 tunni ulatuses, kuna kostja ei ole täpsustanud konsultatsiooni sisu, samuti olid menetlustoimingud selleks ajaks juba tehtud. Kohus leiab, et kostja esindaja toimingutest saab pidada apellatsioonkaebuse analüüsi, seisukoha kujundamist (sh maakohtu otsuse osas) ja vastuse koostamist põhjendatuks kokku 5 tunni ulatuses, lähtudes esitatud dokumentide mahust ja nendes sisalduvatest õiguslikest probleemidest. Muid kostja esindaja tehtud toiminguid peab kohus kostja esindaja poolt märgitud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 12,75 tunni ulatuses.
13.Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuna kostja esindaja on kinnistanud, et kostja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
14.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-16 p-s 13 pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 12,75 tundi ning töötunni hind 120 (koos käibemaksuga), on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 1 530 eurot.
15.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 1 530 euro ulatuses. Kohus jätab kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata 600 euro ulatuses. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, asja toiminud istungeid, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
17.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
18.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.