1.Jätta täielikult rahuldamata T.L. hagi P.K.'e, A.L., E.G.', M.S. ja V.S.'i vastu kaasomandi lõpetamiseks uute korteriomandite moodustamise teel, kinnistusraamatu kande (alternatiivselt kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks) ja kostjate nõusoleku andmisele kohustamiseks.
2.Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostjate menetluskulud jätta samuti hageja T.L. kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
Välja mõista T.L.’lt kostjate P.K.'e, A.L., E.G.', M.S. ja V.S.'i kasuks põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna kulutused õigusabile summas 1515 eurot (üks tuhat viissada viisteist eurot ).
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T.L.’l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hagejate kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja algne nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja väited (I kd lk 2-3)
1.T.L. esitas 19.05.2013 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse kaasomanike P.K.’e, E.G.’i, A.L., V.S.’i ja M.S. vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks ja nõusoleku andmise kohustamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt Pärnus Suur Kuke tn 12 kinnistul suurusega 933 m2 asuvad kaks elamut, milles on kokku 6 korteriomandit, millest hagejale kuulub eraldi elamus asuv korteriomand nr 6 ja kostjatele teises elamus asuvad korteriomandid nr 1-5. Nimetatud elamutes on omanikud korteriomandite pindala laiendanud ning selle tulemusel on tehtud uued kanded korterite suuruste kohta ehitisregistris. Ehitisregistrisse kantud andmed aga ei vasta kinnistusregistri andmetele ning hagejale kuuluva korteri suurus on kinnistusregistri andmete kohaselt väiksem kui tegelikkuses ning väiksem kui ehitisregistri andmete kohasel. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt (kanne nr 1) kuulub hageja nimel oleva kinnisasja, so korteriomandi registriosaga nr 1861705 koosseisu 616/2549 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 6 üldpinnaga 61,6 m2. Ehitisregistri andmetel on aga nimetatud korteriomandi üldpind 121,8 m2. Hageja arvates peaks kinnistusraamatus olema kanne, et antud kinnistu registriosaga nr 1861705 koosseisu kuulub 1218/2549 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 6 üldpinnaga 121,8m2. Kuna hagejale kuuluva korteriomandi suuruse osas kannete tegemine puudutab kõiki antud kinnistu omanikke, siis on vajalik nende nõusolek, kuid teised omanikud ei ole nõus ega huvitatud kinnistusraamatu kannete parandamisest. Tuginedes AÕS § 65 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5, palus hageja parandada kinnistu registriosaga nr 1861705 kanne nr 1 ning määrata, et antud kinnistu koosseisu kuulub 1218/2549 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 6 üldpinnaga 121,8m2. Samuti palus hageja kohustada kostjaid andma sellise kande tegemiseks nõusolek ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited algsele hagile ( I kd lk 24-27).
2.Kostjad on oma 02.07.2013 kirjalikus vastuses palunud jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad nõustuvad, et teatud ajahetkel, kui vaidlusalune kaasomand omandati erinevate kaasomanike poolt asjaõiguslike- ning võlaõiguslike lepingute teel, et siis käsitletava kaasomandi andmed kinnisturaamatus vastasid tegelikkusele e. oli õige ka hageja kaasomandiosa suuruse märge kinnisturaamatus 616/2549. Kostjad ei eita ka, et kinnistu kaasomanikud on oma kinnisasjal asuvate elamispindade juures peale kinnisomandi omandamist teinud järgnevatel aastatel
2-13-24041 rida muudatusi, mis on tinginud teatud kandemuudatusi ehitisregistris. Kuid kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et kinnisasjal oleva ehitise laiendamise/suurendamise abil tekib tal õiguslik alus suurendada sellega koos ka talle kuuluvat osa kinnisasjas tervikuna. ühise asjaga seotud õigused ja kohustused kõikide kaasomanike jaoks lähtuvad omandamise hetkel saadud omandi proportsionaalsest suurusest. Omandi suurus korteriomandite omandamisel, millega kaasneb ka proportsionaalne õigus kaasomandiosale kinnistus krundis on järgmine: krt 1 12,63% krt 4 16,44% krt 2 12,44% krt 5 19,69% krt 3 14,63% krt 6 24,17% Kaasomanikud on veendunud, et omavahelistes õigussuhetes, kui arutluse all on osapoolte kinnistust, selle käsutamisest, kasutamisest ning valitsemisest tulenevad omavahelised õigused ja kohustused, tuleb lähtuda ainult nimetatud proportsioonist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hagejal on kaasomandi osa suuruseks, millise ta kinnistus omandas, 616/2549 e. 24,17% tervikust. Kostjad on Ehitusseaduse § 56 lg 2 tuginedes seisukohal, et ehitusregistri kandel on üksnes informatiivne tähendus, mis ei loo ega lõpeta õigusi ning kohustusi. Ammugi ei tekita ega muuda ehitisregistri kanded omandiõigust. Ehitisregistri kanne üksnes jäädvustab ehitistega seotud tehnilisi andmeid ja faktilisi näitajaid. Kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku "Kinnistu koosseis" kantud andmetel ei ole õigust loovat või seadusega kaitstud tähendust, nagu järeldub kinnistusraamatuseaduse § 13 lg 2 teisest lausest. Õigust loovat tähendust kannab kinnisturegistri kanne vaid osas, kus kande aluseks on õiguspärane ja seadusega ettenähtud toiming/toimingud. Näiteks Riigikohtu lahendis 32-1-80-05 ja 3-2-1-128-03 sedastatakse muuhulgas, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige ja seda tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada üksnes siis, kui tühine oleks korteriomandi üleandmise asjaõigusleping. Kostjate arvates järelikult hageja, kes soovib muuta teiste kaasomanike arvelt oma omandiosa suurust, tuginedes väidetavalt ekslikele andmetele, peaks vaidlustama enda või mõne kaasomaniku lepingud, millega vaidlusaluse kinnistu kaasomanikeks saadi ning ka kinnisturegistrisse kanded tehti. Hagi täiendamine ja lõplik nõue seisuga 29.01.2015 (I kd lk. 49-52, II kd lk 165-169 )
3.18.10.2013 hageja muutis samade faktiliste asjaolude juures hagi eset ning palub AÕS § 76, § 77 lg 2 tuginedes lõpetada Pärnus Suur-Kuke 12 senisel kujul eksisteeriv kaasomandis olev kinnisomand korteriomanditeks jagamise teel, moodustades uued korteriomandid uute reaalosade ja mõtteliste osade suurustega. Samuti palub hageja parandada kinnistu registriosaga nr 1861705 kanne nr 1 ning määrata, et antud kinnistu koosseisu kuulub 1218/2549 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 6 üldpinnaga 121,8m2. Hageja palub kohustada kostjaid andma sellise kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusolek. Hageja on seisukohal, et antud juhul peab eksisteerima võimalus viia ja on igati mõistlik kinnistusraamatu andmed kooskõlla reaalse, kõigi korteriomanike ühisel aktsepteeringul, tekitatud olukorraga. Hetkel on kaasomandi esemeks ja hageja kasutuses olev nö korteriomandi laiendatud pind, mis on tegelikkuses kasutuses kui reaalosa (kui piiritletud eluruum). Seega kinnisusregistri andmed korteriomandi suuruse osas on valed. Kinnistustraamat aga peab olema usaldusväärne ning õigete andmetega. Hageja arvates kohtul võimalik lõpetada kaasomand selle korteriomandiks jagamise teel. Kuigi korteriomandid on hetkel küll olemas, kuid tegelikkusele mittevastavas suuruses, siis käesoleva vaidluse raames lõpetatakse senine kaasomand ning vähendatakse kaasomandis oleva mõttelise osa suurust ja suurendatakse hagejale (ja teiste korteriomanikele) kuuluva korteriomandi reaalosa suurust. Tekivad korteriomandid uuel, tegelikkusele vastaval, kujul. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. 20.03.2014 hageja parandas nõuet mõtteliste osade suuruse määramisel, tuginedes asjaolule, et kõikide ümberehitatud korteriomandite reaalosa pind kokku on täna tegelikkuses 3423m2. Hageja muutis oma nõudes suhtarvu suurust selliselt et arvesse oleks võetud korteriomandite tänane tegelik
2-13-24041 suurus, st et kinnisasja suurust ei muudeta, kuid muutub korteriomandi suurus mõttelise osa suhtes ja seetõttu kajastub teise murruna suurus 3423 (mis on kõikide uute korteriomandite suurus kokku). Hageja arvates kaasomandi jagamise läbi on võimalik kohtul viia kinnistusraamatu kanded kooskõlla ka AÕS § 65 lg 1 alusel (hageja alternatiivne nõude alus), sest olemasolevad on muutnud ebaõigeks. Omandi ulatus (reaalosa suurus) on selline info, mille osas peab kinnistusraamatu kanne olema õige. 28.01.2015 seisuga hageja lõplik nõue on järgmine: lõpetada Xxxxxxxxxxx asuv kaasomand (ehitise osa, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka) korteriomanditeks jagamise teel moodustades uued korteriomandid järgmiselt: 1) korteriomandi nr 1, mille koosseisu kuulub 731/3423 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 üldpinnaga 73,1 m2 vastavalt Ene Laurits 14.01.2011 mõõdistusjoonistele; 2) korteriomandi nr 3, mille koosseisu kuulub 500/3423 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3 üldpinnaga 50m2 vastavalt Ene Laurits 14.01.2011 mõõdistusjoonistele, 3) korteriomandi nr 4, mille koosseisu kuulub 476/3423 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4 üldpinnaga 47,6m2 vastavalt Ene Laurits 14.01.2011 mõõdistusjoonistele; 4) korteriomandi nr 5, mille koosseisu kuulub 498/3423 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 5 üldpinnaga 49,8m2 vastavalt Ene Laurits 14.01.2011 mõõdistusjoonistele; 5) korteriomandi nr 6, mille koosseisu kuulub 1218/3423 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 6 üldpinnaga 121,8m2 vastavalt Mall Lerg 11.02.2005 mõõdistusjoonistele elamu nr 2 osas korteriomandi nr 6 kohta käivatele andmetele. Samuti hageja palub parandada kinnistu registriosaga nr 1861705 kanne nr 1 ning määrata, et antud kinnistu koosseisu kuulub 1218/3423 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 6 üldpinnaga 121,8m2. Hageja palub lugeda, et kõik (kaasomanikud) kostjad on andnud sellise kinnistusraamatu kande tegemiseks oma nõusoleku. Kostjate vastuväited kaasomandi lõpetamise nõudele (I kd 193-195, II kd 154-158)
4.Kostjad kaasomandi lõpetamisega hageja soovitud viisil ei nõustu, kuna kaasomand on juba jagatud korteriomanditeks. Kostjad jäävad muutumatult seisukohale, et mistahes tehniliste andmete muutumisel peab osapooltele kuuluva kaasomandi suurus olema jääv, sest see on omandatud õiguslikul alusel ning õigetele ja seaduslikele asjaoludele tuginevalt. Omandi suuruse muutmine (seega võõrandmaine) kaasomanike omavaheliste tehingute teel või ka kolmandatele isikutele peab toimuma kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning vabatahtlikkuse printsiibi alusel. Õiguslikul alusel korrektselt tekkinud omandit (ka kaasomandit) ei saa vähendada omaniku tahte vastaselt, kuid vaid kostjatele kuuluva omandi vähendamise teel saaks hageja suurendada oma omandit suuruseni 1218/3423 (mis teeb senise ca 24 % asemel ca 35 % kogu kaasomanikele kuuluvast omandist) Kostjad paluvad hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks jätta samuti rahuldamata.
5.Vaatamata korduvatele kompromissiläbirääkimistele ja asjas toimunud istungitele pooled kokkulepet kaasomandi osade suuruse muutmises ei saavutanud ja taotlesid asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus 13.11.2015 määrusega määras TsMS § 403 lg 1 alusel asja lahendamise kirjalikku menetlusse, andis pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 30.11.2015 ning määras otsuse kuulutamise ajaks 18.12.2015, mille lükkas asja mahukuse tõttu 29.12.2015 kuupäevale. Kohtu määratud tähtajaks jäid pooled oma nõuete juurde ja esitasid menetluskulude taotlused. Hageja nõuab kostjatelt menetluskulude hüvitamist summas 2650 €, sh riigilõiv hagilt 250 € ning õigusabi kulud 2400 € (30 tundi x 80 €/tund, sh käibemaks). Kostjad
2-13-24041 nõuavad menetluskulude hüvitamist hagejalt summas 2374,50 €, so õigusabikulud summas 2200 € (23,5 tundi x 101 €/tund, sh käibemaks). Kohtuotsuse põhjendused, kohaldatud õigusaktid
6.Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi ei ole küllaldaselt põhjendatud ega tõendatud ei kuulu rahuldamisele kummalgi hageja poolt taotletud alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lahendada kirjalikus menetluses, kuna mõlemad pooled on esitanud asja vastastikuste nõuete osas oma seisukohad ja mõlemad pooled on kinnitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tlk. 196 ja 218). TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Samuti Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04).
7.Pooltel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: Pärnus Suur-Kuke tn 12 asub kahe elamuga kinnistu (katastritunnusega nr 62511:067:0820, suurusega 933 m2), millest ühes elamus asuvad kostjatele kuuluvad korterid nr 1, 2, 3, 4 ja 5 ning teises elamus korter nr 6, mis kuulub hagejale T.L.le. Kõikide korterite kohta on avatud kinnistusraamatus registriosad (vastavalt nr 1861205, 1861305, 1861405, 1861505 ja 1861705), millel on kõigil sama katastritunnus (I kd lk 183-187). Samuti ei ole pooltel vaidlust, et kaasomand, mida hageja soovib lõpetada uuteks korteriomanditeks jagamise teel, on seaduslikult kõikide osapoolte poolt omandatud; et registrisse kantud kaasomandi osade suurused on seaduslikul alusel tekkinud ega ole tekitatud ebaseaduslikul teel; et juurdeehituste läbi on korterite alune ehitiste pind ja seoses sellega reaalselt korterite kasutuses olevad pinnad muutunud, mis nähtub E. Laurits’a ja M. Lerg’i koostatud elamute mõõdistusprojektidest (I kd lk 159-170 ja lk 171-182), samuti kõigi korteriomanike endi poolt perioodil 2005-2011 taotletud ja saadud kasutuslubade dokumentatsioonist (I kd, lk 53-158), mille alusel andmed ehitusregistris on muutunud selliselt, et Suur-Kuke 12 korter nr 1 kui eluruumi pind on 73,1 m2 (I kd lk 67, reaalosa suurus kinnistusraamatus 32,2 m2, so 9,2 m2 vähem), Suur-Kuke 12 korteri nr 6 kui eluruumi pind on 121,8 m2 (I kd lk 80, kinnistusraamatus korter nr 6 reaalosa suurus 61,6, so 602 m2 vähem), .
8.Kaasomandi lõpetamise nõue. Hageja on Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 mõttest tulenevalt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 76 lg. 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg.1 tulenevalt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, siis otsustab selle kohus. AÕS § 77 lg. 2 sätestab kaasomandi lõpetamise viisid, mida hageja võib nõuda: 1) jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, 2) anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või 3) müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-05 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida
2-13-24041 üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuna antud vaidluses on tegemist mitte kinnistu, vaid korteriomandite kaasomandiga, tuleb kohaldada Korteriomandiseaduse (KOS) sätteid kui erinorme ning Asjaõigusseadust kohaldada üksnes Korteriomandiseadusega reguleerimata küsimustes (KOS § 1 lg 1). KOS § 4 lg 4 kohaselt saab korteriomandeid ühendada ja jagada ning KOS § 6 lg 2 sätestab korteriomandi lõppemise alused: Korteriomandite registriosad võib sulgeda üksnes üheaegselt. Kõik registriosad suletakse järgmistel juhtudel: 1) kõigi korteriomanike notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel; 2) enamiku korteriomanike notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel, kui hoone on täielikult kasutuskõlbmatuks muutunud; avaldusele tuleb lisada kohaliku omavalitsuse asjakohane õiend; 3) isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui ta on omandanud kõik korteriomandid. Sama paragrahvi 3 sätte kohaselt selliselt juhul avatakse kinnisasja kohta uus registriosa asjaõigusseaduses ja kinnistusraamatuseaduses sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel jääb kinnisasi endiste korteriomanike kaasomandisse. Kaasomandiosa suurus on võrdeline korteriomanikule kuulunud korteriomandi kaasomandi mõttelise osa suurusega, kui korteriomanike kokkuleppel ei ole määratud teisiti. Seega ei lahendaks korteromandite sulgemine aasomandi proportsioonide küsimust, kuna osade muutumises tuleb kaasomanikel ikkagi kokkulepe saavutada. Kohus nõustub kaasomandi lõpetamise nõudes kostjate vastuväidetega selles, et kuna kinnisasi on juba korteriomanditena reaalosadeks jagatud, ei ole õiguslikult võimalik ega kuidagi ka põhjendatud ei Korteriomandiseaduse ega Asjaõigusseaduse sätete alusel juba korteriomanditeks jagatud kaasomandi mõtteliste osade suurust muuta korteriomandite ajutise kaotamise ja uutes suurustes kinnistamise läbi. Selline regulatsioon rikuks otseselt kaasomanike õigusi ning oleks ka selgelt ebaratsionaalne lahendus. Samuti kohus selgitab, et kuigi KOS § 1 lg 3 ning § 7 lg 3 sätetest nähtub üheselt, et ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi käsutada, ei nähe seadus ette, et korteriomandi reaalosad ja nende juurde kuuluvad kaasomandi mõttelised osad peaksid alati olema alati imperatiivselt proportsionaalses seoses (kuigi see üldjuhul korterelamute puhul nii on). Ühtegi sisulist alust korteriomandite sulgemiseks ja uue kinnisasja tekitamiseks KOS § 6 järgi tegelikult asjas ei esine ning kaasomandi lõpetamise hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Alternatiivne nõue kinnistusraamatu kande parandamiseks AÕS § 65 lg 1 alusel.Asjaõigusseaduse § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kohus, tutvunud hageja alternatiivse nõudega, leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kinnistusraamatu ebaõige kandega on tema õigusi rikutud. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega selles, et ehitisregistri andmete muutumine (Ehitusseaduse § 61 lg 1 järgi ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus) ei saa kaasa tuua kinnistusraamatu kannete ebaõigsust. KOS § 5 lg 3 kohaselt korteriomandite registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused. Kinnistamisavaldusele lisatakse: 1) riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid; 2) muud kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumendid (sh teiste korteriomanike nõusolekud). Hageja ei ole selgitanud, mida on teinud teiste korteriomanikega läbirääkimiseks ning korteriomandi(te) reaalosade uues suuruses kinnistusraamatusse kandmiseks, samuti, kas hageja on pakkunud mõtteliste osade arvelt endale nõutava reaalosa omandamisel kostjatele õiglast hüvitist ning kui on, siis milliste tulemustega.
10.Samuti kohus leiab, et on hea usu põhimõtete vastane saavutada kinnistusraamatu väidetavalt ebaõige kande parandamise kaudu ühe korteriomaniku sisuline kasutuseelis ja omandisuhete muutumine ilma kaasomanike nõusolekuta ja neile õiglast hüvitist maksmata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-137-10 (punktis 14) leidnud, et TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole
2-13-24041 õiguste teostamine lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ka kaasomanikud peavad AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samuti on hea usu põhimõtte funktsiooniks lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt nt tsiviilkolleegiumi 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei või kaasomaniku osale vastavat kasu, mida tal on õigus saada, käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Esemest saadav kasu on TsÜS § 62 lg 1 järgi viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kasutuseeliseks on need eelised, mis tulenevad asja kasutamisest. Kuna kõik korteriomanikud omanikeks saades on õigustatud kasutama oma osa kaasomandist ja hageja eesmärgiks on kasutada senisest suuremat kaasomandi osa, saaks ta seeläbi kasutuseelise. Riigikohus on ka leidnud, et AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks (RKL 3-2-1-137-10 p. 12). Hageja taotletav kinnistusraamatu kande parandamine ei ole seaduslik ning läheb vastuollu hea usu põhimõttega ning tuleb jätta rahuldamata.
11.Korteriomanike kaasomandi valitsemisest ja käsutamisest. Kuna hageja eesmärgiks on enda korteriomandi reaalosa muutmine ja reaalosa muutmisega seoses ka mõttelise osa suurendamine teiste kaasomanike osa arvelt, siis on sisuliselt tegemist kaasomandi osa eraldamisega, võõrandamisega hagejale koos asjaõiguslepingu tahteavaldustega ning hagejal tuleks lähtuda tekkinud olukorra lahendamisel KOS § 81 sätetest, mille kohaselt võib korteriomanik nõuda sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teistelt korteriomanikelt korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist. Lg 2 sätestab, et juhul kui korteriomanikega ei saavutata kokkulepet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahteavalduste andmiseks, võib korteriomanik nõuda neilt tahteavalduste andmist juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve; 2) vastava tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest; 3) võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga; 4) võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikele või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks. Seega on T. Lahel võimalik esitada teiste kaasomanikest korteriomanike vastu kohtusse hagi nõudega kohustada kaasomanikke andma tahteavaldused nende kaasomandist osade eraldamiseks (korter nr 6 kasuks) vajalike võõrandamislepingute ja asjaõiguslepinguteks juhul, kui ta on pakkunud võõrandamisel hüvitist vastavalt võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga, võõrandamise tehing ei kahjusta ebamõistlikult teiste korteriomanike huve ning kaasomanikud ei ole nõus vajalikku osa kaasomandist võõrandama.
12.Menetluskuludest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuna hagiavaldus jäeti rahuldamata.
2-13-24041
13.Menetluskulude kindlaksmääramine. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Pooled on esitanud tähtaegselt kohtule oma menetluskulude nimekirjad. Kostjad 30.11.2015 taotluses paluvad kindlaks määrata menetluskulud summas 2374,50 €, sh kulutused lepingulisele esindajale 23,5 tunni ulatuses perioodil 2013 juuli – 2015 oktoober keskmise hinnaga 101 €/tund (sh käibemaks). Esindaja esitatud spetsifikatsiooni järgi on teinud asjas kokku 12 toimingut ( II kd tlk 212) , sh osalemine 3 istungil koos ettevalmistuse ja sõiduga koguhinnaga 1277 € (st üle 400 euro istung, protokollide järgi 12.11.2014 kl 13.36-14.30, 15.12.2014 kl 14.34 – 15.01 ning 9.03.2015 kl 14.33 – 15.28 ). Kohtu hinnangul, arvestades hilisemate seisukohtade mahtu, ja ulatuslikus osas korduvust, samuti kostjate vähest koostööd kompromissipakkumistel, on mõistlik kogumaht tsiviilasja kohtuistungiks ettevalmistamisel 10 tundi, so 1010 € (esindustasu 101/€ on mõistlikus suuruses), millele lisandub istungipäevadel osutatud õigusabi eest (vastavalt istungi pikkusele ja koos mõistliku ettevalmisusega) kokku 5 tundi ( 2 + 1 + 2) koguhinnaga 505 €, kokku 1515 €. Hüvitamisele ei kuulu istungiasja sees täpselt määratlemata ja tõendamata sõidukulu. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, mitte sõiduaeg. Sellistele seisukohtadele on jõudnud ka Riigikohus oma 03.06.2013 lahendis nr 3-2-1-65-13: Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb TsMS § 174 lg-st 1. TsMS § 175 lg 1 ja § 144 p 1, samuti korra § 1 järgi on menetlusosalisele hüvitatavaks menetluskuluks tema esindaja kulud. Kolleegium märgib, et TsMS §-d 174 ja 175 ning kord ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Kolleegium leiab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Seega tuleb hagejalt välja mõista solidaarselt kostjate kasuks menetluskuluna õigusabiteenuse kulud 1515 € (käibemaksu ei lisandu). /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.