Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(7)

2-15-5448 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks on välja nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse hagejale omandiõiguse alusel kuuluv kinnisasi, asukohaga XXX. Hageja on kinnisasja asukohaga XXX ainuomanik, omaniku kanne on kinnistusraamatusse tehtud

2-15-5448 erastamistoimikust (registri nr 11-4/1233) nähtub, et V B esitas avaldus maa erastamiseks, märkides erastatava maa suuruseks 2196 m2 ja kinnitades, et erastatavale maale jäävad üksnes temale kuuluvad ehitised. Kostjad leiavad, et V B oli õigus erastada maad mitte rohkem kui 1464 m2 (2196 : 3 X 2) ehk tema kaasomandi osale vastava mõttelise osa suuruse maa. Samas nähtub erastamistoimikust ka see, et kostja I esitas 20. detsembril 1997 avalduse maa erastamiseks vastavalt temale kuuluvale osale elumajast ja ehitistest. Erastamistoimikust ei nähtu, kuidas ja mil viisil on lahendatud kostja erastamisavaldus. Kostjad leiavad, et hageja eksib valduse mõttes. Omand kinnistule ei muuda automaatselt teise isiku valdust ebaseaduslikuks. Nimetatu tuleneb otseselt AÕS § 34 lg-st 1, mille kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Hageja ise märkis, et kostjad esitasid temale 07. aprillil 1993 notariaalselt tõestatud pärimistunnistuse, millest nähtub, et kostja I võttis pärandvarana vastu tema surnud emale kuulunud vara kooseisus 1/3 mõttelist osa elumajast asukohaga XXX, ja ehitisest. Siinjuures väärib tähelepanu Narva Linna Nõukogu 22. jaanuari 1985 otsus nr 22/4, millest nähtub, et vaidlusalusel kinnistul asuv elumaja on püstitatud enne 1985. aastat. Samast dokumendist nähtub, et A M (kostja I isa) on põliseks kasutuseks eraldatud maatükk kokku pindalaga 2200 m2. Seega kasutavad ja valdavad kostjad osa kinnistust seaduslikul alusel, sest AÕS § 36 lg 1 alusel omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Hageja seisukoht kostjate vastusele Hageja leiab, et kostjate väide, et hageja on pahatahtlik omanik, on alusetu. Hageja viitab Narva Linnavalitsuse 15. juuni 2005 korraldusele nr. 599-k, 4. oktoobri 2006 korraldusele nr. 1240-k ja

KOHTU PÕHJENDUSED

3(7)

2-15-5448 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse hagejale omandiõiguse alusel kuuluv kinnisasi, asukohaga XXX. Vaidlust ei ole, et hageja on kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnisasja omanikuna. Samuti ei ole vaidlust, et kostjad valdavad vaidlusalust kinnisasja (kostjad on kinnisasja otsesed valdajad). Vastavalt AÕS § 56 lg 1 tuleb hageja omandiõigust vaidlusalusele kinnisasjale eeldada, kuna hageja on kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnisasja omanikuna (t.l-17). Kostjate vastuväide, et hageja on kinnisasja pahauskne omandaja, ei ole tõendatud. Asjaolu, et kinnisasja eelmine omanik oli hageja isa, ei anna alust eeldada, et hageja omandas kinnistu pahauskselt teadmisega, et isa poolt tehtud toimingud kinnisasja omandamiseks olid ebaseaduslikud. Kostjad ei esitanud ka vastuhagi omandiõiguse tunnustamiseks, kinnistusraamatu kande ebaseaduslikuks tunnistamiseks ega selle muutmiseks. Kostjate vastuväited ja tõendid, mis puudutavad kinnisasja erastamist, ei ole asjassepuutuvad, kuna kostjad hageja omandiõigust ega selle tekkimise aluseid vaidlustanud ei ole. Et hageja on kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnisasja omanikuna, kinnistusraamatu kannet vaidlustatud ei ole, loeb kohus, et hageja on kinnisasja ainus omanik. Lähtuvalt AÕS § 80 lg 1 ja lg 2, on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud endi õigust hageja kinnisasja vallata. Kostjad ei ole kinnisasja omanikud (kaasomanikud), poolte vahelist õigussuhet, mis annaks kostjatele õiguse kinnisasja vallata, kohus ei tuvastanud. Kohus järeldab, et kostjad valdavad hageja kinnisasja ebaseaduslikult. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostjaid tuleb kohustada välja andma ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse kinnisasi asukohaga XXX, (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr 3613309).

Hagi hind Hageja nõudeks on nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest välja kinnisasi hageja valdusesse. Vastavalt TsMS § 132 lg 4 p 3 loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ka kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nõue, mis on suunatud kinnisasja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. 4(7)

2-15-5448 Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1 ja lg 11, kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nõude, mis on suunatud kinnisasja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest omaniku valdusse kui mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus rahuldas hagi ning kõik menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda võrdsetes osades. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks 18. märtsil 2015 hageja kohtuvälise nõude koostamine kostjatele, et kostjad esitaksid tõendid, mis tõendavad kostjate õigust asja vallata - 1 t 100,00 eurot/tund 100,00 eurot+käibemaks, kokku 120 eurot; 09. aprillil 2015 hagiavalduse koostamine, selleks andmete registrist kogumine, hagiavalduse lisasse 5 käsitsi täienduse tegemine, hagiavalduse tutvustamine hagejale 3,5 t 100,00 eurot/tund 350 eurot+käibemaks, kokku 420 eurot; 22. mail 2015 kostjate 04. mai 2015 vastusega tutvumine ja arvamuse koostamine vastusele 2,5 t 100,00 eurot/tund 250 eurot+käibemaks, kokku 300 eurot;

2-15-5448 Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud õigusabi osutamise ühe tunni hind 120 eurot (100 eurot + KM) on põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks tuleb pidada 120 eurot ilma käibemaksuta (144 KM-ga) (näiteks RKTKm nr 3-2-1-115-13, p 25 „Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).“).

Kohtuvälise nõude esitamine 18. märtsil 2015 ei ole kohtukulu ega ka kohtuväline kulu TsMS § 143, 144 mõttes ja seega ei ole põhjendatud. Hagiavalduse koostamine 09. aprillil 2015, arvestades hagiavalduse mahtu, millest sisulist osa on ligikaudu 1,5 lehekülge, on põhjendatud ajakulu koos käsitsi täienduste tegemisega 1,5 tundi hinnaga 120 eurot tund, kokku 180 eurot. Kostjate 04. mai 2015 vastusega tutvumine ja arvamuse koostamine vastusele 22. mail 2015, arvestades vastuse mahtu ja keerukust, on põhjendatud ajakulu 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 240 eurot. Päringu koostamine 30. septembril 2015 Narva linnavalitsusele, et kuidas Narva Linnavalitsuse 15. juuni 2005 korraldus nr. 599-k ja 04. oktoobri 2006 korraldus nr. 1240-k olid saadetud I M ei ole kohtukulu ega ka kohtuväline kulu TsMS § 143, 144 mõttes ja seega ei ole põhjendatud. Kaaskirja koostamine 07. oktoobril 2015 kohtule dokumentide esitamiseks 0,25 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 30 eurot on põhjendatud kulu, kuna dokument on esitatud kohtumenetluses. Kohtuistungil 08. oktoobril 2015 osalemine on põhjendatud ajakulu 1 tund ja 10 minutit (kohtuistung algas kell 13.00 ja lõppes 14.10 t.l.-75) ehk 1,17 t tunnihinnaga 120 eurot, kokku 140,40 eurot. Hageja esindaja 17. märtsi 2015 kulu - kinnistu nr. 3613309 registriandmete väljatrükk 3 eurot ei ole põhjendatud, kuna hagejal oli tasuta väljatrüki saamise võimalus endal. Hageja 19. märtsi 2015 postikulud (kohtuväline nõue kostjatele, et kostjad esitaksid tõendid, mis tõendavad kostjate õigust asja vallata, kostjatele saatmine) 5,30 eurot ei ole kantud seoses kohtumenetlusega ning seetõttu ei ole ka põhjendatud. Hageja 09. aprilli 2015 kulud kostjate elukoha kohta andmete saamine AS-st Andmevara 3,20 eurot ei ole põhjendatud, kuna hagiavalduse kohaselt on kostjate asukoht vaidlusalune kinnistu, mille aadress on hagejale teada. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku 300+180+240+30+140=890 eurot. Kohus leiab, et kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 445 eurot ja kostjalt II hageja kasuks menetluskulud 445 eurot. Täitmise korra kindlaksmääramine 6(7)

2-15-5448 Hageja esitas taotluse määrata kohtuotsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et kostjate poolt kinnisasja ning sellel asuvate ehitiste vabatahtlikult vabastamisest keeldumise korral tõsta kostjad koos nendele kuuluva varaga kinnisasjalt välja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 ja lg 3 kohaselt, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kinnisasja väljaandmise kohtuotsuse täitmise viis, mida hageja palub kindlaks määrata, tuleneb otseselt täitemenetluse seadustikust ning seega puudub kohtul alus täitmise viisi eraldi määrata. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.