Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(4)

2-15-17181 sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 28. veebruari 2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-55029 hagejalt välja elatise kostja ülalpidamiseks alates 21. detsembrist 2012 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse kohaselt peab hageja kandma kostja elatusraha hageja ema pangakontole. Kuni 05. juunini 2015 elas kostja koos kord kostja seadusliku esindajaga, kord tema emaga, vahel ka hagejaga. Alates 05. juunist 2015 kuni 05. juulini 2015 elas kostja hagejaga koos. Kostja elab püsivalt hagejaga alates 05. augustist 2015. Hageja esitas 23. septembril 2015 Viru Maakohtule avalduse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse määramiseks hagejale. Viru Maakohus algatas 29. septembril 2015 menetluse hageja avalduse alusel (tsiviilasi nr. 2-15-14177). Lapse ema esitas 18. septembril 2015 kohtutäiturile täitmisavalduse (täiteasi nr. 066/2015/1733) hageja suhtes Viru Maakohtu 28. veebruari 2013 otsuse tsiviilasjas nr. 2-12-55029 täitmiseks. Täitmisteate kohaselt nõude sisu elatusraha alates 21. detsembrist 2012 kuni 22. detsembrini 2026, võlg seisuga 01. september 2015 on 2527,28 eurot. Hagiavalduse kohaselt elab lapse ema lapsest ja hagejast eraldi ja ei anna lapsele ülalpidamist. Viru Maakohus andis 04. novembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr. 2-15-14177 hagejale esialgse õiguskaitse korras üle otsustusõigus lapse elukoha määramise osas kuni selles kohtuasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja palub kohtul tunnistada Viru Maakohtu 28. veebruari 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-1255029 välja mõistetud elatise sundtäitmine hageja suhtes lubamatuks ajaks, mil lapse elukohaks on hageja elukoht. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetluse nr 066/2015/1733 kuni antud tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja leiab, et kuna laps (kostja) elab hagejaga alates 05. augustist 2015, siis saab hageja esitada kohtusse hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ajaks, mil lapse elukohaks on hageja elukoht. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 28. veebruari 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-55029 oli hagejalt välja mõistetud elatis kostja kasuks kostja ülalpidamiseks. Kohtuotsus on jõustunud 04. aprillil 2013 ning vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadusliku (edaspidi TsMS) 457 lg 1 on täitmiseks kohustuslik. Otsuses on märgitud täitmise viis ja kord, et hageja peab igakuiselt tasuma kostja kasuks kostja ülalpidamiseks elatis summas 145 eurot alates 21. detsembrist 2012 kuni 31. 2(4)

2-15-17181 detsembrini 2012 ja summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 01. jaanuarist 2013 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostjal on õigus nõuda kohtuotsuse täitmist kohtutäituri vahendusel vastavalt TMS § 2 lg 1 p 1, mida kostja on ka teinud. Hagiavaldusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et on olemas kohtulahend, millega oleks tuvastatud, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale ülalpidamiseks elatist. Kohtuotsus on täitmiseks kohustuslik ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise lahendiga ei saa muuta kohtuotsuse täitmise viisi ega korda. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid, et nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TsMS § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. TsMS 459 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Poolte majandusliku olukorra või lapse vajaduste muutumisel või muude asjaolude ilmnemisel, mis annavad alust elatise muutmiseks, on õigus taotleda kohtult elatise suuruse muutmist või elatise tasumise kohustuse lõpetamist. Kohus järeldab, et hageja on valinud ebaõige õiguskaitse vahendi. Riigikohtu 13. detsembri 2011 otsuse nr 3-2-1-125-11 p-s 14 on Riigikohus selgitanud, et elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumisel võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses ning jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459, mille lõike 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 2). Lisaks selgitab kohus hagejale, et jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et lapse elukoht on muutunud. Vajaduse korral tuleb hagejal esitada ja tõendada elatise suuruse muutmise aluseks olevaid teisi asjaolusid (s.o elatise väljamõistmise asjaolusid). Perekonnaseadusest ei tulene, et elatise suuruse määramisel arvestatakse ainuüksi lapse elukoha ja asjaoluga, mitu last kummagi vanemaga elab. Järelikult saab ka TsMS § 497 ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise suuruse muutmise hagi aluseks olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või vanema võimalused muutunud. Eeltoodu võib olla tingitud ka asjaolust, et hageja juures elab laps, keda ta peab ülal elatist maksmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolude ja põhjenduste pinnalt otsustades ei ole esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega ei saa hageja saavutada enda vabastamist elatise kohustuse täitmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 3(4)

2-15-17181 Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Hagi tagamise taotlus Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetluse täiteasjas nr 066/2015/1733 kuni hagiavalduse alustatud tsiviilasja menetluses lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi tagamise abinõu saab määrata üksnes juhul, kui kohus on otsustanud avalduse menetlusse võtta. Erandiks on TsMS § 382 lg-s 1 sätestatud juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist. Hageja esitas hagi tagamise taotluse koos hagiga. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.