Pärnu Maakohtu 13. oktoobri 2015 määrus eestkostja määramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LT määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: LT (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: MR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: KR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kohila vald (vallavalitsuse kaudu - registrikood 75018851) Valga linn 75004748)
Menetluse liik
(linnavalitsuse
kaudu
-
registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 13. oktoobri 2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta LT kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
LT esitas 09.09.2015 Pärnu Maakohtule avalduse oma täisealise tütre MR üle eestkoste seadmiseks ja tema määramiseks oma tütre eestkostjaks. Avalduse kohaselt on MR peksmise tagajärjel tekkinud ajurabanduse tulemusel osaliselt halvatud ja kõnevõimetu, mistõttu ei ole suuteline enda eest kostma. Kuna haigla personal on näidanud MR hooldamisel ja ravimisel üles saamatust ja hoolimatust, soovib avaldaja ise oma tütre eest hoolitseda. Kuna Kohilas tütart ümbritsev seltskond on talle kahjulik ja viinudki tütre praegusesse olukorda, soovib avaldaja koos tütrega asuda elama Valga linna. Esialgses avalduses märgib avaldaja, et MR eestkostjaks võib määrata teda koos tütretütre KR-ga ühiselt. Hilisemates avaldustes leiab avaldaja, et KR ei ole võimeline oma ema eest hoolitsema. Tütretütrel on suur pere ja väike korter, kuhu ta haiget ema tuua ei saa.
2.Kohila valla arvamuse kohaselt tuleb MR eestkostjaks määrata KR. Kui MR viibis Rapla Maakonnahaigla hooldusosakonnas, sekkus avaldaja pidevalt haiglapersonali töösse, mistõttu tuli haigla tungival nõudmisel toimetada MR teise hooldushaiglasse. MR kodus hooldamine ei ole käesoleval ajal võimalik ja kindlasti ei ole teda võimalik tuua temale kuuluvasse korterisse Kohilas, kus elab käesoleval ajal avaldaja.
3.Valga linn on seisukohal, et LT ei ole eestkostjaks sobiv isik. Valga Linnavalitsus määrati Pärnu Maakohtu 02.08.2010 määrusega LT eestkostjaks esindamiseks kohtumenetluses ja asjaajamistel ametiasutustega. Eestkoste tingis kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt asjaolu, et LT põeb püsivat luululist häiret, mille tõttu pöördus ülemääraselt ja põhjendamatult kohtu ja ametiisikute poole, tekitades sellega ebamõistlikku asjaajamist, samuti võltsis ta allkirju. 2013. aastal eestkoste lõpetati, kuna selle jätkamiseks puudus vajadus. Kohila Vallavalitsuselt saadud informatsioon viitab sellele, et varasemad probleemid ei ole taandunud. LT puhul on tegemist kas psüühikahäiretega või lihtsalt raske isiksusega, kelle tegutsemine ei pruugi olla eestkostetava huvides.
4.KR kinnitab, et on nõus hakkama oma ema eestkostjaks. Käesoleval ajal on ema seisund väga halb ja temaga ei ole võimalik kohtuda, kuna ta viibib 09.10.2015 saadud puusatrauma tõttu intensiivravi osakonnas. MR kodus hooldamine ei ole lähiajal võimalik. Kindlasti ei saa teda tuua korterisse Kohilas XXXXXXX X-X, mis on antisanitaarses olukorras. Ema ja vanaema läbisaamine ei olnud hea, mistõttu ema ei elanud koos vanaemaga oma korteris, vaid MT juures, kus oli joomist ja vägivalda.
5.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 21.09.2015 aktist nr 473 nähtuvalt esineb MR-l täpsustamata vaskulaarne dementsus, mille tõttu ei ole ta kestvalt võimeline oma tegusid juhtima ja nende tähendusest aru saama, samuti aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. MR vajab oma vaimse seisundi tõttu eestkostjat elupuhuselt. Kohtuistungist ei ole MR võimeline osa võtma. Isiklik ära kuulamine ei kahjusta tema tervist.
6.Kohtul puudus võimalus MR ära kuulata, kuna tema tervislik seisund on 09.10.2015 saadud puusatrauma tõttu oluliselt halvenenud. Eksperdi ja KR kirjelduste kohaselt ei ole sisulist kontakti MR-ga võimalik saada. LT hinnangul saab tütar ümbritsevast aru, kuid ei saa osalise halvatuse tõttu rääkida.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus määras MR eestkostjaks tema tütre KR. Eestkoste seati kõikide eestkostetava asjade ajamiseks. Kohus tunnistas MR valimisõiguse suhtes teovõimetuks ja perekonnaõiguslike tehingute suhtes otsustusvõimetuks.
8.MR-le teostatud ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist nähtuvalt on tegemist kuni elu lõpuni eestkostet vajava isikuga. LT ei ole eestkostjaks sobiv isik, kuna tema asjaajamisstiiliga kaasnevad konfliktid ja arusaamatused, mis ei oleks eestkostetava huvides. MR eestkostjaks tuleb määrata tema tütar KR, kes vajadusel saab ema eest hoolitsemisse kaasata ka vanaema LT. Määruskaebus
9.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja määrata ta MR hooldajaks.
10.Kohus võttis avaldajalt ära õiguse hooldada tema last ja keelas teatada, kus teda hoitakse. Määrusega anti Kohila vallavalitsusele ja KR-le õigus sekkuda avaldaja pere siseasjadesse. Kohus ei andnud avaldajale võimalust arvamust avaldada ja lähtus määruse tegemisel kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate laimule toetuvatest arvamustest ja KR valeväidetest, seejuures neid ise kontrollimata.
11.KR soovib ema eestkostjaks hakata üksnes tema korteri omastamise eesmärgil. Ta ei ole oma ema aitamas käinud ega tema vastu huvi tundnud. Samuti on ta ise kohtule tunnistanud, et ei ole võimeline ema eest hoolitsema. KR tegevus MR haiglatest ümberpaigutamisel koostöös valla esindajaga on olnud vastuolu MR huvidega. KR ei sobi ema eestkostjaks ka seetõttu, et tal puudub korter ema majutamiseks, raha ema hooldamiseks, s.h hooldushaigla eest tasumiseks ja võimalus igapäevaselt ema juurde sõita. Lisaks ei ole ta võimeline koostama kohtule aruandeid ema raha, mis KR-le kohtumäärusega on määratud, kasutamise kohta.
12.Kohus määras psühhiaatrilise ekspertiisi üksnes seepärast, et MR oli halvatusest tingituna meelemärkuseta, samuti esitas kohus talle naeruväärseid küsimusi. Ekspert saabus haiglasse õhtusel ajal, kui kohal ei olnud osakonna juhatajat ega avaldajat, kelle juuresolekut kohtumäärus nõudis. Samuti ei arvestanud ekspert haiguse aega ja seda, et kahepoolsest ajuinfarktist taastumine võib aega võtta aastaid. Psühhiaatri pandud eluaegse nõdrameelsuse diagnoos on ebaõigesti määratud, kuna seadusest tulenevalt määrab psühhiaater diagnoosi pärast patsiendi kahe nädalast jälgimist haiglas. Tegelikult ilmutas MR paranemise märke.
13.MR-le ei olnud vaja määrata eestkostjat, vaid hooldusravi jätkamist kodus. Eestkostja määramise avalduse esitas avaldaja ekslikult haigla juristi dikteerimisel.
14.Kohus jättis arvestamata, et MR on andnud avaldajale volikirju tema asjade ajamiseks ja on varem kirjalikult avaldanud soovi asuda elama ema juurde Valka. Tsiviilasja toimikust on volikirjad kadunud. Kohtu väide selle kohta, et avaldajal oli haiglas konflikte, on ebaõige. Avaldaja soovis üksnes seista oma lapse huvide eest. Vastused määruskaebusele
15.Puudutatud isikud paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 659 ja § 657 lg 1 p 1 aluse jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
18.Maakohus seadis MR-le perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 alusel eestkoste tema kõikide asjade ajamiseks. Avaldaja on esitanud määruskaebuse selle peale, et eestkostjaks on määratud MR tütar KR, mitte avaldaja tema emana ja erinevalt avalduses märgitust leiab avaldaja määruskaebuses, et MR eestkostjat ei vajagi.
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et MR eestkostjaks tuleb määrata tema tütar KR. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
20.Paljasõnalised ja tõendamata on avaldaja väited KR pahatahtlikkusest MR eestkostjaks olemisega nõustumisel, samuti tema võimetusest seista ema huvide eest ja koostada kohtule aruandeid. Kohus kontrollis KR sobivust täita eestkostja ülesandeid. Lisaks sellele teostatakse eestkostja tegevuse üle, s.h tema isiku sobivuse üle kohtulikku järelevalvet kogu eestkoste kehtivuse ajal. Avaldaja väide, et KR on kohtule ise tunnistanud, et ei ole võimeline ema eest hoolitsema, ei ole õige. Tsiviilasja materjalist seda ei nähtu.
21.Maakohus kaalus eestkostja määramisel isiku vastavust PKS §-s 204 sätestatud nõuetele, hindas tõendeid kogumis ja lähtus eestkostetava huvist. Asjaolu, et MR on varem andnud oma emale asjade ajamiseks volikirju, ei oma eestkostja määramisel tähtsust. Samuti ei oma tähtsust KR varaline olukord. Eestkostja ei ole kohustatud eestkostetavat üleval pidama, vaid peab kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206).
22.Samuti on asjakohatud avaldaja etteheited kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohta. TsMS § 522 lg 1 kohaselt on eestkostja määramise menetluses ekspertiisi määramine kohustuslik. Ekspertiis on teostatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaatri MM poolt. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda psühhiaatri asjatundlikkuses.
23.Kuna PKS § 203 lg 1 kohaselt võib kohus eestkoste vajaduse ilmnemisel määrata eestkostja ka omal algatusel, on asjakohatud avaldaja väited, et ta tegelikult ei soovi MR-le eestkostja määramist. MR-le tema tütre eestkostjaks määramine ei sekku avaldaja pere siseasjadesse ülemääraselt, kuna MR vajab eestkostjat tulenevalt oma tervislikust seisundist. Seejuures ei vähenda MR-le eestkostja määramine mingil määral avaldaja õigusi. Õige ei ole määruskaebuse väide selle kohta, et eestkostja määramisega on maakohus andnud õigusi kohalikule omavalitsusele.
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMs § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.