A. P.-M. hagi OÜ OSC Transport vastu töövaidluses OÜ OSC Transport taotlus A. P.-M. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras
Välja mõista A. P.-M.lt OÜ OSC Transport kasuks menetluskulude katteks 273 (kakssada seitsekümmend kolm) eurot 60 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.OÜ OSC Transport ja A. P.-M. sõlmisid 26.11.2012. a töölepingu, mille järgi A. P.-M. asus tähtajatult tööle OÜ-sse OSC Transport alates 26.11.2012. a kuller-autojuhina. Töö sisuks oli autojuhi teenuste osutamine. Töötaja töötasu oli 835 eurot kuus.
2.17.10.2014. a ütles OÜ OSC Transport A. P.-M.ga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, põhjendusel, et töötaja on 13.10.2014. a pannud toime kütuse varguse. Tööandja kütusekaardiga oma otstarbeks Olerexi tanklast, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
3.A. P.-M. esitas 14.11.2014. a avalduse töövaidluskomisjonile, milles taotles, et töövaidluskomisjon tuvastaks töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetaks töölepingu TLS § 91 lg 1 alusel, mõistaks avaldaja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses (3 x 2 190, bruto) ning mõistaks välja ületundide eest aastatel 2013 ja 2014 jaanuar-oktoober 1 699,36 eurot (bruto, 344 tundi x 4,94 eurot).
4.Töövaidluskomisjoni 21.01.2014. a otsusega rahuldati avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõuded. Töövaidluskomisjon mõistis OÜ-lt OSC Transport A. P.-M. kasuks ületunnitöö eest tasu brutosummas 1 699,36 eurot.
5.OÜ OSC Transport (kostja) esitas 02.02.2015. a kohtule taotluse A. P.-M. (hageja) poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras osas, millega rahuldati töötaja nõue välja mõista tööandjalt ületunnitöö eest brutosumma 1 699,36 eurot.
6.Kohus võttis OÜ OSC Transport taotluse menetlusse 11.03.2015. a ning luges A. P.-M. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
KOSTJA SEISUKOHAD
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse (tl 29-32) kohaselt ületunnitöö tasu saamise nõude esitamine on taunitav ning pole kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetega ning üldistades võib A. P.-M. tegevust liigitada kui tema järjekordset katset endise tööandja arvelt rikastuda. Isegi reaalse töötegemise korral oleks mõistlik esitada sellekohased nõuded töölepingu kehtivuse ajal, mitte mitme aasta eest töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel. Teiseks ei ole poolte vahel sõlmitud töölepingus sätestatud ületunnitöö, samuti selle tasustamine. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud töölepingust (töölepingu punkt 1.5) nähtub - Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Ületundide hüvitamise tingimusi käsitleva kokkuleppe puudumisel peaks hageja ületunnitöö hüvitusnõude esitama mõistliku aja jooksul pärast vastava tööaja arvestusperioodi lõppu. Hageja nõuab 2013. a ja 2014. a tehtud ületundide, summas 1 699,36 eurot, väljamõistmist. Hageja nõuab hüvitust 344 ületunni eest, tariifiga 4,94 eurot (bruto). Kostja jääb selle seisukoha juurde, et hageja ei ole tema poolt nimetatud perioodil teinud 344 ületundi, seega puudub alus nende hüvitamiseks. Kostjale jääb arusaamatuks hageja poolt nimetatud tariif (4,94 eurot). Kostja poolt 10.12.2014. a vastusega töövaidluskomisjonile esitatud Töökorralduse reeglite (vastuse lisa 7) punkt 3.20 kohaselt ületunnitöö on lubatud poolte kokkuleppel. Ületunnitöö ja vabadel päevadel töötamine hüvitatakse üldjuhul vaba aja andmisega. Seega isegi juhul, kui hageja oleks teinud kokkuleppel kostjaga ületunnitööd, siis see pidi hüvitatama talle vaba aja andmisega, mis aga ei tähendanud, et hagejale ei läinud selle tööpäeva eest kirja 8 tundi tööaega nagu see oli hagejale ette nähtud töölepingus. Hagejale anti ületundide korral vabu päevi. Kostja esitas 13.01.2015. a töövaidluskomisjonile OÜ OSC Transport 19.02.2014. a protokolli nr 2 väljavõtte. Nimetatud tõendi alusel on tuvastatav asjaolu, et kostja korraldas perioodil 19.02.2014. a kuni 21.02.2014. a oma töötajate sõidumeerikute kasutamise teoreetilise ja praktilise õppe. 20.02.2014. a toimus vastav õpe Tartus ning nimetatud õppest võttis osa ka hageja A. P.-M., kes on omakäeliselt allkirjastanud kinnituse – „Mulle on tutvustatud ja tunnen autojuhtide töö- ja puhkeaega reguleerivaid õigusakte ning nendest tulenevaid reegleid, piiranguid ja erandeid ning oskan tööd õigesti ja efektiivselt kavandada. Oskan käsitleda õigesti sõidumeerikuid ning edastan need raamatupidamisse arhiveerimiseks. Pean kinni autojuhi töö- ja puhkeaega reguleerivatest nõuetest.“ Kostja leiab, et nimetatud tõend tõendab, et hageja pidi teadma, kuidas sõidumeerikuid täidetakse ning vastutas nende kohase täitmise eest. Hageja A. P.-M. kasutas töösõidukit koju ja tööle sõitmiseks kokkuleppel kostjaga. Kostja oli hagejale selgitanud, et erasõite ei tohi samale sõidumeerikule salvestada, kuid hageja ignoreeris kostja korraldusi.
KOHTUISTUNG
8.Kohtuistungile hageja ja tema esindaja ei ilmunud. Kohus kuulas vande all üle kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme Ivo Tapneri. Ivo Tapner selgitas, et tööandja pidas tööaja arvestust sõidumeerikute alusel ning ületunnid kompenseeriti vabade päevade andmisega. Töötaja elas Haagel ning talle oli lubatud tööautoga kodust tööle ja töölt koju sõita. Hommikul
kodust välja sõites kasutas hageja sama sõidumeerikut. Hageja ei esitanud töölepingu kehtivuse ajal kordagi nõuet ületunnitöö eest tasu maksmiseks. Töötajat oli juhendatud, kuidas sõidumeerikut kasutada. Tunnistaja A. T. selgitas, et hageja kasutas tööautot oma isiklikeks sõitudeks ning see oli tööandjaga kooskõlastatud. Hageja kasutas ühte ja sama sõidumeeriku ketast nii isiklikeks kui ka töösõitudeks. Tööpäev algas kell 8 hommikul ning kauba väljastamine lõppes tavaliselt kella 16.30 paiku. Kostja esindaja Aleksei Forstiman leidis, et hagi ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole tõendanud, et tegi ületunde. Sõidumeeriku ketaste alusel ei ole võimalik ületunde tuvastada, sest hageja salvestas ka isiklikud sõidud sõidumeerikutele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Asja materjalidest tuleneb, et OÜ OSC Transport ja A. P.-M. sõlmisid 26.11.2012. a töölepingu, mille järgi A. P.-M. asus tähtajatult tööle OÜ-sse OSC Transport alates 26.11.2012. a kuller-autojuhina. Töö sisuks oli autojuhi teenuste osutamine. Töötaja töötasu oli 835 eurot kuus. Töötaja on töövaidluskomisjoni istungil selgitanud, et tööandja ei selgitanud, kuidas sõidumeerikut kasutada. Tööpäev algas kell 07.10-07.15, 2-3 tundi komplekteeriti ja siis sõideti välja. Tööandja hommikust komplekteerimist üldse ei arvestanud. Hommikul tööle minnes lülitas hageja sõidumeeriku nupu puhkeajale. Tööandja lubas hüvitada ületunnid vaba aja andmisega, kuid kui kvartalis sai ühe vaba päeva ületundide eest, siis oli hästi. Töötaja esindaja selgitas, et 344 ületundi kirjutas töötaja oma märkmikusse üles.
10.Poolte vahel sõlmitud töölepingu lisaks olid OÜ OSC Transport töökorralduse reeglid (TVK tl 42-46), mille punkt 3.20 sätestab, et ületunnitöö on lubatud poolte kokkuleppel. Ületunnitöö ja vabadel päevadel töötamine hüvitatakse üldjuhul vaba aja andmisega. Kostja on kinnitanud, et hagejale anti tasustatavad vabad päevad 14. oktoobril 2013. a, 03. märtsil 2014. a ja 25. juunil 2014. a (TVK tl 60).
11.Tööandja poolt esitatud sõidumeerikud ei kajasta töötaja faktilist tööaega õieti, sest töötaja ei ole sõidumeerikut õigesti käsitlenud ning sõidumeerikule on salvestatud ka isiklikud sõidud. Tõene ei ole hageja väide, et kostja ei ole õpetanud, kuidas sõidumeerikut kasutada. Kostja on perioodil 19.02.2014. a kuni 21.02.2014. a korraldanud oma töötajate sõidumeerikute kasutamise teoreetilise ja praktilise õppe. Hageja on omakäeliselt allkirjastanud kinnituse – „Mulle on tutvustatud ja tunnen autojuhtide töö- ja puhkeaega reguleerivaid õigusakte ning nendest tulenevaid reegleid, piiranguid ja erandeid ning oskan tööd õigesti ja efektiivselt kavandada. Oskan käsitleda õigesti sõidumeerikuid ning edastan need raamatupidamisse arhiveerimiseks. Pean kinni autojuhi töö- ja puhkeaega reguleerivatest nõuetest“ (TVK tl 72, 72p).
12.Hageja ei ole kohtule esitanud mitte mingisugust arvestust ega selgitust väidetavalt 20132014 aastatel tehtud ja märkmikusse üles tähendatud 344 ületunni kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kuna sõidumeerikud ei kajasta õieti tööaega ning hageja ei ole esitanud arvestust ületundide kohta, lähtub kohus tööandja poolt teostatud tööaja arvestusest (TVK tl 39), millest nähtub, et hageja ei ole tööaja normi (40 tundi nädalas) ületanud.
14.Seoses hageja nõude tõendamatusega jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja.
17.Kostja menetluskulud on õigusabikulud 273,60 eurot (tl 87-88). Kohus mõistab kostja menetluskulud välja hagejalt. Hageja menetluskulud jätab kohus hageja enda kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.