XXX’i avaldus Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm’i taandamiseks täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; epost XXX); Avaldaja esindajad: vandeadvokaat Tiia Nurm (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid; e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Greinoman & Co; e-post [email protected]); Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm (asukoht Tornimäe 7-016 (8.korrus), 10145 Tallinn; e-post [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX’i avaldus Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm’i taandamiseks täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud XXX’i kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
XXX esitas kohtutäiturile täitmisavalduse XXX’i ja XXX’i vastu, mille alusel algatati täiteasjad nr 048/2012/855 ja 048/2012/856. 28.03.2012.a toimetati võlgnikele kätte täitmisteade. 03.04.2012.a peatas kohus täitemenetluse.
2.13.12.2014.a edastati sissenõudjale täitemenetluse uuendamise otsus, millega arvestas kohtutäituri tasu hüpoteegi summa sisse. 15.12.2014.a edastati sissenõudjale võlgnike
05.04.2012.a koostatud kaebused. Kuna nõue XXXvastu oli aegumas, jõudis sissenõudja esindaja esitada eelviimasel päeval kohtusse hagi põhinõude rahuldamiseks.
3.23.12.2014.a esitas sissenõudja kaebuse kohtutäiturile. 29.12.2014.a esitas sissenõudja vastuse võlgnike kaebusele. 30.12.2014.a teatas kohtutäitur, et sissenõudja kaebust arutatakse 07.01.2015.a.
4.30.12.2014.a saatis kohtutäituri abi sissenõudja esindajale nõude, et sissenõudja saavutaks võlgnikuga kokkuleppe või seletaks, miks ta seda ei tee. 05.01.2015.a saatis sissenõudja esindaja kohtutäiturile vastuse, milles seletas, et täitedokument kuulub täitmisele ilma, et sissenõudja peaks selleks võtma endale mingeid lepingulisi kohustusi. Sellepärast sissenõudja neid ei võta. Nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks annab sissenõudja kohe pärast tagatud nõude tervikuna rahuldamist. Vajadusel, pärast nõude rahuldamist, on võlgnikel õigus nõuda hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmist kohtu kaudu. Võlgnike volitatud esindajale on korduvalt pakutud võlgnetav summa vabatahtlikult ära tasuda, et sissenõudja annaks nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Võlgnikud sellega nõus ei ole, vaid soovivad notarideposiidi aresti alt vabastamist. Notarideposiit on arestitud XXX(mitte võlgnike) intressi- ja viivise maksmise kohustuse rahuldamiseks, sellepärast on võlgnikud XXX ja XXX kohustatud täitma hüpoteegiga tagatud nõude enda, mitte deposiidi arvelt. Notarideposiidi arestimise viis läbi kohtutäitur Kairi Kumm ja nende täiteasjadega on kohtutäituril soovi korral võimalik tutvuda oma täituribüroo arhiivist. Kohtutäiturile selgitati ka seda, et lepinguga ei saa panna kohustusi kolmandale isikule, mistõttu sissenõudja suhtes omab tähendust ainult hagi tagamise määrustes märgitu, mitte võlgnike ja XXXvahel kokkulepitu.
5.29.01.2015.a, pärast kolme nõudekirja saatmist edastati sissenõudjale 08.01.2015.a kuupäeva kandvad otsused ja täitmisteated. 17.02.2015.a saatis sissenõudja esindaja kohtutäiturile meili, milles kirjutas, et kuivõrd võlgnikud ei ole 08.01.2015.a täitmisteateid täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 täitnud, siis palub sissenõudja kuulutada välja kinnisasja enampakkumine hiljemalt 25.02.2015.a. 20.02.2015.a vastas kohtutäituri abi, et kuna kohtutäitur on puhkusel, siis plaanib täiteasjadega alustada 03.03.2015.a. 18.03.2015.a saatis sissenõudja esindaja kohtutäiturile meili, milles kirjutas, et vaatamata lubadustele ei ole kohtutäitur jätkuvalt midagi teinud. 19.03.2015.a vastas kohtutäituri abi, et esmaspäeval ei ole mõeldav enampakkumise väljakuulutamine, kuna esmalt tuleb leida atesteeritud hindaja, kes on nõus ja pädev kõnealust kinnistut hindama arestimise akti koostamise tarbeks. Esimene võimalus kohtutäituril koos hindajaga kinnistule minna on teisipäeval. Samal päeval vastas sissenõudja esindaja, et palub teha hindamine teisipäeval ja kuulutada enampakkumine välja järgmise nädala lõpuks, st 27.03.2015.a. 03.03.2015.a, peale tööpäeva lõppu, edastas kohtutäituri abi võlgnike lepingulise esindaja meili, millele oli lisatud 25.03.2015.a teade ja leping. Võlgnike lepingulise esindaja meilist järeldub, et enne toimus tal vestlus kohtutäituri bürooga.
6.02.04.2015.a kohtutäituri meilis on tehtud selgeks, et enampakkumist ei toimu ja et kohtutäitur nõuab, et sissenõudja nõustuks võlgnike soovitud kokkuleppega. Kuna kohtutäitur ei täida täitedokumenti ebaseaduslikult ja tahtlikult, siis esitas sissenõudja kaebuse. 30.042015.a otsusega, mis on sissenõudjale kätte toimetatud 04.05.2015.a, jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata ja omaalgatuslikult kohustas võlgnikke taotlema kohtult määrust kohustada sissenõudjat andma tagatise, et takistada täitedokumendi sundtäitmist. Sissenõudja esitas 14.05.2015.a kohtutäiturile avalduse kohtutäituri taandamiseks täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/856. 12.06.2015.a otsusega jättis kohtutäitur sissenõudja avalduse rahuldamata. Sissenõudja sai avalduse kätte 19.06.2015.a.
Avaldaja nõue ja põhjendused
7.Käesolevaga esitab sissenõudja TMS § 9 lg 4 alusel avalduse kohtutäituri taandamiseks kohtule. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on asunud tegutsema võlgnike huvides ning ületanud täitemenetluses oma pädevust. Samuti on kohtutäitur eiranud täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi ning asunud tõlgendama isikute vahel sõlmitud lepingut võlgnike kasuks. Kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. Kokkuvõtvalt leiab sissenõudja, et kohtutäitur ei ole tegutsenud erapooletult ega täitnud täitedokumenti, vaid on asunud võlgnike ja täitemenetlusvälise isiku XXXesindaja ning nõustaja rolli, survestades sissenõudjat loobuma oma tagatisest ja tegema endale selgelt väga kahjuliku toimingu. Kohtutäitur ei muutnud oma käitumist ka pärast sissenõudja 06.04.2015.a kaebuse saamist, vaid leidis uue, seadusel mittepõhineva võimaluse venitada täitemenetlust. Ülaltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes TMS § 9 lg 4 taotleb sissenõudja kohtutäituri Kairi Kumm taandamist täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/856.
8.Istungil jäi avaldaja avalduse juurde ning märkis, et kohtutäitur ei olnud tähtaegselt esitanud avaldajale võlgnike kaebusi, menetlus oli vahepeal peatatud. Kätte sai kaebused siis, kui menetlus taastati. Kohtutäituri abi nõudis, et sissenõudja saavutaks võlgnikuga kokkulepe ja kui ei saavuta, siis palus seletada, miks ta seda ei tee. 08.01.2015.a otsused saadeti hilinemisega pärast korduvat meeldetuletust. Kohtutäitur venitas enampakkumise kuulutamisega. Selle asemel, et täita täitedokumenti, tegi kohtutäitur võlgnikule ettepaneku kuu aja jooksul kohtusse pöörduda. Kohtutäitur rikkus formaliseerituse põhimõtteid, hakkas täitedokumenti tõlgendama. 330 000 eurot on olemas notari deposiidis, aga arestitud intressi ja viivise katteks. Kohtutäitur on põhjendamatult viivitanud. Kui eelmise aasta detsembris võttis kohtutäitur seisukoha, et tema on kohustatud täitemenetluse toimingu tegemisest keelduma, siis oleks võinud teha seda aasta tagasi. Täitemenetlus tuleb lõpetada. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
9.Kohtutäitur vaidleb avaldusele vastu ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur märgib, et on 30.04.2015, 08.06.2015 ja 12.06.2015 otsustes põhjalikult analüüsinud kaebuse esemeks olevaid asjaolusid ning välja toonud oma seisukoha, mistõttu ei pea kohtutäitur enam vajalikuks esitatud seisukohti täiendada ega korrata, kuna kohtutäitur jääb oma otsustes esitatud seisukohtade juurde.
10.Istungil selgitas kohtutäitur, et esialgsed kaebused tulid 2012.a, 03.04.2012.a koostati peatamise otsus ja märgiti, et esitatud kaebused vaadatakse läbi peale täitemenetluse uuendamist, mis toimus 2014 aastal. Kohtutäitur tegi siis menetluse uuendamise otsuse, kus teavitas pooli kaebuse arutelu toimumisest. Kuna täitemenetlus peatati, ei saanud asja läbi varem vaadata. Täitedokumendis on üheselt sätestatud, et hüpoteegi summa ulatuses on raha deponeeritud notari deposiiti. Kohtutäitur on selgitanud seda 08.06.15 otsuses ja kohtutäitur soovis kõnealust täitemenetlust lõpetada TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. Kui töötaja edastas otsused hilinemisega, ei kahjusta see osapoole kaebeõigust. Kohtutäitur ei saa täitemenetlust lõpetada, kuna neile saabus 16.06.2015.a tsiviilasjas 2-15-8579 asjas hagi tagamise korras täitemenetluse peatamine. Täitur lähtub täitedokumendist, lepingust nr. 2832. Nõue on hüpoteegiga tagatud. Täitur ei ole asunud muul moel tõlgendama. Kohtutäiturile sai selgeks, et XXX üritab hüpoteegiga tagatud asjaõigusliku lepingu kaudu topelt raha saada. 330 000 eurot oleks hoiustatud kohtutäituri poolt ametialasel arveldusarvel, samas notari deposiidis olevat raha välja kanda ega tagastada võlgnikele ei saa. Täituril on õigus menetlus lõpetada, kui talle esitatakse vastav dokument.
Täitedokumendi punktis 2.4 tuleb selgelt välja, et XXXi kasuks on hüpoteegiga tagatud nõuded. Notari deposiiti nõuete maksmisega ei saa lugeda nõuet täidetuks. Enampakkumist ei saa välja kuulutada 5 kalendripäeva jooksul. Kohtu seisukoht ja põhjendused
11.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
12.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega, ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
13.TMS § 9 lg 1 p 6 sätestab, et kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. TMS § 9 lg 4 sätestab, et kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. TMS § 9 lg 5 kohaselt kuulab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse saamisel ära kohtutäituri ja täitemenetluse osalise arvamuse. Kohus lahendab taanduse määrusega.
14.Sissenõudja esitas 14.05.2015.a kohtutäiturile avalduse kohtutäituri taandamiseks täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/856. 12.06.2015.a otsusega jättis kohtutäitur sissenõudja avalduse rahuldamata. Sissenõudja sai avalduse kätte 19.06.2015.a. XXX esitas 29.06.2015.a Harju Maakohtule avalduse Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm’i taandamiseks täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856. Seega on avaldus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
15.Avaldusest nähtub, et XXX taotleb kohtutäituri Kairi Kumm taandamist täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/8569. XXX leiab, et kohtutäitur ei esitanud tähtaegselt avaldajale võlgnike 05.04.2012.a koostatud kaebusi. 08.01.15.a otsused saadeti hilinemisega pärast korduvat meeldetuletust. Kohtutäitur venitas enampakkumise kuulutamisega, mis takistas kokkuleppe sõlmimist. Selle asemel, et täita täitedokumenti, tegi kohtutäitur võlgnikule ettepaneku kuu aja jooksul kohtusse pöörduda. Kohtutäitur rikkus formaliseerituse põhimõtteid, hakkas täitedokumenti tõlgendama.
16.Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kohtutäituri tegevus on olnudseaduslik ja põhjendatud.
17.Kohus leiab, et kohtutäituri taandamiseks alus puudub ning täitemenetluse läbiviimine täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/8569 kohtutäituri poolt on teostatud seaduslikult ning erapooletult.
18.Avaldaja leiab, et kohtutäitur ei esitanud tähtaegselt avaldajale võlgnike 05.04.2012.a koostatud kaebusi (I kd, tlk 54-59). Avaldaja sai kaebused seisukoha esitamiseks siis, kui menetlus taastati. Kohus leiab, et 05.04.2012.a kaebused on sissenõudjale esitatud tähtaegselt. Kohtutoimikust nähtub, et võlgnike 05.04.2012.a koostatud kaebused on kohtutäitur kätte saanud 11.04.2012.a (I kd, tlk 44, e-kiri). Eelnevalt, juba 03.04.2012.a koostas kohtutäitur hagi tagamise määruse alusel täitemenetluse peatamise otsuse ja märkis, et esitatud kaebused vaadatakse läbi peale täitemenetluse uuendamist. Avaldusest nähtuvalt edastati 13.12.2014.a sissenõudjale täitemenetluse uuendamise otsus ning 2 päeva hiljem, s.o 15.12.2014.a edastati sissenõudjale võlgnike 05.04.2012.a koostatud kaebused. Kuna täitemenetlus oli vahepealsel perioodil peatunud, ei saanud kohtutäitur täiteasjas toiminguid teha ning esitatud kaebusi varem läbi vaadata. Seega on avaldaja sellekohane viide kohtutäituripoolsele menetluse venitamisele alusetu.
19.Avaldaja märgib, et kohtutäituri abi nõudis, et sissenõudja saavutaks võlgnikuga kokkulepe ja kui ei saavuta, siis palus seletada, miks ta seda ei tee. Avaldaja viitab ekirjale (I kd, tlk 152), millega kohtutäituribüroo töötaja palus avaldajal teatada, kas ta ilmub notarisse, et võtta vastu deposiitkontole hoiustatud 330 000 eurot, mille tulemusel oleks võimalik täitemenetlus lõpetada. TMS § 8 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Menetluse eesmärgi saavutamisel on kohtutäitur suhteliselt vaba, ta on seotud üksnes seaduses sätestatud sunnimeetmete valikuga ning menetlusosaliste põhiõiguste kaitse kohustusega. Seadus ei näe ette, et kohtutäitur ei võiks menetluses täitemenetluse osaliste vahel täitemenetluse esemega seotud kokkulepete sõlmimist vahendada. Samuti vahendab kohtutäitur ka näiteks maksegraafikute sõlmimist täitemenetluses nõutavate summade tasumiseks. Toimikust ei nähtu, et kohtutäitur oleks sissenõudjalt nõudnud midagi ebaseaduslikku. Kohtutäitur on küsimuse esitamisel lähtunud täitedokumendis endas sätestatust, mille kohaselt on hüpoteegi summa ulatuses raha deponeeritud notari deposiiti. Sellise kokkuleppe saavutamisel olnuks võimalik täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. Eelnimetatud tegevus ei viita kohtu hinnangul kuidagi kohtutäituri erapoolikusele. Seega on avaldaja sellekohane väide alusetu.
20.Avaldaja märgib, et 29.01.2015.a, pärast kolme nõudekirja saatmist, edastati talle 08.01.2015.a otsused ja täiteteated (I kd, tlk 129, e-kiri). Samuti nähtub, et nimetatud kuupäeval edastati ka 19.01.2015.a otsus (I kd, tlk 121, e-kiri). Kohus möönab, et selline viivitus otsuste saatmiseks on küll tavapäratult ja ebamõistlikult pikk, kuid siiski, ei kahjusta see osapoole õigusi, kuivõrd kaebetähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kättetoimetamisest. Samuti ei kahjusta selline viivitus sissenõudja õigusi sellisel määral, et oleks alus kohtutäituri taandamiseks, kuivõrd seda ei ole võimalik seostada täituri erapoolikusega või tema otsese või kaudse huviga konkreetsest sundtäitmisest. Seega on ka avaldaja sellekohane väide alusetu.
21.Avaldaja märgib, et kohtutäitur venitas enampakkumise kuulutamisega. Selle asemel, et täita täitedokumenti, tegi kohtutäitur võlgnikule ettepaneku kuu aja jooksul kohtusse pöörduda. Kohtutäitur rikkus formaliseerituse põhimõtteid, kui hakkas täitedokumenti tõlgendama. Kohus osundab, et kohtutäitur on 08.06.2015.a otsuses selgitanud, et „sissenõudja soovib luua olukorda, kus kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamisega survestatakse kohtutäiturit, et viimane viiks läbi kinnistute ebaseadusliku arestimise ja sundmüügi mitteaktsessoorse ühishüpoteegi puhul. Selle tulemusena kohtutäitur hoiustaks enampakkumise teel saadud tulemist oma ametialasel arveldusarvel maksimaalselt
330 000 eurot ning kustutaks kinnistusraamatust sissenõudja kasuks seatud ühishüpoteegi. Samas aga tekiks olukord, kus notari deposiidis olevat raha ei saa notar välja kanda ega tagastada võlgnikele, sest seda takistavad nii hagi tagamise korras tehtud toimingud kui ka erinevate kohtutäiturite poolt täiendavalt saadetud rahalise nõude arestimise aktid, millega on tagatud XXXisiklike nõuete täitmine. Lõppkokkuvõttes tekib olukord, kus ostjad ehk võlgnikud ostsid kinnistud hinnaga 1 350 000 eurot, kuid peavad kinnistute eest hoopis tasuma kokku kogusummas 1 680 000 eurot (s.o 1 350 000 eurot + 330 000 eurot) ning 330 000 euro tagasisaamiseks peaksid nad pöörduma kohtusse hagiavaldusega XXXvastu. Kohtutäitur andis oma 30.04.2015 otsuse punktis 2 solidaarvõlgnikele Tatjana võimaluse soovi korral pöörduda tihe kuu jooksul kohtusse TsMS § 473 alusel, mis analoogiat kohaldades on võrreldav VÕS § 98 sättega, mis seisneb laenulepingust tulenevate kohustuste täitmises notari vahendusel või hoopis TsMS § 368 tuvastushagi sättega, mil kohus tuvastushagi raames saaks hinnata, kas Tallinna notar Maarika Pihlak ametialasele deposiitarvele ühishüpoteegist tuleneva kohustuse täitmise tagamise tarbeks hoiustatud hüpoteegisumma 330 000 eurot näol on täitmisele esitatud nõue täidetud või mitte.“
22.Kohus osundab, et kohtutäitur ei saa muutuda tulenevalt formaliseerituse printsiibist täiendavaks õigustmõistvaks organiks, kuid siiski on tal teatud juhtudel kohustus juhtida sissenõudja tähelepanu ilmsetele materiaalõiguslikele küsitavustele ning igal juhul peab täitur tutvustama võlgnikule tema käsutuses olevaid õiguskaitsevahendeid. Sealjuures ei tohi kohtutäitur siiski muutuda menetlusosalise õigusnõustajaks, kuivõrd see kahjustab tema erapooletust ning on taandamise aluseks. Arvestades täitemenetluse iseloomu, tegutseks kohtutäitur justkui peamiselt sissenõudja huvides, kuivõrd täidab tema esitatud avalduse alusel tema esitatud täitedokumenti. Siiski tuleb täituril arvestada ka võlgniku õigustega. Täituril on mõlema poole suhtes selgituskohustus ning kohtu hinnangul ei võtnud täitur võlgnikele nende õigusi selgitades ja neile soovi korral hagi esitamiseks aega andes võlgnike õigusnõustaja rolli. Ka ei saa kohus kuidagi teha järeldust, et kohtutäitur on asunud menetluses olevat täitedokumenti meelevaldselt tõlgendama ega ole järginud formaliseeritusse printsiipi.
23.Toimikust nähtuvalt on kohtutäitur teinud täitemenetluse raames erinevaid toiminguid, pidanud kirjavahetust ning lahendanud poolte esitatud kaebusi. Ei saa väita, et täitur oleks olnud tegevusetu või mõne toimingutega pahatahtlikult viivituses. Täitemenetlus on olnud korduvalt erinevate kohtumääruste alusel peatatud, mis venitab täitedokumendi sundtäitmist veelgi. Kinnistu arestimist ei ole täitur läbi viinud, kuivõrd algselt viibis täitur puhkusel, seejärel oli kinnistu eksklusiivsusest tulenevalt selle hindamise korraldamine komplitseeritud. Samuti on täituril olnud kahtlusi arestimistoimingu seaduslikkuse ja proportsionaalsuse osas. Nagu kohus eelnevalt juba märkis, on täituril suhteliselt vaba diskretsioon, millist sunnimeedet kasutada. Eelnimetatud asjaolud siiski ei viita kohtu hinnangul kuidagi kohtutäituri erapoolikusele. Samuti ei viita nimetatud asjaolud sellele, et kohtutäitur võiks olla ise täitemenetluse läbiviimisest huvitatud. Kohtutäitur on menetlusosalistele selgitanud nende õigusi ning püüdnud täitemenetlust läbi viia seaduslikult mõlema menetlusosalise huve kahjustamata. Seega on avaldaja eeltoodud väited kohtutäituri erapoolikusest põhjendamata ning alusetud.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX’i avaldus Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm’i taandamiseks täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 tuleb jätta rahuldamata.
25.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
Menetluskulude jaotus
26.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Puudutatud isik on kohtuistungil avaldanud, et tal puuduvad käesoleva asja raames menetluskulud. Seega leiab kohus, et puudub alus määrata käesolevas menetlust lõpetavas kohtumääruses kindlaks kohtutäituri menetluskulud.