Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
14.12.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-17208
Tsiviilasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus EN suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.11.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EN määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Ravile paigutatav isik EN (IK XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras adv. Raivo Bergson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 16.11.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-17208 esialgse õiguskaitse rakendamiseks muutmata ja EN määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud (riigi õigusabi tasu) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kinnisesse asutusse paigutamise määruse ja asutusse paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise ja lõpetamisest keeldumise määruse ning esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise
lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Isiku korduval kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb määrata isikule menetluses esindaja juhul, kui isik soovib esindajat määruse peale määruskaebuse esitamiseks (TsMS § 5391 lg 3). Asjaolud ja menetluse käik Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 16.11.2015 Harju Maakohtule taotluse EN suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Maakohtu määrus 16.11.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse, tuginedes PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 1 ja 2 ja TsMS § 534 lg-le 1 ja 5, § 536 lg-le 2, § 539 lg-le 3, ning määras rakendada esialgset õiguskaitset ja paigutada EN isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 15.11.2015 kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 25.12.2015 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus leidis, et EN suhtes on põhjendatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamine esialgse õiguskaitse vahendi korras. EN tervisliku seisundi kohta on olemas Psühhiaatriakliiniku psühhiaatrite KT ja ML arvamus. EN viibis esmakordselt ravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus 17.11.2014 - 05.02.2015. Isik hospitaliseeriti EMO kaudu, kuna käitus ebaadekvaatselt, tahtis osta autot, kuigi raha selleks polnud. EMO-s käitus veidralt: mängis puust laeka, lipukeste ja suupilliga, rääkis, et tunnetab kontrolli Eesti politsei ja USA jõustruktuuride poolt, tema käitumist jälgitakse jne. Avaldas veendumust, et suudab juhtida maailma protsesse oma teadmistega. Isiku ema andmetel muutunud poja käitumine umbes kuu aega enne hospitaliseerimist, mil ta katkestas õpingud mereakadeemias, tuli ära töölt, hakkas vanematelt raha nõudma ja ähvardama. Einestas restoranides ja jättis arved maksmata, andes passi panti, samuti on ema maksnud poja taksoarveid. Ta on nõudnud raha vanemate ja teiste sugulaste käest põhjendusega, et olevat selle ära teeninud. Teatas soovist osaleda poliitikas ja oma suuri võimeid ära kasutada, Venemaal olevat juba asutatud uus partei. Isik on olnud oma vanemate ja teiste omaste suhtes kuri ja ähvardav. Isikule vormistati tahtest olenematu ravi otsus, mida pikendati esmase õiguskaitse korras 40 päevaks ja hiljem kolmeks kuuks. Raviga seisund paranes ning ta suunati ambulatoorsele ravile. Ambulatoorse kaardi andmetel on alust arvata, et isik ravimeid regulaarselt ei kasutanud, kuigi ise ta seda eitab. Käesolevalt halvenes seisund mõned päevad tagasi, ta muutus sekeldavaks, kurjaks lähedaste suhtes. Eile hüppas alla kolmandalt korruselt ning vigastas jalga. Kodus oli jätkuvalt kuri, sõimas, ropendas ning läks kipsis jalaga hulkuma. Ema kutsus kiirabi ja politsei, kes toimetasid ta haiglasse. Valvetoas isikuga sisulist kontakti ei saadud, koheselt viskas valveõde karguga, sõimas, ähvardas, ropendas äärmiselt rõvedate sõnadega. Valvearst dr ML vormistas talle tahtest olenematu ravi otsuse 15.11.2015 kell
on äärmiselt paranoiline oma ema suhtes, väidab, et hoopis viimane on vägivaldne, peksab, alandab, mõnitab ning seetõttu valas välja kogu talle osaks saanud alanduse. Vastuvõtul ründas personali ja politseid seetõttu, et nad suhtusid temasse halvasti, soovisid talle halba. Isik luges seda kõike välja nende nägudest. Ta väidab, et omab erilisi võimeid, oskab lugeda teiste mõtteid, teab psühholoogiast rohkem kui ükski teine inimene, sealhulgas ka psühholoogid. Vestluse käigus ärritub, muutub ähvardavaks ning teatab, et on targem kõigist, kuna tal on terviklik maailmapilt. Haiglaravi ta vajalikuks ei pea ning soovib minna kohe tööle. EN kannatab psühhootilise häire maniakaalse skisoafektiivne häire all, tal puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. EN raviarst KT jäi taotluse juurde. EN avaldas 16.11.2015 ärakuulamisel, et ema kutsus talle politsei, kuna ta tahtis kodunt ära minna. Ema arvas, et ta on segane; ta on terve, ravimeid ei võta ja ema peaks ise haiglas olema. Jala kukkuks katki parkuurides. Arvestades EN tervislikku seisundit ja muid objektiivseid asjaolusid, ei pidanud kohus muude isikute ärakuulamist vajalikuks, sest see ei aita kaasa asja lahendamisele. Advokaat toetas haigla taotlust. Kohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht EN-le ja teistele ümbritsevatele isikutele. EN-l esineb raske psüühikahäire, temal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik endale ja teistele. EN seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Määruskaebus EN esindaja riigi õigusabi korras koostas määruskaebuse, mille kohaselt EN avaldas esindajale, et ta ei ole nõus enda tahtevastase haiglasse paigutamisega. Ta on terve inimene, ravimid ei mõju talle hästi ning nende võtmiseks puudub vajadus. EN ei ole ohtlik endale ega teistele, temale jääb ravile paigutamise vajadus arusaamatuks. Täidetud ei ole PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu. Edasine menetluse käik Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja arvamuse kohaselt esineb EN-l raske psüühikahäire – maniakaalne skisofreeniline häire, millest paranemine on pikaajaline. EN kirjutatakse haiglast välja niipea, kui tahtest olenematu ravi näidustused ära langevad. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid üle. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõike 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning kui muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kolleegium on seisukohal, et määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole täidetud esialgse õiguskaitse rakendamise tingimused ja EN-le tahtest olenematu ravi kohaldamine, on põhjendamatu ja vastuolus tsiviilasja materjalidega. Määruskaebuses esitatud väited on ümber lükatud ravi taotlenud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstide poolt esitatud andmetega, mille kohaselt võib EN oma psühhootilise häire maniakaalse skisoafektilise häire tõttu ravita jäämisel oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik endale ja ümbritsevatele. Isik toimetati haiglasse, kuna muutus kurjaks lähedaste suhtes, sekeldavaks ning hüppas alla kolmanda korruse aknast. Haiglasse toimetamisel oli EN kuri ja sõimlev, ähvardas valvepersonali ja viskas õde karguga. Raviarsti teate kohaselt vajas isik rahutuse ja agressiivsuse tõttu ohjeldamismeetmete rakendamist. Praeguseks on ohjeldamismeetmed lõpetatud, kuid psühhoos püsib. Patsient on jätkuvalt paranoiline oma ema suhtes, vestlustel muutub ähvardavaks. EN ise ravi vajalikuks ei pea. Paranemine EN-l esinevast raskest psüühikahäirest on pikaajaline, mistõttu on tema suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamine põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et määruskaebuse esitaja suhtes on täidetud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamine esialgse õiguskaitse korras eeldused. Isik vajab ravi ning ravi saamata võib olla ohus tema enda ja teda ümbritsevate isikute elu ja tervis. Muu psühhiaatriline ravi ei ole küllaldane.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.