Osaühingu Eksfre hagi Osaühingu Väike-Maarja Auto vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.05.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Eksfre apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
32 754 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Eksfre (registrikood 10259213), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Kostja: Osaühing Väike-Maarja Auto (registrikood 10268554), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Pihlakas
Kohtuistungi toimumise aeg
09.11.2015, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. mai 2015 otsus osas, milles Osaühingult Eksfre mõisteti Osaühingu Väike-Maarja Auto kasuks välja menetluskulud 5118,16 eurot ületavas osas. Jätta selles osas Osaühingu Väike-Maarja Auto menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 22.mai 2015 otsus muutmata.
3.Jätta kõik menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Osaühingu Eksfre kanda. Riigikohtu menetluskulud jätta Osaühingu Väike-Maarja Auto kanda.
4.Välja mõista Osaühingult Eksfre Osaühingu Väike-Maarja Auto kasuks täiendavalt käesoleva apellatsioonimenetluse menetluskulud summas 1085,40 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Jätta Osaühingu Eksfre hagi Osaühingu Väike-Maarja Auto vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. 6.2 Jätta kõik menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Osaühingu Eksfre kanda. Riigikohtu menetluskulud jätta Osaühingu Väike-Maarja Auto kanda. 6.3 Välja mõista Osaühingult Eksfre Osaühingu Väike-Maarja Auto menetluskuluna 5118,16 eurot, sh tõlkekulu 177,16 eurot ja õigusabikulu 4941 eurot. 6.4 Välja mõista Osaühingult Eksfre Osaühingu Väike-Maarja Auto kasuks täiendavalt käesoleva apellatsioonimenetluse menetluskulud summas 1085,40 eurot. 6.5 Osaühingul Eksfre tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule Väike-Maarja Auto menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.10.2011 esitas Osaühing Eksfre (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu Väike-Maarja Auto (kostja) vastu kahju summas 61 800 eurot hüvitamiseks. 07.05.2013 vähendas hageja oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista 16 377 eurot ning nõudis täiendavalt CMR art 27 p-s 1 ettenähtud viivise (5 % aastas) tasumist summas 8021,64 eurot. 28.01.2015 suurendas hageja viivise nõuet kuni 16 377 euroni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 04.10.2010 hageja tellijana ja kostja vedajana veolepingu, mille kohaselt kohustus kostja vedama veose Hollandist Eestisse. Kaupa vedav veok oli veotee jätkamiseks Kielist Klaipedasse 08.10.2010 paigutatud laevale Lisco Gloria. Vedamise ajal, s.o 09.10.2010, toimus laeva pardal tulekahju, mille tagajärjel hävis auto koos veetava kaubaga. Antud juhtumi tõttu on hagejale tekkinud kahju. Veose hinnaks oli 61 800 eurot. 15.10.2010 esitas hageja kostjale pretensiooni ning nõude kahju hüvitamiseks hiljemalt 29.10.2010. 28.10.2010 vastas kostja, et pretensioon ei kuulu rahuldamisele.
3.07.05.2013 avaldas hageja, et seoses asjaoluga, et laeva omanik DFDS A/S hüvitas oma kindlustusseltsi vahendusel osaliselt tekitatud kahju summas 45 423 eurot, vähendab hageja oma nõuet selle summa võrra.
4.Asjaolu, et kostja asemel täitis osaliselt kohustused laeva operaatorfirma, ei tähenda, et hageja on sellega loobunud nõudest kostja vastu. Nõudest loobumine ei kehti kostja suhtes, sest loobumine oli lepinguga ette nähtud vaid konkreetsete isikute suhtes ning kostja nende ringi ei kuulu. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja on nõudest kostja vastu loobunud. Hageja sõlmis laeva operaatorfirmaga kompromissilepingu, millega sai 75% kahju nõudest rahuldatud. Kompromissi korras loobus hageja edaspidistest vaidlustest ning loovutas kõik nõuded laeva operaatorfirmale. Menetluse edasine käik
6.Harju Maakohus jättis 13.09.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 05.05.2014 otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Harju Maakohtu 13.09.2013 otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks.
8.15.09.2014 määrusega ei võtnud Riigikohus kostja kassatsioonkaebust menetlusse. Kassatsiooniastme menetluskulud jättis Riigikohus kostja kanda. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 22.05.2015 otsusega hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja menetluskuluna välja 5822,16 eurot, sh tõlkekulu 177,16 eurot, kassatsioonikautsjoni 164 eurot ja õigusabikulu 5481 eurot ning kohustas hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Pooltel ei ole vaidlust selles, et 04.10.2010 sõlmisid hageja tellijana ja kostja vedajana veolepingu, mille kohaselt kohustus kostja vedama veose Hollandist Eestisse. Veok oli veotee jätkamiseks Kielist Klaipedasse 08.10.2010 paigutatud laevale Lisco Gloria. 09.10.2010 toimus laeva pardal tulekahju, mille tagajärjel hävis auto koos veetava kaubaga. Vastavalt arvele nr B152242 oli veose hinnaks 61 800 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses. 25.10.2012 teatas hageja, et tekitatud kahjust hüvitati laeva kindlustusfirma poolt hagejale 46 350 eurot.
11.Tallinna Ringkonnakohus leidis 05.05.2014 käesolevas asjas tehtud otsuses, et ainuüksi asjaolu, et laevas leidis aset tulekahju, ei ole CMR art 17 p 2 alusel vedaja vastutust välistav asjaolu. Määrav ei ole see, et vedaja ei saanud laevas toimuvat otseselt mõjutada, vaid see, et laevas toimuvat sai ja pidi mõjutama laeva operaator, keda vedaja oma ülesannete täitmisel kasutas. Oluline on ka see, et laeva operaator sai ja pidi rakendama meetmeid tulekahjuohu vältimiseks ning tulekahju leviku tõkestamiseks. Kolleegium leidis, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et laeva operaator arvestas kõiki võimalikke riske ning rakendas kohaselt kõiki võimalikke meetmeid ning sellest hoolimata
oli kauba hävimine vältimatu ning väljaspool laeva operaatori mõjusfääri. Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele (RKTKo nr 3-2-1-127-05) ja tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu poolt tuvastatust ning TsMS § 658 lg-st 2 asus maakohus seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad CMR art 17 p-st 2 tulenevad kostja vastutust vabastavad asjaolud.
12.Vaidlust ei ole selles, et hageja sõlmis laeva operaatorfirmaga kokkuleppe, millega sai 75% kahju nõudest rahuldatud. Kompromissi kohaselt on seoses 08-09.10.2010 toimunud õnnetusjuhtumiga hageja nõustunud saama 45 423 eurot täieliku ja lõpliku arveldusena mis tahes ja kõigi nõuete, kulude ja intressi eest, mis tulenevad mootorparvlaeval Lisco Gloria aset leidnud tulekahju tulemusel tekkinud kahjust dokumendis loetletud isikute (järgneb loetelu) ja ka nende teenindajate, esindajate, juhtide või seotud äriühingute vastu. Maakohtu hinnangul puudub hagejal tulenevalt laeva operaatorfirmaga sõlmitud kompromissist nõudeõigus kostja vastu.
13.Kompromissi punktis b) kinnitas hageja, et juhtumiga seoses ei esitata täiendavaid nõudeid ja et mis tahes sellised nõuded, millega nõude esitajad on hakanud tegelema tsiviil- või kriminaalmenetluses võetakse viivitamatult tagasi (välja arvatud vastutuse piiramise fondile esitatud nõue, mis loovutatakse DFDS-ile ja/või mille võtab üle DFDS ja/või mille suhtes teostab vastuvõtja õigusi DFDS, vrdl punkt c). Kohus leidis, et kompromissi punkti c kohaselt on hageja loovutanud kõik kahjunõudest tulenevad nõuded laeva operaatorfirmale.
14.Asjakohatu on hageja väide, mille kohaselt hagi rahuldamisel tekib kostjal regressinõue vaid oma kindlustusseltsi, mitte laeva operaatorfirma, vastu, sest kostja (vedaja) vastutus on täies ulatuses kindlustatud. Kohus märkis, et juhul, kui kostjalt väljamõistetud summad hüvitaks kostjale kindlustusselts, siis läheks kindlustusseltsile üle regressinõue laeva operaatorfirma vastu, mis ei ole hageja ja laeva operaatorfirma vahel sõlmitud kompromissi punkti e) mõte (s.o välistada kõik nõuded laeva operaatorfirma vastu). Sarnasele tõlgendusele kompromisslepingust on jõudnud ka laeva operaatorfirma kindlustusselts. Seega saab järeldada, et laeva operaatorfirma tahe oli suunatud tema vastu edaspidi esitatavate nõuete välistamisele, milleks on ka hageja nõue kostja vastu.
15.Maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja osutas menetluses õigusabi kokku 70,43 tundi, tunnihinnaga 108 eurot, kokku summas 7606,44 eurot (ilma km). Lisaks taotles kostja tõlkekulude ja kassatsioonkautsjoni hüvitamist. Hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leidis, et kostja õigusabitoimingud on olnud antud menetluses vajalikud ja põhjendatud 50,75 tunni ulatuses ning lepingulise esindaja tunnitasu 108 eurot (ilma km) on mõistlik. Maakohus asus seisukohale, et kokku tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskulud summas 5822,16 eurot, sh tõlkekulu 177,16 eurot, kassatsioonikautsjon 164 eurot ja õigusabikulu 5481 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.19.06.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 22.05.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub hagejal kompromissi sõlmimise tõttu nõudeõigus kostja vastu. Dokumendi (Receipt and Claim Release) sisust ei tulene, et hageja loovutas kõik võimalikud nõuded just nimelt kostja vastu või loobus kostja vastu esitatud nõudest. Hageja eesmärgiks on kätte saada
veose maksumus ning sel põhjusel oli esitatud hagi kostja vastu ning paralleelselt ka pretensioon Taani Kaubanduskohtusse. Kostja ja DFDS A/S olid hageja ees solidaarvõlgnikeks.
18.Hageja tahe kompromisslepingu sõlmimisel ei olnud suunatud sellele, et loobuda oma nõudest kostja vastu, kes oli tegelik vedaja ja kellega oli sõlmitud veoleping. Maakohus tõlgendas iseseisvalt laeva operaatorfirma DFDS A/S tahet, kuigi see ei olnud maakohtule teada ja teiseks ei üritanud maakohus välja selgitada milline oli hageja tahe.
19.Maakohus leidis kompromissi punkti c-d hinnates, et sellega on hageja loovutanud kõik oma kahjunõudest tulenevad nõuded laeva operaatorfirmale. Hageja arvates tähendab eelnimetatud punkt, et sellega on loovutatud vaid hageja nõuded DFDS A/S või temaga seotud firmade vastu. Kuna kostjat selles dokumendis ei mainita, siis ei piira kompromissi sõlmimine hageja õigust nõuda kostjalt oma kohutuse täitmist ülejäänud osas. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millisel alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et hageja loobus nõudest ülejäänud osas kostja vastu.
20.Maakohus ei ole põhjendanud, millisel alusel käsitles ta kompromisslepingut VÕSi sätete järgi. Kompromissilepingule kohaldub Leedu õigus või Taani õigus. Kui lähtuda sellest, et VÕS-i kohaldamine oli õigustatud, on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS-i sätteid. VÕS § 66 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses.
21.Juhul, kui kohus rahuldaks hageja nõude, ei tekiks kostjal regressinõuet otse laeva operaatorfirma vastu, vaid oma kindlustusseltsi ERGO vastu. Samas ei ole ERGO seotud DFDS A/S-iga, teiseks ei ole hetkel teada, kas ERGO hüvitab kostjale midagi või keeldub ning ei ole teada, kas ERGO esitab hiljem regressnõudeid laeva operaatori vastu või mitte. Kohtuotsust saa rajada oletustele. Samuti ei pea maakohus kaitsma kolmanda isiku (DFDS) huve, kelle vastu hüpoteetiliselt võivad olla mõned nõuded esitatud ja kes ei ole menetlusosaline. Asjakohatu on maakohtu järeldus, et laeva operaatorfirma tahe oli suunatud tema vastu edaspidi esitatavate nõuete välistamisele, milleks on ka hageja nõue kostja vastu. Esitatud ei olnud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit, millega oleks ette nähtud, et hageja ei saa esitada nõudeid ülejäänud osas kostja vastu.
22.Hageja ei ole nõus kostja menetluskuludega. Eelkõige vaidleb hageja vastu sellele, et maakohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud, mis on seotud kassatsioonkaebuse esitamisega. Riigikohus ei võtnud kostja kassatsiooni menetlusse põhjusel, et kaebus ei olnud põhjendatud. Seega ei ole põhjendatud ka sellega seotud menetluskulud. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
25.TsMS § 652 lg 1 p 1 sätestab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
26.Maakohus tuvastas, et 04.10.2010 sõlmisid pooled veolepingu, mille kohaselt kostja pidi vedama veose Hollandist Eestisse; veok paigutati 08.10.2010 Kielis laevale Lisco Gloria; 09.10.2010 toimus laeva pardal tulekahju; veok koos kaubaga hävis tulekahjus; hagejale tekkis tulekahju tagajärjel kahju summas 61 800 eurot, mille laeva kindlustusfirma on osaliselt hüvitanud. Ülaltoodud asjaolusid ei ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Samuti tuvastas maakohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. 09.11.2015 toimunud kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et seda järeldust ta ei vaidlusta.
27.Pooltel on vaidlus selle üle, kas 16.05.2012 sõlmitud kokkuleppe tulemusel on hageja loobunud nõudest kostja vastu ja/või on nõude loovutanud. 16.05.2012 on hageja ning Dosantos Limited sõlminud lepingu, mille kohaselt saab hageja 45 423 eurot täieliku ja lõpliku hüvitisena kõigi nõuete eest, mis tulenevad tulekahjust, järgmiste isikute vastu: Rasa Multipurpose Shipping Limited; AB DFDS Seaways; DFDS A/S; nende kindlustusandja West of England; nende teenindajad, esindajad, juhid või seotud äriühingud (koos nimetatud “vabastatud isikud“). Kokkuleppe punktis b) kinnitas hageja, et juhtumiga seoses ei esitata täiendavaid nõudeid ja nõuded, mis on esitatud tsiviilmenetluses võetakse tagasi (välja arvatud vastutuse piiramise fondile esitatud nõue, mis loovutatakse DFDS A/S-ile). Kokkuleppe punktis c) lepiti kokku, et nõude esitaja kõik õigused seoses juhtumiga, sealhulgas vastutuse piiramise fondist tehtavad väljamaksed seoses nõude esitajate esitatud nõuetega, kuuluvad muude õiguste hulka, mis on loovutatud DFDS A/S-ile, kellest saab loovutuse saaja ja/või õiguste vastuvõtja nõude esitajate nõuete osas vastutuse piiramise fondi ja selle alusel vastutavate isikute vastu. Punktis e) on hageja kinnitanud, et ta on nõus kaitsma vabastatud isikuid ja hüvitama neile ning hoidma nad puutumatuna mis tahes ja kõigist nõuetest, mis tulenevad muudelt kolmandatelt isikutelt, kes esitavad tema nõudega samasuguseid või sarnaseid nõudeid.
28.Hageja väitel ei kuulu 16.05.2012 kokkuleppe tõlgendamisel kohaldamisele Eesti õigus. Kolleegium möönab, et 16.05.2012 kokkuleppe punkti g) kohaselt kohaldatakse kokkuleppele Taani õigust. Samas ei ole pooled varasemalt tuginenud asjaolule, et 16.05.2012 kokkuleppele ei kohaldata Eesti õigust. Kolleegium märgib, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10 (p 20) jätnud välisriigi õiguse kohaldamata põhjusel, et pooled tuginesid varasemas menetluses Eesti õigusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited Taani õiguse kohaldamise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna varasemas menetluses ei ole tuginenud hageja väitele, et 16.05.2012 kokkuleppele tuleb kohaldada välisriigi õigust.
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud 16.05.2012 kokkuleppe tõlgendamisel. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Määrav ei ole asjaolu, et kostjat ei ole kokkuleppes nimetatud. Kokkuleppe punktis b) on hageja kinnitanud, et juhtumiga seoses ei esitata täiendavaid nõudeid ja nõuded, mis on esitatud tsiviilmenetluses võetakse tagasi. Punktis e) on hageja kinnitanud, et ta on nõus kaitsma vabastatud isikuid ja hüvitama neile ning hoidma nad puutumatuna mis tahes ja kõigist nõuetest, mis tulenevad muudelt kolmandatelt isikutelt, kes esitavad tema nõudega
samasuguseid või sarnaseid nõudeid. Neid punkte koosmõjus tõlgendades saab asuda seisukohale, et hageja on nõudest kostja vastu loobunud. VÕS § 66 lg 2 sätestab, et kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja punktides b) ja e) võtnud kohustuse mitte esitada juhtumiga seoses täiendavaid nõudeid, sealhulgas ka kolmandate isikute vastu, s.t ka kostja vastu. Kuna punktis e) on hageja kohustunud hoidma vabastatud isikud puutumatuna kõigist nõuetest, mis tulenevad kolmandatelt isikutelt, siis ei saa lepingut muul viisil tõlgendada.
30.Lisaks sellele on hageja punktis c) loovutanud kõik oma õigused seoses juhtumiga DFDS A/S-ile. Kuna hageja on kõik kahjujuhtumist tulenevad õigused loovutanud, siis ka seetõttu ei saa hagejal olla nõuet, mida maksma panna kostja vastu.
31.Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu, siis on alusetu ka viivise nõue. Eeltoodule tuginedes on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
32.Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 5822,16 eurot (sh tõlkekulu 177,16 eurot, kassatsioonikautsjon 164 eurot ja õigusabikulu 5481 eurot).
33.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõistnud ebaõigesti hagejalt välja kassatsiooniastme menetluskulud. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja õigusabitoiminguid on olnud vajalikud ja põhjendatud kokku 50,75 tunni ulatuses. Sealhulgas pidas maakohus põhjendatuks kassatsioonkaebuse koostamisega seotud ajakulu 300 minutit (5 tundi) ning mõistis hagejalt välja kassatsioonikautsjoni. Riigikohus on 15.09.2014 määrusega jätnud kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Seega puudub alus kassatsioonikautsjoni 164 eurot ja kassatsioonkaebuse koostamisega seotud kulude 540 eurot (5x108) väljamõistmiseks hagejalt. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurusega ning leiab, et maakohus ei ole lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Kostja menetluskulud on seega põhjendatud ja vajalikud õigustoimingutele kulunud 45,75 tunni (50,75-5) ja tõlkekulude 177,16 euro osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kostja põhjendatud menetluskuludeks on 5118,16 eurot, sealhulgas 177,16 eurot tõlkekulud ja 4941 eurot (45,75x108) õigusabikulud.
34.Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude osas ning lähtudes TsMS § 178 lg-st 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta käesoleva apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
35.Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks käesolevas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 10 tunni ulatuses hinnaga 108 eurot tund (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega ja 22.05.2015 kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsile 55 minutit; Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2015 määrusega tutvumisele 5
minutit; apellatsioonkaebusega tutvumisele-analüüsile 2 tundi; apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 6 h ja ringkonnakohtu 09.11.2015 istungiks valmistumisele 1 h. Lisaks on kostja palunud lähtuvalt esindaja tunnihinnast välja mõista 09.11.2015 kohtuistungil osalemisega seotud ajakulu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 38 minutit. Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu apellatsiooniastmes kokku 10 tundi ja 38 minutit. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
36.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramisel võtta arvesse, et hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas ning kostja vaidles ka selles osas apellatsioonkaebusele vastu. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu kokku 30 minuti võrra. Samuti ei ole kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja ajakulu 55 minutit Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega ja 22.05.2015 kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsile. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus 25.05.2015 ühtegi määrust teinud. 22.05.2015 on maakohus teinud määruse, millega jättis rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt eelnimetatud määrusega tutvumise ajakulu ei saa pidada vajalikuks ning seega tuleb kohtulahenditega tutvumise ajakulu vähendada 5 minuti võrra. Muus osas on ringkonnakohtu hinnangul kostja apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Samuti on mõistlik kostja lepingulise esindaja tunnitasu 108 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 10 tunni ja 3 minuti ulatuses ning hagejalt tuleb kostja kasuks täiendavalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud summas 1085,40 eurot ning viivis TsMS § 177 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.