Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

esitas sissenõudja kohtutäiturile kaebuse täituri tasu osas, mille täitur jättis 11.06.2015 otsusega rahuldamata. Antud menetluses on kohtutäitur teinud mitmeid erinevaid otsuseid, täitmisteateid ja täitetoimingu teatamise otsuseid, kus nendes kõigis on erinev summa, mida sisse nõutakse. 29.12.2011 tegi kohtutäitur täitmisteate, kus nõude summaks on hüpoteekidega tagatud summa 59 428,57 eurot. 02.02.2012 tegi kohtutäitur uue täitmisteate võlgnikule, mis asendab 29.12.2011 teadet, kuhu on lisatud ka täituri tasu, seega uus summa kokku on 62 478,59 eurot, millest 59 428,57 eurot on hüpoteekidega tagatud summa ja 3 050,02 eurot täituri tasu. 02.02.2012 on ka kohtutäituri teine otsus tasu väljamõistmiseks, millega võlgnik tol hetkel nõustus ning tasus nimetatud summa notari deposiiti, seniks kui kustutatakse keelumärge kinnistusraamatust. Kokkuleppel kohtutäituriga tasuti summa kahes osas 35 000 eurot 21.03.2012 ja 27 478,59 eurot 12.03.2012. 12.03.2012 tegi kohtutäitur järjekordse otsuse, kus märkis hüpoteekidega tagatud nõudeks 71 569,34 eurot ning koos kohtutäituri tasuga oli summaks 77 650,21 eurot. Samal päeval 12.03.2012 saatis kohtutäituri abi e-kirja, kus selgitab, et kohtutäitur eksis. 12.12.2012 tegi kohtutäitur järjekordse täitetoimingu teatise, kus hüpoteekidega tagatud summa on juba 125 981,94 eurot ning koos täituri tasuga 132 062,81 eurot. Kinnistule seatud hüpoteekide summa oli 65 470,11 eurot, mida kohtutäitur ka tunnistas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-2-88-09 öelnud, et kohtutäituril on õigus küsida kuni 50% täituri tasust, kuid mitte kohustus. Samas lahendis ütleb Riigikohus, et tasu peab olema mõistlik ning võrdne tehtud tööga. Siin kohal kohtutäitur osundab samale Riigikohtu lahendile, kus viitab, et kohtutäitur ei saa seaduses sätestatut tasumäärasid ega korda muuta. Võlausaldaja ei võtnud notari deposiidist raha vastu, vaid kandis selle tagasi, asi õnnestus teisel katsel. Seadusest tulenevalt võib täitur küsida lisatasu väljaspool bürood tehtud töö eest tunni põhiselt (300 krooni tund) poole tunnise arvestusega. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, millega on täitur kohtutäituri tasu välja mõistnud sissenõudjalt ja selle otsuse õiguspärasust. Samas viitab kaebaja vaid sellele eelnenud täitemenetlusele kulunud ajale ja oma arvamusele, et kohtutäitur on menetluses eksinud, mida on kohtutäitur väidetavalt ka kinnitanud. Juhul kui sissenõudjale on täitemenetlus segane võlgniku poolt esitatud puuduliku dokumentatsiooni tõttu, siis oli tal õigus täitetoimikuga tutvuda. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Täitemenetluse lõpetamist seetõttu, et sissenõudjale ei ole täitemenetlus arusaadav, seadus ette ei näe. Täitemenetluse jooksul on võlgnik vaidlustanud kohtutäituri tegevust ning kõik ilmnenud puudused on kohtutäitur parandanud ning võlgnikul oli omakorda võimalus nende otsuste vaidlustamiseks (vt nt 2-12-15284 jõustunud, Riigikohus ei võtnud menetlusse). Nõude erinevused olid seotud eelkõige hüpoteegiga seotud muudatustega (hüpoteegi suurus) ja hüpoteegiga tagatud nõude muutumisest (hüpoteekidega oli seotud mitu nõuet). Kõikidest muudatustest on kohtutäitur teavitanud ka menetlusosalisi. Samuti viitab kaebaja sellele, et kohtutäitur on väidetavalt viinud läbi täitetoiminguid olukorras, kus täitemenetlus oli kohtumäärusega peatatud ning sissenõutav summa notari deposiidis. Kohtutäitur kinnitab, et ei ole läbi viinud täitetoiminguid ajal, mil täitemenetlus oli peatatud. Täitemenetlus peatati 28.01.2013, Harju Maakohtu 24.01.2013 määruse tsiviilasjas nr. 2-13-3841

alusel, alles pärast enampakkumise väljakuulutamist. Pärast seda ei ole kohtutäitur täitetoiminguid läbi viinud. Summa deponeerimine ei peata täitemenetlust, ega anna selleks mitte mingisugust alust, kuna deponeeritud raha käsutamiseks puudub deponeerijal igasugune piirang. Vaatamata võlgniku korduvatele avaldustele ja kinnitustele, ei ole deponeeritud summa kohtutäituri arveldusarvele jõudnud. Kohtutäiturile jääb arusaamatuks kaebaja väide, et kohtutäitur ei ole arvestanud kaebaja viidetega kohtupraktikale (või ei leidnud seda lõiku üles), mille kohaselt on kohtutäituril õigus, mitte kohustus tasu nõuda. Kohtutäiturile esitatud kaebuses märkis kaebaja selgesõnaliselt, et Riigikohtu praktika keelab kohtutäituril võtta tasu siis, kui kohtutäitur ei ole teinud toiminguid. Kaebaja sellele väitele on kohtutäitur oma otsuses hinnangu andnud. Kaebaja jätab endiselt märkimata, et Riigikohus märkis selguse huvides, et tõlgendus ei kehti juhtudel, mil sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse seetõttu, et nõude rahuldamine on toimunud kohtutäituri kaasabil (nt vara arestimise teel). KTS-is, TMS-is ega ka kohtupraktikas ei ole seega sätestatud sissenõudja võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) juhul, kui sissenõudja esitab võlgnikuga sõlmitud kompromissi alusel kohtutäiturile menetluse lõpetamise avalduse, kohtutäitur on teinud täitetoiminguid ja kohtutäitur selle alusel menetluse lõpetab. Käesoleval juhul ei ole kaebaja toonud välja mitte ühtegi asjaolu, miks ei peaks kohtutäitur sissenõudjalt tasu nõudma, kui kohtutäitur on lisaks täitmisteate kättetoimetamisele võlgnikule kuuluva kinnisasja üle vaadanud, selle arestinud ja enne täitemenetluse peatamist korraldanud ka selle enampakkumise. Täitemenetlus ei piirdunud täitmisteate kättetoimetamisega. Käesoleval juhul on avalduse täitemenetluse lõpetamiseks esitanud sissenõudja ning kohtutäitur on kohtutäituri tasu otsuse koostamisel juhindunud KTS § 41 lõikest 2. Kohtutäitur on seisukohal, et juhul kui kohtutäitur oleks täitemenetluse lõpetanud pärast hüpoteegiga koormatud vara realiseerimist ja tulemi jagamist, oleks kohtutäituril õigus kohtutäituri põhitasule täies ulatuses. Kaebaja viited sellele, et kohtutäitur oleks pidanud tegema sissenõudjale ettepaneku teha kohtutäituri tasu osas kokkuleppe, ei ole asjakohased, kuna kohtutäituri seadustiku § 28 keelab kohtutäituril selgesõnaliselt sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Arvestades kaebaja väiteid, saab kohtutäitur kahjuks jõuda vaid järeldusele, et sissenõudja ongi esitanud avalduse arvamusega (eeldatavasti võlgnikuga kooskõlastatult, kuna hüpoteekide loovutamist on korraldanud ja nõustanud võlgniku lepinguline esindaja), et täitekulusid ei pea maksma ning nüüd üritab sellele leida õigusliku põhjendust. Täitekulude tasumata jätmine on aga vastuolus kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega ega kohtupraktikaga. Määruse põhjendused Maakohus, tutvunud avaldaja kaebuse ja puudutatud isiku seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Maakohus võttis tsiviilasja juurde täitetoimiku täiteasjas nr 022/2011/9609. Kohus vaatab läbi XXXOÜ kaebuse Tallinna kohtutäituri Elin Vilippus 11.06.2015 otsusele täiteasjas nr 022/2011/9609. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: • 29.12.2011 alustas kohtutäitur Danske Bank A/S Eesti filiaali 28.12.2011 avalduse alusel XXX suhtes täiteasja nr 022/2011/9609. Täitedokumendiks Tallinna notar Margus Veskimäe 20.04.2004 notariaalne dokument nr XXX. Nõude sisu hüpoteegiga tagatud nõue 59 428,57 eurot. Lisanduvad täitekulud. • 29.12.2011 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 6 061,71 eurot. • 02.02.2012 tegi kohtutäitur uue täitmisteate, mis asendas 29.12.2011 täitmisteadet. Täitmisteates on märgitud, et täitedokumendiks on lisaks Tallinna notar Aivar Mesikäpp 11.03.1999 notariaalne dokument nr XXX. Nõude sisu hüpoteegiga tagatud nõue 59 428,57 eurot. Lisanduvad täitekulud. • 02.02.2012 tegi kohtutäitur tasu väljamõistmise otsuse, mis asendab 29.12.2011 otsust. Otsuse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 6061,71 eurot. • 12.03.2012 tegi kohtutäitur uue täitmisteate, mis asendas 02.02.2012 täitmisteadet. Täitedokumentideks on Tallinna notar Margus Veskimäe 20.04.2004 notariaalne dokument nr XXX ja Tallinna notar Aivar Mesikäpp 11.03.1999 notariaalne dokument nr XXX. Nõude sisu hüpoteegiga tagatud nõue 71 569,34 eurot. Lisanduvad täitekulud täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 6 061,71 eurot. 12.03.2012 e-kirjas teatas kohtutäituri abi, et 02.02.2012 kohtutäituri tasu otsuse jätab täitur muutmata. • XXXvaidlustas kohtutäituri tegevuse temalt põhivõlast 60 716,17 eurost suurema summa nõudmiseks. Harju Maakohus 17.05.2012 määrusega jättis rahuldamata Milvi Soosaare kaebuse kohtutäituri 05.04.2012 otsusele täiteasjas nr 022/2011/9609. Määrus jõustus Riigikohtu 07.11.2012 määrusega. • 12.12.2012 teatas kohtutäitur, et nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue 125 981,94 eurot. Koos täitekuludega tuleb tasuda 132 062,81 eurot. Täitekulude suurus ei muutunud. XXX esitas kaebuse täituri tegevuse peale, mille täitur lahendas 11.01.2013 otsusega, jättes kaebuse rahuldamata. • Harju Maakohus 24.01.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-3841 peatas kõnesolevas täiteasjas menetluse. Kohtutäitur tegi 28.01.2013 täitemenetluse peatamise otsuse. • 02.04.2015 notariaalse lepinguga loovutas Danske Bank A/S nõude XXX vastu avaldajale. • 08.05.2015 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. • 20.05.2015 tegi kohtutäitur täitemenetluse uuendamise otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sissenõudjalt. Tasu koosneb menetluse alustamise tasust 15,97 eurost ja poolest menetluse põhitasust 2 525,72 eurost, lisandub käibemaks. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Kohtutäituri tasu võib koosneda KTS § 29 lg 1 kohaselt menetluse alustamise

tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega; lg 2 järgi rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. KTS § 32 lg 3 järgi lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. KTS § 34 lg 1 kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu on 15,97 eurot. Kohtutäituri põhitasu arvestamisel lähtutakse KTS § 35. TMS § 41 lg 2 järgi, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Maakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur tasu väljamõistmisel rikkunud KTS § 41 lg 2 sätestatut. Käesolevas täiteasjas on kohtutäiturile esitatud täitmisavaldus ja ta on alustanud täitemenetlust, milles on võlgnikule kätte toimetatud täitmisteade, mistõttu oli täitemenetluse alustamise hetkel täituril õigus tasu kohta otsus teha. Õige on kohtutäituri seisukoht, et seadus ei sätesta mitu täitetoimingut peab täitur tegema, et tal tekiks õigus tasule. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega; lg 2 järgi rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kuna võlausaldaja loobus esitatud nõude täitmisest täies ulatuses ja taotles täitemenetluse lõpetamist pärast täitetoimingute tegemist, siis kuulus kohaldamisele KTS § 41 lg 2 ja kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust sissenõudjalt. Avaldaja viited nõude ebaselgusele ei ole käesoleval juhul asjakohased. Asjas nähtub, et täitemenetluse jooksul on võlgnik vaidlustanud kohtutäituri tegevust ning kõik ilmnenud puudused on kohtutäitur parandanud ning võlgnikul olid omakorda kõik võimalused nende otsuste vaidlustamiseks. Nii on võlgnik vaidlustanud ka sissenõutava summa suuruseid, mille osas on kohus võtnud seisukoha tsiviilasjas nr 2-12-15284. Esialgse täitmisteate kohaselt nõuti võlgnikult 59 428,57 eurot ja selle summa järgi arvestas kohtutäitur ka põhitasu. Kuigi sissenõudja nõue täitemenetluses suurenes, ei ole kohtutäituri tasu suurus täitemenetluses muutunud (suurenenud). Kohtutäitur on 20.05.2015 otsusega nõudnud sissenõudjalt kooskõlas KTS § 41 lg 2 pool põhitasust 6061,71 eurost, so summa 3030,86 eurot. Õige on kohtutäituri seisukoht, et kohtutäitur ei saa teha tasu osas kokkuleppeid, sest KTS § 28 lg 2 ls 2 keelab kohtutäituril selgesõnaliselt sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Sissenõudja ja võlgniku vahel tsiviilasjas nr 213-3841 sõlmitud kompromissi pooleks ei olnud kohtutäitur, mistõttu ei tulene talle sellest mingeid õigusi ega kohustusi tasu määramise osas. Avaldaja viited KTS § 47 lg 1 ei ole asjakohased, sest kohtutäitur ei ole teinud käesoleva seaduse §-des 36, 38 ja 381 nimetatud täitetoiminguid ega nende eest lisatasu nõudnud. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 järgi avaldaja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtumääruses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi. Maakohus ei tuvastanud, et puudutatud isikud oleksid kandud maakohtu menetluses menetluskulusid, mistõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.