4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.25.06.2015 esitas avaldaja maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 11.06.2015 otsusele täiteasjas nr 022/2011/9609. Avalduse kohaselt alustas 28.12.2012 kohtutäitur Danske Bank A/S Eesti filiaali avalduse alusel MS suhtes täiteasja nr 022/2011/9609. 02.04.2015 notariaalse lepinguga loovutas Danske Bank A/S nõude võlgniku vastu sissenõudjale. Sissenõudja 04.05.2015 avalduse alusel lõpetas kohtutäitur 20.05.2015 täitemenetluse, kuid samas tegi otsuse kohtutäituri tasu väljamõismiseks. 29.05.2015 esitas sissenõudja kohtutäiturile kaebuse täituri tasu osas, mille täitur jättis 11.06.2015 otsusega rahuldamata.
2.Antud menetluses on kohtutäitur teinud mitmeid erinevaid otsuseid, täitmisteateid ja täitetoimingu teatamise otsuseid, kus nendes kõigis on erinev summa, mida sisse nõutakse. 29.12.2011 tegi kohtutäitur täitmisteate, kus nõude summaks on hüpoteekidega tagatud summa 59 428.57 eurot. 02.02.2012 tegi kohtutäitur uue täitmisteate võlgnikule, mis asendab 29.12.2011 teadet, kuhu on lisatud ka täituri tasu, seega uus summa kokku on 62 478.59 eurot, millest 59 428.57 eurot on hüpoteekidega tagatud summa ja 3050.02 eurot täituri tasu. 02.02.2012 on ka kohtutäituri teine otsus tasu väljamõistmiseks, millega võlgnik tol hetkel nõustus ning tasus nimetatud summa notari deposiiti, seniks kui kustutatakse keelumärge kinnistusraamatust. Kokkuleppel kohtutäituriga tasuti summa kahes osas: 35 000 eurot 21.03.2012 ja 27 478.59 eurot 12.03.2012. 12.03.2012 tegi kohtutäitur järjekordse otsuse, kus märkis hüpoteekidega tagatud nõudeks 71 569.34 eurot ning koos kohtutäituri tasuga oli summaks 77 650.21 eurot. Samal päeval 12.03.2012 saatis kohtutäituri abi e-kirja, kus selgitab, et kohtutäitur eksis. 12.12.2012 tegi kohtutäitur järjekordse täitetoimingu teatise, kus hüpoteekidega tagatud summa on juba 125 981.94 eurot ning koos täituri tasuga 132 062.81 eurot. Kinnistule seatud hüpoteekide summa oli 65 470.11 eurot, mida kohtutäitur ka tunnistas.
3.Riigikohus on lahendis nr 3-2-2-88-09 öelnud, et kohtutäituril on õigus küsida kuni 50% täituri tasust, kuid mitte kohustus. Samas lahendis ütleb Riigikohus, et tasu peab olema mõistlik ning võrdne tehtud tööga. Kohtutäitur osundas samale Riigikohtu lahendile, viidates, et ta ei saa seaduses sätestatud tasumäärasid ega korda muuta.
4.Võlausaldaja ei võtnud notari deposiidist raha vastu, vaid kandis selle tagasi, asi õnnestus teisel katsel. Seadusest tulenevalt võib täitur küsida lisatasu väljaspool bürood tehtud töö eest tunnipõhiselt (300 krooni tund) pooletunnise arvestusega. Kohtutäituri seisukoht
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust sissenõudjalt. Samas viitas avaldaja vaid sellele eelnenud täitemenetlusele kulunud ajale ja oma arvamusele, et kohtutäitur on menetluses eksinud, mida on täitur ka väidetavalt kinnitanud. Juhul, kui sissenõudjale on täitemenetlus segane võlgniku esitatud puuduliku dokumentatsiooni tõttu, siis oli tal õigus täitetoimikuga tutvuda. Avaldaja seda võimalust ei kasutanud.
Täitemenetluse lõpetamist seetõttu, et sissenõudjale ei ole täitemenetlus arusaadav, seadus ette ei näe.
6.Täitemenetluse jooksul on võlgnik vaidlustanud kohtutäituri tegevust ning kõik ilmnenud puudused on kohtutäitur parandanud ning võlgnikul oli omakorda võimalus nende otsuste vaidlustamiseks (vt nt 2-12-15284 jõustunud lahend, Riigikohus ei võtnud menetlusse). Nõude erinevused olid seotud eelkõige hüpoteegiga seotud muudatustega (hüpoteegi suurus) ja hüpoteegiga tagatud nõude muutumisest (hüpoteekidega oli seotud mitu nõuet). Kõikidest muudatustest on kohtutäitur teavitanud ka menetlusosalisi.
7.Samuti viitas kaebaja sellele, et kohtutäitur on väidetavalt viinud läbi täitetoiminguid olukorras, kus täitemenetlus oli kohtumäärusega peatatud ning sissenõutav summa notari deposiidis. Kohtutäitur kinnitas, et ei ole läbi viinud täitetoiminguid ajal, mil täitemenetlus oli peatatud. Täitemenetlus peatati 28.01.2013 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-13-3841, so alles pärast enampakkumise välja kuulutamist. Pärast seda ei ole kohtutäitur täitetoiminguid läbi viinud. Summa deponeerimine ei peata täitemenetlust. Vaatamata võlgniku korduvatele avaldustele ja kinnitustele, ei ole deponeeritud summa kohtutäituri arveldusarvele jõudnud.
8.Arusaamatuks jäi kaebaja väide, et kohtutäitur ei ole arvestanud kaebaja viidetega kohtupraktikale, mille kohaselt on kohtutäituril õigus, mitte kohustus tasu nõuda. Esitatud kaebuses märkis kaebaja selgesõnaliselt, et Riigikohtu praktika keelab kohtutäituril võtta tasu siis, kui kohtutäitur ei ole teinud toiminguid. Kaebaja sellele väitele on kohtutäitur oma otsuses hinnangu andnud. Kaebaja jätab endiselt märkimata, et Riigikohus märkis selguse huvides, et tõlgendus ei kehti juhtudel, mil sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse seetõttu, et nõude rahuldamine on toimunud kohtutäituri kaasabil (nt vara arestimise teel). Kohtutäituri seaduses (KTS), täitemenetluse seadustikus (TMS) ega kohtupraktikas ei ole seega sätestatud sissenõudja võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) juhul, kui sissenõudja esitab võlgnikuga sõlmitud kompromissi alusel kohtutäiturile menetluse lõpetamise avalduse, kohtutäitur on teinud täitetoiminguid ja kohtutäitur selle alusel menetluse lõpetab. Praegusel juhul ei ole kaebaja toonud välja ühtegi asjaolu, miks ei peaks kohtutäitur sissenõudjalt tasu nõudma, kui kohtutäitur on lisaks täitmisteate kättetoimetamisele võlgnikule kuuluva kinnisasja üle vaadanud, selle arestinud ja enne täitemenetluse peatamist korraldanud enampakkumise. Täitemenetlus ei piirdunud täitmisteate kättetoimetamisega.
9.Avalduse täitemenetluse lõpetamiseks on esitanud sissenõudja ning kohtutäitur on tasu otsuse koostamisel juhindunud KTS § 41 lõikest 2. Juhul, kui kohtutäitur oleks täitemenetluse lõpetanud pärast hüpoteegiga koormatud vara realiseerimist ja tulemi jagamist, oleks kohtutäituril õigus kohtutäituri põhitasule täies ulatuses.
10.Kaebaja viited sellele, et kohtutäitur oleks pidanud tegema sissenõudjale ettepaneku teha tasu osas kokkulepe, ei ole asjakohased, kuna KTS § 28 keelab kohtutäituril selgesõnaliselt sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.
11.Arvestades kaebaja väiteid, järeldas kohtutäitur, et sissenõudja ongi esitanud avalduse arvamusega (eeldatavasti võlgnikuga kooskõlastatult, kuna hüpoteekide loovutamist
on korraldanud ja nõustanud võlgniku lepinguline esindaja), et täitekulusid ei pea maksma ning nüüd üritab sellele leida õiguslikku põhjendust. Täitekulude tasumata jätmine on aga vastuolus kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega ja kohtupraktikaga. Esimese astme kohtu määrus
12.Harju Maakohus jättis 04.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, aga rahaliselt kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
13.Maakohus võttis tsiviilasja juurde täitetoimiku täiteasjas nr 022/2011/9609. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: 29.12.2011 alustas kohtutäitur Danske Bank A/S Eesti filiaali 28.12.2011 avalduse alusel võlgniku suhtes täiteasja nr 022/2011/9609. Täitedokumendiks oli Tallinna notari Margus Veskimäe 20.04.2004 notariaalne dokument nr 641, nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue 59 428.57 eurot, lisanduvad täitekulud; 29.12.2011 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 19.16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 6061.71 eurot; 02.02.2012 tegi kohtutäitur uue täitmisteate, mis asendas 29.12.2011 täitmisteadet. Täitmisteates on märgitud, et täitedokumendiks on lisaks Tallinna notari Aivar Mesikäppa 11.03.1999 notariaalne dokument nr 1324, nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue 59 428.57 eurot ja lisanduvad täitekulud; 02.02.2012 tegi kohtutäitur tasu väljamõistmise otsuse, mis asendab 29.12.2011 otsust. Otsuse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 19.16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 6061.71 eurot; 12.03.2012 tegi kohtutäitur uue täitmisteate, mis asendas 02.02.2012 täitmisteadet. Täitedokumentideks on Tallinna notari Margus Veskimäe 20.04.2004 notariaalne dokument nr 641 ja Tallinna notari Aivar Mesikäppa 11.03.1999 notariaalne dokument nr 1324, nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue 71 569.34 eurot ja lisanduvad täitekulud. 12.03.2012 e-kirjas teatas kohtutäituri abi, et 02.02.2012 kohtutäituri tasu otsuse jätab täitur muutmata; Võlgnik vaidlustas kohtutäituri tegevuse temalt põhivõlast 60 716.17 eurost suurema summa nõudmiseks. Harju Maakohus jättis 17.05.2012 määrusega rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri 05.04.2012 otsusele. Määrus jõustus Riigikohtu 07.11.2012 määrusega; 12.12.2012 teatas kohtutäitur, et nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue 125 981.94 eurot ja et koos täitekuludega tuleb tasuda 132 062.81 eurot. Täitekulude suurus ei muutunud. Võlgnik esitas kaebuse täituri tegevuse peale, mille täitur lahendas 11.01.2013 otsusega, jättes kaebuse rahuldamata; Harju Maakohtu 24.01.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-3841 täitemenetlus peatati; 02.04.2015 notariaalse lepinguga loovutas Danske Bank A/S nõude võlgniku vastu avaldajale; 08.05.2015 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks; 20.05.2015 tegi kohtutäitur täitemenetluse uuendamise otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sissenõudjalt. Tasu koosneb menetluse alustamise tasust 15.97 eurost ja poolest menetluse põhitasust 2525.72 eurost, lisandub käibemaks.
14.Kohus viitas KTS § 28 lõigetele 1 ja 2, § 29 lõikele 1, § 32 lõigetele 1, 2 ja 3, § 34 lõikele 1 ja §-le 35 ning TMS § 41 lõikele 2. Maakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur tasu väljamõistmisel rikkunud KTS § 41 lõikes 2 sätestatut.
15.Käesolevas täiteasjas on kohtutäiturile esitatud täitmisavaldus ja ta on alustanud täitemenetlust, milles on võlgnikule kätte toimetatud täitmisteade, mistõttu oli täitemenetluse alustamise hetkel täituril õigus tasu kohta otsus teha. Õige on kohtutäituri seisukoht, et seadus ei sätesta, mitu täitetoimingut peab täitur tegema, et tal tekiks õigus tasule. Kuna võlausaldaja loobus esitatud nõude täitmisest täies ulatuses ja taotles täitemenetluse lõpetamist pärast täitetoimingute tegemist, siis kuulus kohaldamisele KTS § 41 lõige 2 ja kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja poolt menetluse põhitasust sissenõudjalt.
16.Avaldaja viited nõude ebaselgusele ei ole asjakohased. Asjas nähtub, et täitemenetluse jooksul on võlgnik vaidlustanud kohtutäituri tegevust ning kõik ilmnenud puudused on kohtutäitur parandanud ning võlgnikul olid omakorda kõik võimalused nende otsuste vaidlustamiseks. Nii on võlgnik vaidlustanud ka sissenõutava summa suuruseid, mille osas on kohus võtnud seisukoha tsiviilasjas nr 2-12-15284. Esialgse täitmisteate kohaselt nõuti võlgnikult 59 428.57 eurot ja selle summa järgi arvestas kohtutäitur ka põhitasu. Kuigi sissenõudja nõue täitemenetluses suurenes, ei ole kohtutäituri tasu suurenenud. Kohtutäitur on 20.05.2015 otsusega nõudnud sissenõudjalt kooskõlas KTS § 41 lõikega 2 poolt põhitasust 6061.71 eurost, so 3030.86 eurot.
17.Õige on kohtutäituri seisukoht, et kohtutäitur ei saa teha tasu osas kokkuleppeid, sest KTS § 28 lõike 2 teine lause keelab kohtutäituril selgesõnaliselt sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Sissenõudja ja võlgniku vahel tsiviilasjas nr 2-13-3841 sõlmitud kompromissi pooleks ei olnud kohtutäitur, mistõttu ei tulene talle sellest mingeid õigusi ega kohustusi tasu määramise osas.
18.Avaldaja viited KTS § 47 lõikele 1 ei ole asjakohased, sest kohtutäitur ei ole teinud käesoleva seaduse §-des 36, 38 ja 381 nimetatud täitetoiminguid ega nende eest lisatasu nõudnud.
19.Menetluskulud jäid TsMS § 172 lõigete 1 ja 10 järgi avaldaja kanda. Kohus ei tuvastanud, et puudutatud isikud oleksid kandud maakohtu menetluses menetluskulusid, mistõttu jättis kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Määruskaebus
20.21.09.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada.
21.Täitemenetluses puudub regulatsioon, mis võimaldaks vastavalt muutunud asjaoludele ja tuvastatud faktidele võlgnikku tõhusalt kaitsta täituri omavoli eest. Täitemenetluse olemusest tulenevalt võib tekkida vajadus täituri tasuotsust muuta. Kohtutäituri kui avalik-õiguslikke ülesandeid täitva ametiisiku suhtes peavad kehtima haldusmenetluse reeglid, sh õigus ja kohustus eksimusi tunnistada ja neid parandada. Antud menetluses on täitur isegi tunnistanud, et ta on eksinud. Maakohus aga leiab, et kui täitur eksib, siis ei vastuta ta sellise käitumise eest ja võib tasu nõuda täies ulatuses. Riigikohus on leidnud, et täituri tasu peab olema õiglane ning vastavuses tehtud tööga, mida antud
juhul aga ei ole. Täitetoimikust nähtuvalt ei ole seda peetud korrektselt, mida seletab ka asjaolu, miks kohtutäitur on teinud nii palju erinevaid otsuseid, mis on asjaosalised segadusse ajanud ning millest ka need vaidlused. Avaldaja nõustus hüvitama kohtutäituri reaalsed kulutused (täitemenetluse alustamise tasu, põhjendatud bürookulud). Vastustajate seisukoht
22.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik toetas määruskaebust. Menetluse edasine käik
23.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 04.09.2015 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Maakohus on õigesti leidnud, et praeguses olukorras kuulub kohaldamisele KTS § 41 lõige 2. Asja materjalidest, sh täitetoimikust, nähtuvalt on kohtutäitur lisaks täitmisteate kättetoimetamisele võlgnikule kuuluva kinnisasja üle vaadanud, selle arestinud ja enne täitemenetluse peatamist korraldanud selle enampakkumise. Täitemenetlus ei piirdunud üksnes täitmisteate kättetoimetamisega, seega ei ole kohtutäituri põhitasu väljamõistmine pooles ulatuses ebamõistlikult suur. Kaebuses ei ole toodud välja asjaolusid, miks ei peaks kohtutäitur sellises olukorras sissenõudjalt seaduses sätestatud ulatuses tasu nõudma. Seoses avaldaja väitega nõude ebaselgusest on maakohus õigesti leidnud, et kuigi sissenõudja nõue täitemenetluses suurenes, ei ole kohtutäituri tasu täitemenetluses suurenenud. Seega isegi kui menetluse kestel esines teatud ajahetkel ebaselgus täidetava nõude rahalises suuruses, ei riku see asjaolu sissenõudja õigusi seoses kohtutäituri tasu maksmisega täituri 11.06.2015 otsuse alusel.
26.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 alusel tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude rahaline suurus. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid ükski vastustaja vastavat nimekirja kohtule ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest samuti vastustajatel apellatsioonimenetluses kulude tekkimist ei nähtu (TsMS § 174 lõike 1 viimane lause). Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 31 ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.