Tallinna linna taotlus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu HBP paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.10.2015.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HBP’i määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tallinna linn Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu, seaduslik esindaja, juhataja Vahur Keldrima Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): HBP (isikukood XXXXXXXXXX; viibimiskoht SA PERH Psühhiaatriakliinik)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.10.2015.a määrus ja saata taotlus maakohtule uueks arutamiseks.
2.Rahuldada HBP’i määruskaebus osaliselt.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
Avaldaja esitas 08.10.2015.a kohtule taotluse, milles palus luba puudatud isiku tahtevastase ravi jätkamiseks orienteeruvalt kolmeks kuuks tulenevalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt esitatud taotlusest ning psühhiaatrite arvamusest tema psüühilise seisundi kohta. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt avaldajale esitatud taotluse kohaselt on puudutatud isik jätkuvalt psühhootiline, avaldab erinevaid hirme. Grupiteraapiates osalemisest keeldub, kuna tajub nendes ruumides negatiivset energiat, kummitusi, vaime. Vestlustes
1(4)
Tsiviilasi nr 2-15-13209 avalduvad mõttekäiguhäired, patsient ei suuda lauseid lõpetada, mõttekäik on hajevil ja katkendlik. Paranoilised mõtted, suukaudseid ravimeid ei võta, mistõttu manustatakse need purustatult ja vees lahustatult. Haiguskriitika puudub, soovib haiglast lahkuda. On keeldunud haiglaravist noortekodus, kus toetatakse ravimite võtmist ning ka süstitavast antipsühhootilisest ravimist.
2.Harju Maakohus lubas 07.09.2015.a määrusega esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 16.10.2015.a, sest puudutatud isikul esines muu ägedalt psühhootiline häire, millest tulenevalt ta ei suutnud adekvaatselt hinnata enda käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Haiglaravita jätmisel oleks puudutatud isik ohustanud oma psüühikahäire tõttu iseenda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut. Puudutatud isik võis haiguslike elamuste mõjul käituda ettearvamatult ning ohustada ennast ja teisi füüsiliselt.
3.Harju Maakohus määras 09.10.2015.a määrusega ekspertiisi. 12.10.2015.a ekspertiisi akti kohaselt on puudutatud isikul äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F 23.3), psühhoos, mis piirab tema võimet oma käitumisest adekvaatselt aru saada või seda õigesti juhtida ning ta vajab tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi jätkamist. Haiglaravita ohustab iseenda ja teiste tervist või julgeolekut. Tema psühhootilised elamused tingivad ebaadekvaatse ja ohtliku käitumise. Tema suhtes ei ole võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist ravi peale haiglaravi.
4.Harju Maakohus rahuldas 16.10.2015.a määrusega avaldaja taotluse puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 16.01.2016.a. Määruse kohaselt 09.10.2015.a teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist (ekspert JE) tuleneb, et puudutatud isik kontakteerub rahuldavalt, kuid suhtlemisele kaasnevad tihti põhjuseta naerupurtsatused. Puudutatud isiku arvamuse kohaselt kehalisi ja vaimseid häireid ei olevat, haiglasse tulekut põhjendab koduste pahatahtlikkusega. Temale määratud arstirohtude kohta puudub patsiendil ülevaade, nende võtmise vajadust eitab, tabletina ei võta – vajalik anda „varjatult“, puudub haiguskriitika. Psühholoogilisest rühmaravist keeldub, sest seal võõrmõjud, kummitused. Emotsionaalselt ebaadekvaatne, tihti ebaadekvaatsed naeruhood, tahtetegevus ettearvamatu, varasemalt ka suitsiidiplaane olnud. Ettemõtlemisvõime on vaimuhaiguse, olemasoleva psühhoosi tõttu ebaadekvaatne. Puudutatud isikul esineb äge psüühikahäire - Äge skisofreeniataoline psühhootiline häire F23.3, psühhoos - mis piirab tema võimet oma käitumisest adekvaatselt aru saada või seda juhtida. Haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik oma psüühikahäirete tõttu iseenda ja teiste tervist või julgeolekut. Puudutatud isiku ohtlikkus endale ja teistele tuleneb tema vaimuhaiguse ägenemisest (psühhootilised elamused tingivad ebaadekvaatse-ohtliku käitumise, ta vajab tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkuvat rakendamist). Puudutatud isik vajab aktiivset psühhiaatrilist ravi, vajab tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkuvat rakendamist. Tema suhtes ei ole võimalik hetkel kohaldada peale haiglaravi muud psühhiaatrilist abi. Puudutatud isik vajab tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi tähtaja pikendamist veel kuni kolm kuud või kuni aktiivravi vajaduse äralangemiseni. Kohus leidis, et puudutatud isikul esineb äge psüühikahäire - Äge skisofreeniataoline psühhootiline häire, psühhoos, mis piirab tema võimet oma käitumisest adekvaatselt aru saada või seda juhtida. Kohus leiab, et haiglaravita jäädes on puudutatud isik ohtlik iseenda ja teiste tervisele või julgeolekule. Puudutatud isik ohustab iseennast jättes ennast ravita, kuigi tal esineb äge psüühikahäire. Seetõttu saab kahjustada tema tervis. Kohus leidis, et ravita jäämisel võib
2(4)
Tsiviilasi nr 2-15-13209 puudutatud isik ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui teistele. Eelnevat kinnitab asjaolu, et patsient on 2009.a hospitaliseeritud kiirabi korras agressiivse ja ebaadekvaatse käitumise tõttu. Patsient ärritub tühistel põhjustel mis viib teda füüsiliste rünnakuteni. Samuti on 2015.a hospitaliseerimine seotud osaliselt sellega, et patsient lükkas ägedushoos vanaema. Enesele ohtlikkus seisneb selles, et patsient on avaldanud 2013.a ravil viibides enesetapu sooritamise mõtteid. Kohus leidis, et puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada peale haiglaravi muud psühhiaatrilist abi. Puudutatud isik ravivajadust ei mõista ning ravi ei soovi. Kohus leidis, et psühhiaatriahaigla kontrollitud keskkonda paigutamata jätmisel ei ole võimalik tagada, et puudutatud isik saaks oma psüühikahäirele vastavat vajalikku ravi. Kohus kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
5.01.11.2015. a esitas puudutatud isik maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada kohtumääruse täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isik rahul enda tahtevastaselt haiglasse paigutamisega ning see on põhjendamata. Tema ravil viibimist pikendati vaid seetõttu, et ta 14.10.2015.a käis klubis Factory ning suitsetamise ajal haiglast ära jooksis. Pärast laskis ta oma õel ja vennal end haiglasse tagasi tuua. Puudutatud isiku arvates ei ole ta ohtlik endale ega teistele ning talle jääb tema ravile paigutamise põhjus arusaamatuks. Tema puhul ei ole täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 sätestatu ning tema suhtes tahtevastase ravi kohaldamine ei ole põhjendatud. Puudutatud isik oli nõus määruskaebuse kirjaliku läbivaatamisega.
6.Tallinna linn Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg-ga 2 ning TsMS § 659 ja 656 lg 2 teise lause alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule tagasi uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
9.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et puudutatud isiku seisukoht, et ta ei ole ohtlik ning puudub tema ravile paigutamise põhjus, on vastuolus raviarstide arvamusega ning põhjendamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tuvastanud PsAS § 11 lg-s 1 nimetatud eeldused õigesti ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust sellel alusel tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 09.11.2015.a kirjas oleva põhjendusega, et isegi kui patsient lahkus 14.10.2015.a psühhiaatriahaiglast, ei ole maakohus puudutatud isiku korduva psühhiaatriahaiglasse paigutamise taotluse lahendamisel 16.10.2015.a määruse kohaselt arvestanud seda asjaolu ning see ei ole maakohtu põhjenduste kohaselt isiku kinnisesse asutusse korduva paigutamise põhjus.
10.Isegi kui on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 nimetatud eeldused, saab isikut paigutada tahtevastaselt psühhiaatrilisele ravile üksnes TsMS-i ja PsAS-i koostoimes kehtestatud korras ning käesoleval juhul on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 538 lg 1 punkti 2, jättes määrusesse märkimata kinnisesse asutusse paigutamise abinõu kirjelduse. Riigikohtu lahendi
3(4)
Tsiviilasi nr 2-15-13209 nr 3-2-1-155-13 p-st 55 tuleneb, et kohus otsustab lisaks isiku paigutamisele kinnisesse asutusse ka seal tahtevastaselt kohaldatava ravi üle. Tahtevastane isikule ravimite manustamine on tõsine põhiõiguste riive, mis peab olema kohtulikult kontrollitav. Riigikohus on viidatud lahendi punktis 56 leidnud, et kuivõrd kohus peab isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruses märkima mh kinnisesse asutusse paigutamise abinõu kirjelduse, siis kolleegiumi arvates tähendab see, et kohtulahendist peab minimaalselt nähtuma, kas ja millisesse kinnisesse asutusse isik paigutatakse, samuti see, kas lisaks paigutamisele sanktsioneerib kohus ka tahtevastase ravi. Ravi liiki ja ulatust ei pea kohus määrama kindlaks detailselt, kuid vähemasti peab isikule endale olema lahendist arusaadav, kas talle võib (ja millisel viisil) selle järgi tahtevastaselt ravimeid manustada. Avalduses kohaldada tahtevastast ravi tuleb märkida võimalikult täpselt, kas ja millist ravi isik eelduslikult vajab ning millist toimet soovitav ravi isikule eelduslikult avaldab. Kui isikule on juba ravimeid manustatud, tuleb need ja nende toime avalduses samuti välja tuua. Kolleegiumi arvates hõlmab ravi üle otsustamine ka vähemasti isiku ravimitega ohjeldamise PsAS §-de 14−144 järgi, vaatamata Terviseameti kontrollile. Juhul, kui kohtumäärus on ebaselge, ei ole selle alusel õigus tahtevastaselt ravida. Ringkonnakohtul ei oleks käesoleval juhul võimalik kontrollida, kas maakohtu määrus on ettenähtud ravi osas seaduslik, kuna maakohtu määruses ei ole ravi ette nähtud. Samuti ei saa ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust kontrollides ise nimetatud puudust kõrvaldada. Vajadusel saab maakohus küsida avaldajalt või psühhiaatriakliinikult täiendavat arvamust abinõu kirjelduseks, mh tahtevastaselt manustatavate ravimite ja ravimite manustamise viisi osas. Lisaks eelnevale peab määruses olema märgitud ka konkreetne kinnine asutus, kuhu isik paigutatakse (RKTKo 3-2-1-155-13, p 56). Kuigi käesoleval juhul ei ole maakohus ravi kohaldamise lubatavust reguleerinud, nähtub tsiviilasja materjalidest üheselt, et isik tuleb paigutada kinnisesse asutusse mh ravivajaduse tõttu, st ilma ravi kohaldamiseta ei oleks paigutamine põhjendatud. Eespool toodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks maakohtule.
11.Menetluskulude jaotus tuleb määrata asja lõpplahendis vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.