lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-1248/7

Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1248/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
921
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1248

Haldusasi

K.N-i kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 07.04.2026 otsus nr. 2.1-1/26/262-532-5 ja kohustada Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetlust jätkata

Menetlusosalised

Kaebaja – K.N

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada K.N-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.K.N pöördus 09.02.2026 Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) seoses sellega, et naabri kinnistule on pandud kaamera, mis filmib ka naabri kinnistust väljaspoole, sealhulgas kaebaja eramaad.
2.AKI otsustas 07.04.2026 otsusega nr. 2.1-1/26/262-532-5 lõpetada menetlus K.N-i isikuandmete kaitse asjas.
3.K.N esitas 26.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse AKI 07.04 2026. otsuse nr 2.11/26/262-532-5 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlust, viies läbi asjakohase paikvaatluse ja kontrollides kaamera tehnilisi seadistusi.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 04.05.20263-25-346/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tartu Halduskohus edastas kaebuse 27.04.2026 antud määrusega vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks Tallinna Halduskohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtule arusaadavalt on kaebuse esitamise eesmärgiks tühistada AKI otsus, millega ta lõpetas kaebaja isikuandmete kaitse asjas menetluse ja kohustada AKIt järelevalvemenetlust jätkama. Kõigepealt selgitab kohus, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 77 lg 1 alusel on andmesubjektil järelevalveasutusele kaebuse esitamise õigus. Kuigi IKÜM art 77 lg 1 annab igale andmesubjektile õiguse esitada kaebus järelevalveasutusele, kui andmesubjekt on

seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub IKÜM-i, ei ole see õigus piiramatu. IKÜM ega isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei kohusta iga kaebuse alusel järelevalvemenetlust algatama, vaid kaebuse kohta tuleb teha kaalutletud otsus. IKÜM art 57 lg 1 p f sätestab, et järelevalveasutus uurib kaebusi asjakohasel määral. Kaebajal on subjektiivne õigus õiguspärasele menetlusele, kuid see ei kätke endas õigust nõuda järelevalveorganilt järelevalvemenetluse algatamist ning konkreetse meetme kohaldamist (HKMS § 44 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13). Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI siiski võtma arvesse ka seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve vajalikkuse.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus nr 320-1342, p-d 24-25). IKÜM preambula punktist 18 ei tuleks IKÜM-i kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool ametialast või äritegevust. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt on kaebaja naaber oma kinnistule üles pannud kaamera, mis lisaks kaebaja naabri kinnistule filmib osaliselt ka kaebaja kinnistut. AKI on välja toonud, et naabri kinnistu filmimine toimub ilma õigusliku aluseta. Ühtlasi puuduva filmimisest teavitavad sildid. AKI on naaberkinnistu omanikule selgitanud eramajade kaamerate kasutamise reegleid. AKI tõi välja, et naaberkinnistu filmimiseks puudub õiguslik alus ja kaamera tuleb kas eemaldada või ümber suunata. Siiski otsustas AKI, et ta menetlust ei algata. Kohtu hinnangul puudub vajadus menetluse läbiviimiseks olulise avaliku huvi puudumise tõttu. Kaebaja naaber ei ole kohtule arusaadav salvestisi kuskil avaldanud, kui ta üldse kaameraga filmitut salvestab. Isikuandmete kaitse nõuded ei rakendu olukorras, kus andmeid jäädvustatakse isiklikul eesmärgil, st jäädvustatut vaadatakse ainult ise või pereringis ning väljapoole ei avaldata (IKÜM art 2 lg 2 punkt c). Ühtegi tõendit, et salvestisi oleks kusagil avaldatud, kaebaja esitanud ei ole. Seetõttu pole tõendeid, et kaebaja õigusi oleks riivatud. Lisaks ei ole tuvastatav ka, et tegemist oleks juhtumiga, mis oleks paljastanud süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemise või mille menetlemise suhtes esineks muu oluline avalik huvi.

6.Korrakaitseseaduse § 4 lg 2 sätestab, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides. Kuigi kaebaja on esitanud koopia menetlust lõpetavast otsuses vaid osaliselt, leiab kohus kaebusega menetlusse esitatud AKI selgitustest, et antud juhul ei esine sellist avalikku huvi, mis tingiks järelevalvemenetluse jätkamise. Kaebaja saab kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid oma subjektiivsete õiguste kaitseks ning tema õiguste realiseerimine ei ole kohtule nähtuvalt kuidagi ka oluliselt raskendatud ilma AKI sekkumiseta. Seetõttu ei nähtu kohtule, et järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse tegemisel oleks tehtud kaalutlusvigu. On usutav, et AKI-l ei ole ressurssi kõigi pöördumiste puhul järelevalvemenetlust algatada või seda jätkata, mistõttu peab AKI oma ressursid koondama olulistele rikkumistele, kus õiguste riive on selge ning rikkumine on olulise mõjuga. Kohtule ei nähtu, et AKI oleks kaalutlusõigust kuritarvitanud, kui otsustas järelevalvemenetluse lõpetada. Kaebajal on oma õiguste kaitseks näiteks võimalik rakendada tsiviilõiguslikke 2(3)

õiguskaitsevahendeid (nt pöörduda võlaõigusseaduse § 1055 alusel maakohtusse kahju tekitava tegevuse keelamise nõudega). Raskemate rikkumiste korral on võimalik nõuda ka kahju hüvitamist. Seega on isiku enda võimuses võimalikule rikkumistele reageerida. Seega oleks kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ka ebatõenäoline, mistõttu esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 21 toodud alus kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

7.Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.04.20263-24-277/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-707/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium