Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen
Otsuse teatavakstegemise
16.12.2015 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-957
Hagi ese
Kinnipeetud töötasu tagastamise nõue
Hagi hind
344.40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rain Rüütmaa xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx x-xx e-post: xxx@xxx Esindaja: Jaanika Rüütmaa xxxxxxxxxxx Kostja: Flamenko OÜ 11033913 asukoht: Tallinn, Ehitajate tee 131-28 Seaduslik esindaja: Raul Kirt xxxxxxxxxxx Volitatud esindaja: Jaanus Silm Jasitex OÜ [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg 11.11.2015
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Flamenko (11033913) Rain Rüütmaa (xxxxxxxxxxx) kasuks 344 (kolmsada
nelikümmend neli) eurot ja 40 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 30.11.2014 vormistas kostja töölepingu lõpetamise hagejaga TLS § 86 lg 1 alusel alates 29.10.2014. 21.11.2014 pöördus hageja Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole ning taotles kolme tööpäeva eest saamatajäänud töötasu väljamõistmist ja töötaja nõusolekuta lõpparvest kinni peetud 344.40 euro tagastamist. Töövaidluskomisjoni 2.01.2015 otsusega nr 4-1/2100 avaldus rahuldati. 21.01.2015 esitas Flamenko OÜ Pärnu Maakohtule taotluse Rain Rüütmaa töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. 9.02.2015 esitas Rain Rüütmaa Pärnu Maakohtule hagi Flamenko OÜ vastu saamatajäänud töötasu ja lõpparvest kinnipeetud summa tagastamise nõudes. 28.09.2015 toimunud eelistungil loobus hageja saamatajäänud töötasu nõudest /tl 97/. Hageja töötas kostja juures 1.07.2014 alates kirjaliku, tähtajatu töölepingu alusel. Tööleping lõpetati hageja avalduse alusel 29.10.2014 TLS § 86 lg 1 järgi. Töölepingu lõpetamise dokumendilt /tl 32/ ja lõpparvelt /tl 36/ nähtub, et kostja on hageja töötasust viimase nõusolekuta kinni pidanud AS-le Tallinna Toiduveod tekitatud kahju summas 344.40 eurot. Vastava arve on AS Tallinna Toiduveod esitanud kostjale alles 30.10.1014. Õnnetuses, millega seoses kahjunõue esitati, hageja ennast süüdlaseks ei pea. Õnnetus toimus AS Tallinna Toiduveod väravas ning oli ilmselgelt väravat mehhaaniliselt sulgeva ja avava isiku süü. Hageja sõitis väravast sisse teise veoki järel ning arvatavasti pulti juhtiv väravatöötaja ei märganud seda. Õnnetuse asjaolusid ei uuritud. Alles hageja töölt lahkumisel teatas tööandja talle, et AS-le Tallinna Toiduveod tekkinud kahju tuleb hüvitada. Kuna hageja end kahju tekkimises süüdlaseks ei pea, ei ole ta kunagi nõustunud seda hüvitama, samuti kahjusumma kinnipidamisega tema palgast. Hageja allkiri töölepingu lõpetamise dokumendil ei ole nõusolek kahju hüvitamiseks vaid töölepingu lõpetamiseks. Tööandja esindajaga oli kahju hüvitamisest lepingu lõpetamise päeval telefoni teel juttu, kuid mingile kokkuleppele ei jõutud. Hageja palub tema lõpparvest kinni peetud 344.40 euro tagastamist, kuna tal puudus tööandjaga kokkulepe tekitatud kahju hüvitamiseks ning ta ei ole andnud kirjalikku nõusolekut tema töötasu nõudega tasaarvestuste tegemiseks. Kostja seisukoht Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töölepingu kehtivuse ajal sai kahjustada avaldaja juhitud sadulveoki haagis ja sissesõiduvärav. Nimetatud vara kuulub AS-le Tallinna Toiduveod ning selle vara parandamise kulu kokku oli 344.40 eurot. Seoses sissesõiduväravas toimunud vahejuhtumiga pöördus AS Tallinna Toiduveod esindaja kostja poole, informeeris teda juhtunust
ning soovis kahju hüvitamist kas otse hagejalt või siis hageja tööandjalt, s.o kostjalt. Samal ajal oli hageja avaldanud soovi töösuhte lõpetamiseks ning pooled pidasid läbirääkimisi nii töösuhte lõpetamise kui AS-le Tallinna Toiduveod tekitatud kahju hüvitamisega seoses. Kostja nõudis nimetatud kahju hüvitamist hagejalt ning tegi hagejale ettepaneku leppida selles osas kahjukannatajaga kokku. Hageja keeldus sellest. Kuna TLS § 76 lg 1 järgi oli tööandja kohustatud nimetatud kulu kandma, väljastas AS Tallinna Toiduveod tööandjale 30.10.2014 sellekohase arve. TLS § 76 lg 2 järgi ei vabane töötaja sellega kahju hüvitamise kohustusest, vaid peab tööandjale vastavalt TLS § 74 kahju hüvitama. 30.10.2014 jõudsid pooled kokkuleppele ja sõlmisid töölepingu lõpetamise kokkuleppe, mis sisaldas ka VÕS § 578 mõistes kompromissi AS-le Tallinna Toiduveod tekitatud kahju hüvitamiseks summas 344.40 eurot. Hageja on kompromissi allkirjastanud ja seega on pooled sõlminud lepingu VÕS § 9 lg 1 tähenduses, millega hageja on võtnud endale kohustuse kahju hüvitada ja kahju on hageja nõusolekul hüvitatud selle kinnipidamisega lõpparvest. Tegemist on kehtiva lepinguga, mis on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui asuda seisukohale, et pooled ei ole sõlminud 30.10.2014 kompromissi VÕS § 578 tähenduses, on hageja nimetatud dokumendiga andnud nõusoleku teostada temale väljamakstavast lõpparvest kinnipidamine kahjusumma ulatuses. Lõpparve maksti hagejale välja pärast 30.10.2014 kokkuleppe sõlmimist ehk pärast nõusoleku saamist. Seega ei ole tööandja tegevus seadusega vastuolus. Tööandja ei ole pidanud lõpparvest summasid kinni töötaja kirjaliku nõusolekuta. Hageja väited, et ta allkirjastas lepingu ekslikult, ei muuda seda tühiseks. Kui tehingu üks pool leiab, et on selle teinud eksimuse tõttu, on tal võimalik kasutada vastavaid õiguskaitsevahendeid, mida hageja teinud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et pooled, allkirjastades 30.10.2014 dokumenti pealkirjaga „Töölepingu lõpetamine“, sõlmisid lepingu VÕS § 9 lg 1 tähenduses, mis sisaldas muuhulgas AS-le Tallinna Toiduveod kahju hüvitamise osas kompromisslepingut VÕS § 578 tähenduses. Väidetav kompromissleping seisneb järgmises: „kinni peetud Tallinna Toiduvedude arve 344.40 eur“ /tl 32/. VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissleping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõute sissenõutavuse suhtes. Ebaselge õigussuhe, milles pooled väidetavalt kompromissi saavutasid, oli AS Tallinna Toiduveod kahju hüvitamise nõue seoses 7.10.2014 toimunud hageja juhitud sadulveoki ja sissesõiduvärava kokkupõrkega. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vande alla antud ütlustest nähtuvalt pooled kahju hüvitamise osas mingit kokkulepet ei saavutanud. Töölepingu lõpetamise ajaks oli probleem lahendamata ja kostja seaduslik esindaja teatas hagejale, et „ei saa lepingu lõpetamisel kahjusummat välja jätta“ /tl 102/. Kostja esindaja hinnangul kinnitab kompromissi saavutamist asjaolu, et hageja allkirjastas töölepingu lõpetamise. Hageja vande all antud ütluste kohaselt hakkas kostja temalt kahju hüvitamist nõudma pärast tema avaldust töölepingu lõpetamiseks. Kostja esindaja soovitas hagejal kahju hüvitamise osas kokku
leppida AS-ga Tallinna Toiduveod, mida hageja ka tegi. Kokkulepe seisnes selles, et pidi alustatama uurimist, kuna hageja enda süüd toimunus ei näinud. Töölepingu lõpetamisele eelnenud telefonivestlusel kostja seadusliku esindajaga oli ta jätkuvalt keeldunud kahju hüvitamisest /tl 102/. Kostja seadusliku esindajaga kohtuma minnes läks ta allkirjastama töölepingu lõpetamist, mistõttu dokumenti hoolikalt ei lugenud. Mõned minutid hiljem autos allkirjastatud dokumenti läbi lugedes avastanud ta kinnipidamise oma lõpparvest. Kohtu hinnangul ei ole 30.10.2014 allkirjastatud dokumendis olev lause „kinni peetud Tallinna Toiduveod arve nr 344.40 eur“ puhul tegemist mitte tööandja ja töötaja kompromisslepinguga, vaid tööandja poolt töölepingu lõpetamisse lisatud ootamatu ja ebaseadusliku tingimusega. Kui lähtuda kostja seisukohast, et nimetatud lause puhul oli tegemist iseseisva tehinguga, on selline tehing vastuolus seadusega ja TsÜS § 87 järgi tühine. TLS § 76 järgi peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise kohustusest ning need kohustused ise kandma, kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest. TLS § 74 lg 1 ja 2 järgi tekib tööandjal töötaja vastu tagasinõudeõigus, kui kahju on tekkinud töötaja poolt töölepingu tahtliku rikkumise või hooletuse tõttu. Viimasel juhul sõltub töötaja vastutuse ulatus süü astmest ning reast muudest asjaoludest. Kõnesoleval juhul ei olnud hageja süüd 7.10.2014 toimunud kokkupõrkes ega ka temapoolset töölepingu rikkumist töölepingu lõpetamise ajaks kindlaks tehtud, mistõttu puudus tööandjal õiguslik alus TLS § 74 järgi tagasinõude esitamiseks. Kostja alternatiivne seisukoht, et hageja allkirja töölepingu lõpetamise dokumendil tuleb käsitleda tema nõusolekuna tasaarvestuseks, ei ole samuti aktsepteeritav. TLS § 78 lg 1 järgi peab töötaja kirjalik nõusolek tööandja nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada, olema antud enne tasaarvestuse tegemist. Tööandja koostatud dokumentidest, s.o töölepingu lõpetamisest /tl 32/ ja palgateatisest /tl 36/ nähtub üheselt, et kinnipidamine on tehtud enne, kui Rain Rüütmaa andis allkirja töölepingu lõpetamise dokumendile. Kuna dokumendi koostamisele eelnevalt vastavad kokkulepped tööandja ja töötaja vahel puudusid, ei olnud tööandjal ka alust eeldada, et töötaja annab nõusoleku alusetu kahjunõude tasaarvestamiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulude väljamõistmise nõuet esitanud ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.