Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. november 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-4758
Tsiviilasi
Thermal OÜ hagi AS Famino vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning AS Famino vastuhagi Thermal OÜ vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
46 959,01 eurot ja 6377,80 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Famino
apellatsioonkaebus
ja
Thermal OÜ
vastuapellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
27. oktoober 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja/vastuhagis hageja): AS Famino (rk: 10067577), lepingulised esindajad Yulia Klyukach ja Sille Allikmets Vastuapellatsioonkaebuse esitaja (hageja/vastuhagis kostja): Thermal OÜ (rk: 11499913), lepinguline esindaja Rene Varul ja seaduslik esindaja Valdeko Uuk
esindajad
RESOLUTSIOON
1 Tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2015 otsus osas, millega maakohus mõistis AS-lt Famino OÜ Thermal kasuks välja põhivõla 49 096,40 eurot ja viivise 4891,41 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning millega maakohus mõistis OÜ-lt Thermal AS Famino kasuks välja 6377,80 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). 2 Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista AS-lt Famino OÜ Thermal kasuks välja 42 718,60 eurot ja viivis 4470,44 eurot.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: ”3.1. Rahuldada OÜ Thermal hagi AS Famino vastu osaliselt ning mõista AS-lt Famino OÜ-u Thermal kasusks välja põhivõlg 42 718,60 eurot ja viivis 4470,44 eurot.
3.2.Jätta rahuldamata OÜ Thermal hagi AS Famino vastu 41 824,12 euro ulatuses.
3.3.Jätta rahuldamata AS Famino vastuhagi OÜ Thewrmal vastu 58 058 euro väljamõistmiseks.”
4.Rahuldada OÜ Thermal vastuapellatsioonkaebus osaliselt ja jätta rahuldamata AS Famino apellatsioonkaebus.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta OÜ Thermal hagiga seotud menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
2.Jätta AS Famino vastuhagiga seotud menetluskulud maakohtus AS Famino kanda ning mõista AS-lt Famino OÜ Thermal kasuks välja menetluskulude katteks 402,50 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Thermal OÜ (edaspidi hageja) esitas 30.01.2014 maakohtule AS Famino (edaspidi kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhinõue 84 542,72 eurot ja viivitusintress 5580 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.09.2013 ehituse alltöövõtulepingu, mille alusel võttis hageja kohustuse teostada raudbetoonkarkasside montaaž ja monolitiseerimine kostjale kuuluval objektil Tallinnas Mehaanika 21. Lepingu hinnaks oli 111 020 eurot (koos käibemaksuga 133 224 eurot). Kostja on tasunud teostatud tööde kohta 16.09.2013 koostatud õiendi nr 1 alusel arve nr 22 summas 25 200 eurot ja 01.10.2013 õiendi nr 2 alusel arve nr 24 summas 27 576 eurot. 01.11.2013 koostasid pooled teostatud tööde kohta õiendi nr 3 ja hageja väljastas arve nr 30 summas 50 016 eurot. Kostja tasus arvest 25 000 eurot, 25 016 eurot on tasumata. 04.12.2013 koostasid pooled teostatud tööde kohta õiendi nr 4, mille alusel väljastas hageja arve nr 40 summas 30 432 eurot, mis on tasumata. 04.12.2013 koostati lisatööde kohta
õiend nr 5, mille alusel väljastas hageja arve nr 41 summas 5044,80 eurot. Arve on tasumata. Hagejal tekkisid olulised lisakulud seoses materjalide tarnete viibimisega, mille eest vastutas kostja ja mis on fikseeritud 04.12.2013 lisatööde aktis nr 1/1. Lisatööde akti nr 1/1 alusel esitas hageja kostjale arve nr 42 summas 24 049,92 eurot, mis on samuti maksmata. 18.12.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktiga loeti kõik ehitustööd lõpetatuks ning tellija poolt vastuvõetuks. Kostja on jätnud arved tasumata summas 84 542,72 eurot. Lepingu p 7.17 alusel on hageja arvestanud viivist 5580 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt tasus kostja arve nr 30 maksmata osa 05.02.2014. Arvest nr 40 tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole järginud arve esitamisel lepingu p-s 5.7 kokkulepitut, esitades kostjale arve enne tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist (lisaks on tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud kostja volituseta isik) ning jättes esitamata pangagarantii. Kostja ei eita lisatööde tegemist hageja poolt, kuid hageja ei ole järginud lepingus sätestatud korda lisatööde tellimiseks. Lepingutingimustega vastuolus oleva tegutsemise ja lisatööde eest ühepoolse summa määramisega ei saa panna teisele poolele kohustust seda aktsepteerida. Analoogselt ei nõustu kostja arve nr 42 tasumise kohustusega. Ühestki dokumendist ei nähtu lisatööde nimetused ja kirjeldused, maht, täpne maksumus ühikhinna alusel, põhjendus lisatöö tegemiseks jne. Pooled olid leppinud kokku siduvas eelarves ja eelarve suurenemise tingimused on sätestatud lepingu p-s 7.15. Seega hagejal puudub õigus nõuda eelarvet ületavat tasu.
3.AS Famino esitas 11.08.2014 maakohtule vastuhagi, paludes mõista Thermal OÜ-lt AS Famino kasuks välja 64 435,80 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Vastuhagiavalduse kohaselt tuvastas kostja ehitustööde lõpetamise järel riiklikult tunnustatud ehitusekspert Ülo Lainsalu läbiviidud ehitustehnilise ekspertiisi alusel hageja teostatud töödes rea puudusi. Kostja pöördus edasisi töid takistavate ehitusvigade kõrvaldamiseks kolme ehitusettevõtte poole ja valis hageja ehitusvigade kõrvaldamiseks OÜ Globalcapital pakkumuse hinnaga 6377,80 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks ilmnesid olulised vead hoone välisfassaadi ehitusel, milliste puuduste kõrvaldamiseks nõuab kostja hagejalt 58 058 eurot (ilma käibemaksuta). Vastuhagi on suunatud puuduste likvideerimiseks tulevikus tehtavate kulutuste ja juba kantud kulude hüvitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Lisaks kehtib ehitustöödele töövõtugarantii. Kostja on hagejalt korduvalt nõudnud parandustööde teostamist.
4.Thermal OÜ vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt võttis kostja tööd 18.12.2013 vastu ega teavitanud hagejat puudustest. Seega kehtib VÕS § 76 lg 4 kohane eeldus, et leping on kohaselt täidetud. Kostja ei ole tõendanud vastavalt VÕS § 642 lg-le 1, et puudused oleksid esinenud tööl juba töö üleandmise hetkel, OÜ Ehitusekspert arvamus seda ei kajasta. Kostja on kaotanud õiguse puudustele tugineda, kuna kostja on hilinenud puudustest teavitamisega. Kostja hakkas puudustest rääkima veebruaris/märtsis 2014. a, pärast seda, kui Thermal OÜ oli esitanud hagi kohtusse. Vastuhagi alused jäävad ebaselgeks. Kostja on tuginenud VÕS § 115 lg-le 1, millest võib mõista, et kostja nõuab lepingust tuleneva kahju hüvitamist. Seejärel on viidatud garantiivastutusele. Neid kahte õiguslikku alust ei saa koos rakendada. Kostja soovib uue fassaadi ehitamist hageja kulul, sest hageja ei ole ehitanud komposiitplaatidest fassaadi. Sisuliselt on tegu hinna alandamisega, kuid VÕS § 112 eeldused on täitmata.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 30. märtsi 2015 otsusega Thermal OÜ hagi osaliselt ning mõistis välja AS-lt Famino Thermal OÜ kasuks põhivõla summas 49 096,40 eurot (käibemaksuga) ja viivise 4891,41 eurot. Maakohus jättis rahuldamata Thermal OÜ hagi 35 446,32 euro ulatuses (käibemaksuga). AS Famino vastuhagi rahuldas maakohus samuti osaliselt ning mõistis välja
Thermal OÜ-lt AS Famino kasuks 6377,80 eurot (käibemaksuta). AS Famino vastuhagi jättis maakohus rahuldamata 58 058 euro ulatuses (käibemaksuta). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on 04.12.2013 arvest nr 40 tulenev tasunõue 30 432 eurot sissenõutav. 18.12.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti järgi on kostja nimel kogu töö vastu võetud. Arvestades tõendamiskoormuse jaotust tööde vastuvõtmise korral (VÕS § 76 lg 4), ei ole kostja tõendanud, et arves fikseeritud tööd on tegemata. Arve nr 40 põhineb õiendis nr 4 märgitud teostatud töödel. Kostja väited, et arve on esitatud lepingule mittevastavalt ja liiga vara, et Kristjan Penul puudus volitus, samuti toetumine pangagarantii esitamata jätmisele, ei ole tulenevalt lepingu p-st 5.7 põhjendatud. 18.12.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti järgi on kostja nimel tööd vastu võtnud K. Penu ja tellija järelevalve OÜ Rispeto esindaja Meelis Rohtmaa. Akti kohaselt ei ole üleantavate tööde juures tuvastatud ühtegi puudust. Kokku on lepitud, et lepingujärgne tööde maht täideti 06.12.2013 ning objekt anti üle. Tellija esindaja K. Penu on lõppakti allkirjastanud 03.01.2014. Kohus nõustus hagejaga, et kuna K. Penu oli 09.12.2013 koosoleku protokolli järgi kooskõlastatud tehtud tööde ja kvaliteedi ülevaatamiseks kostja poolt, siis tuleneb K. Penu volitus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitusest. Kostja esindaja Sille Allikmets on 19.02.2015 kohtuistungil öelnud, et „alates 03. jaanuarist asus Kristjan Penu tööle volituste alusel“. Kuivõrd hageja lepingus ette nähtud garantiid ei esitanud, on kostjal lepingu p 5.7 ja VÕS § 111 lg 1 kohaselt õigus arve nr 40 summast kinni pidada 2% lepingu hinnast, s.o 2220,40 eurot. Seega tuleb kostjalt lepingu ja arve nr 40 alusel välja mõista (30 432–2220,40) 28 211,60 eurot. Arve nr 41 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5044,80 eurot lisatööde eest. Kirjalikus vormis on lisatööde loetelu vormistatud hiljemalt 01.10.2013 õiendis nr 2. Kohtu hinnangul on lisatööd tellija poolt ka vastu võetud. Kostja pole esitanud vastuväiteid tööde maksumusele, vaid tugineb lisatööde tegemiseks lepingus ettenähtud vorminõude rikkumisele. Hageja hinnapakkumine summas 111 020 (ilma käibemaksuta) oli tehtud tingimusel, et tellija peab tagama elementide tarne. Töövõtja kohustus ainult ehitama, st paigaldama elemendid. Arve nr 42 aluseks olevas aktis fikseeritud „seisakutest põhjustatud lisatööd“ ei ole sisuliselt lisatööd, vaid töövõtjal tööseisakutest tekkinud kahju. Ehitustööde päevikutes on 20.09.2013 märkus, et „metalltalal wq 1-02 puudub ühenduse sõlm“; 23.–30.09.2013 on märkus, et „puudub tala sõlme lahendus“; 01.10.2013 on fikseeritud, et „metalltala wq 2-02 on tehtud vales mõõdus“ ning „puudub tala sõlme lahendus“; 02.10.2013 sissekande kohaselt on metalltala wq 1-02 ja wq 2-02 saadetud tehasesse ning täiendavalt on märgitud, et „puudub tala sõlme lahendus“; nimetatud märkus on fikseeritud ka 03. ja 04.10.2013 ning lisaks sisaldab 04.10.2013 päevik märkust, et „seina paneel SP-LA 07-04 on vigastatud pildi nr 084440“. 07.10.2013 päevik sisaldab märkust, et „tala WQ2-08 on vales mõõdus“; 15.10.2013 sissekande kohaselt on „tala WQ3-02 valmistatud vales mõõdus“ ning 31.10.2013 sissekande kohaselt „metalltalal wq 4-06 puudub toru nr -07-50x50x5“. Pooled on materjali tarneprobleemide ja kahju tekkimise osas pidanud e-kirjavahetust 27.09.2013 ja 06.–14.11.2013. I kd, tl 141 oleva pretensiooni kohaselt on 17.10.2013 seisuga tööseisakutest, kraana ja tööliste lisatundidest ning elementide ümberladustamisest hagejale tekkinud kahju 8100 eurot (ilma käibemaksuta). 19.11.2013 pretensiooni järgi on lõplikuks kahjusummaks 13 200 eurot (ilma käibemaksuta). Selle summaga ei ole kooskõlas 04.12.2013 akt summas 20 041,60 eurot (ilma käibemaksuta). Kuigi akt on koostatud hiljem, on selles kajastuv viimane tööseisak 13.11.2013. Kohus leidis, et 04.12.2013 akt ei kajasta õigesti hageja kahju, sest 19.11.2013 dokumendi kohaselt oli hagejal samal ajavahemikul tekkinud kahju oluliselt väiksem. Suuremat kahjusummat ei ole võimalik kindlaks teha ka muude tõendite alusel: ehitutööde päevikuid on täidetud minimaalselt, tööseisakuid on seal harva kajastatud, ei ole võimalik tuvastada, kas kraanatöö objektil oli planeeritud või erakorraline jne.
Kostja ei ole tõendanud, et detailid jõudsid objektile tähtaegselt ja mingeid viivitusi ei olnud. 27.09.2013 e-kirja kohaselt on kostja juhatuse liige Kristjan Kann informeeritud paneelide puudumisest ja kvaliteedi puudustest ning K. Kann on saadud info teadmiseks võtnud, et see edastada detailide tarnijale. 12.11.2013 e-kirjas on K. Kann palunud hageja seaduslikul esindajal „saata teade, kui kõik paneelid Muuga Betoonist on käes, siis esitan pretensiooni“. Hageja esindaja on eelnevalt teatanud, et paneelide montaaž seisab, sest vabrikust ei ole kaasa pandud traaverseid. 06.11.2013 on hageja esindaja vastuseks kostja seadusliku esindaja järelepärimisele teatanud, et „seinapaneelide kvaliteedist on lausa raske rääkida“, ka see raskendas tööd ja tekitas seisakuid. Hagejal tekkinud kulud seoses seisakute ja kraana kuluga on kokku 12 866 eurot, lisandub käibemaks. 06.11.2013 e-kirjas nimetatud kahjusumma on lähedane 19.11.2013 pretensioonis märgitud kahjusummale 13 200 eurot. Kohus mõistis kostjalt VÕS § 652 lg 1; § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 alusel välja kahjuhüvitise 13 200 eurot, lisandub käibemaks, kokku 15 840 eurot. Töövõtulepingu p 7.17 kohaselt juhul, kui tellija hilineb alltöövõtja esitatud arvete tasumisega, on alltöövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,22% viivituses olevast summast päevas, kuid mitte rohkem kui 30 päeva eest. 25 016 eurot arve nr 30 alusel maksis kostja alles veebruaris 2015. Seega on 1651 euro suurune viivis põhjendatud. Kostja ei ole esitanud varasemalt hagejale tasaarvestuse nõuet kostjal seoses vaegtööde lõpetamisega tekkinud kulude kohta. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista viivis arve nr 40 alusel tasumisele kuulunud 28 211,60 eurolt (28 211,60×0,22%×30) 1861,97 eurot ja arve nr 41 alusel tasumisele kuulunud 5044,80 eurolt 333 eurot. Arve nr 42 põhjendatud summalt 15 840 eurot on 0,22% viivist 30 päeva eest 1045,44 eurot. Kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista viivis kokku 4891,41 eurot. Kostja nõuab hagejalt ehitusvigade kõrvaldamiseks OÜ-le Globalcapital makstud 6377,80 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on esitanud arved nr G-140412 ja G-140811 ning 22.05.2014 maksekorralduse summas 43 408,26 eurot ja 16.09.2014 maksekorralduse summas 16 259,22 eurot. Kostja väitel moodustasid hageja vaegtööd esimese arve summast 5720,02 eurot ja teise arve summast 637,78 eurot. Vaegtööde maht on toodud kostja juhatuse liikme K. Kanni 27.02.2014 e-kirjas. I kd, tl 50 e-kirjas on hageja lepinguline esindaja andnud teada, et töövõtja ei aktsepteeri tellija viiteid väidetavatele puudustele. 19.02.2015 kohtuistungil avaldas hageja seaduslik esindaja Valdeko Uuk, et „betooni järeltööd jäid tegemata. Hinnapakkumises on osaliselt need tööd. Kostjale esitatud arve sisaldas ka mingil määral järeltöid. Vaegtööd tehakse, kui objekt on üle antud. Need tulevad niikuinii.“ Kohus oli seisukohal, et lepingu p 10.5 järgi tuli hageja töödes ilmnenud puudused pärast 05.03.2014 keeldumist teha tellijal ja tulenevalt VÕS § 646 lg-st 5 on tellijal õigus nõuda selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja seaduslik esindaja ei eitanud loetletud tööde tegemise vajadust. Kostja on esitanud kolm hinnapakkumist ning tööd on tehtud kõige odavama hinna pakkuja poolt. Tööde tegemise kohta ei ole esitatud vastuvõtmise akti või andmeid arve tasumise kohta. OÜ Ehitusekspert juhataja Ü. Lainsalu eksperthinnangust nähtub tehtud töö: tõsteaasad on lõigatud, vuugid on tasandatud, betoonpostid on monolitiseeritud jne. I kd, tl 205-206 toodud hinnapakkumises toodud tööd on tehtud. Seega on põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitis 6377,80 eurot. Vastuhagist tulenevalt on kostjal nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi. Vastuhagi ei saa rahuldada VÕS § 646 lg 5 alusel, sest kostja ei ole veel teinud kulutusi projekteerimisele ja välisfassaadi parandamisele. Vastuhagi summas 58 058 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest kostjal ei ole õiguslikku alust nõuda kahjuhüvitisena fassaadi katmise kulu muu ehitusmaterjaliga, st sisuliselt uue fassaadi ehitamist töövõtja kulul. Kohane õiguskaitsevahend võiks olla hinna alandamine. Kohus VÕS § 112 lg 2 järgi sellist kahju hüvitamise võimalust ise kohaldada ei saa.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.AS Famino esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. märtsi 2015 otsuse tühistamist osaliselt AS-lt Famino põhivõlana väljamõistetud 44 051,60 euro ja viivisena väljamõistetud 2907,41 euro osas (st arvete nr 40 ja 42 alusel väljamõistetud summad), ning uue otsusega nimetatud summade ulatuses Thermal OÜ hagi rahuldamata jätmist. Apellant ei vaidlusta arve nr 41 alusel väljamõistetud 5044,80 eurot ja viivist 333 eurot. Menetluskulud palub apellant jätta Thermal OÜ kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja arve nr 40 esitatud vastavalt lepingule. Arve nr 40 oli viimane lepingujärgsete tööde arve, mille esitamise õigus tekkis hagejal lepingu p 5.7 järgi siis, kui hageja oli täitnud kõik endale lepinguga võetud kohustused ja esitanud kostjale panga garantii. Kuna nimetatud tingimused olid täitmata, ei olnud hageja nõue arve nr 40 tasumiseks muutunud kohtuotsuses märgitud ajaks sissenõutavaks. Tõendid (M. Rohtmaa 01.12.2014 seisukoht, Ü. Lainsalu eksperthinnang, hageja seadusliku esindaja V. Uuki seletused ja tunnistaja Ü. Lainsalu ütlused 19.02.2015 kohtuistungil) tõendavad üheselt hageja poolt lepinguliste tööde täielikku mitteteostamist. Tööde lõppakti formaalne allkirjastamine ei muuda töövõtja tasu iseenesest sissenõutavaks. Kuigi ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja jätsid tegemata tööd allkirjastatud ehitusdokumentides fikseerimata, ei muuda see hageja kui töövõtja lepinguliste kohustuste mittetäitmist olematuks. Lõppakti p-s 5 on töövõtja ja omanikujärelevalve (ning seisuga 03.01.2014 K. Penu) sätestanud, et „lõppmakse teostab tellija 10.01.2014. a tähtajal arvates käesoleva akti allkirjastamisest töövõtja pangakontole.“ Kostja seaduslik esindaja K. Kann ei ole ühelegi nimetatud isikule rahaliste otsuste vastuvõtmiseks volitusi andnud ega sellist otsust hilisemalt aktsepteerinud. Selline kokkulepe eeldab lepingu muutmist vastavalt lepingu p-dele 11.1 ja 13.1. Mingites lepingu muudatustes pooled kokku leppinud ei ole. Sellega, et osad arves nr 40 sisalduvad lepingulised tööd olid hageja poolt jäetud lõppakti allakirjutamise ajaks tegemata, on nõustunud ka kohus, mõistes hagejalt välja 6377,80 eurot, s.o kostja kahju ehk kulu, mille ta kandis OÜ Globalcapital poolt tööde teostamise tõttu. Ülaltoodust tulenevalt ei ole õige ka arve nr 40 alusel väljamõistetud viivis 1861,97 eurot; 2) mõistis kohus ebaõigesti kostjalt välja põhivõla ja viivise arve nr 42 alusel. Arusaamatuks jääb, millisel õiguslikul alusel nimetatud arve on esitatud. Hageja ei ole välja toonud, millist lepingu sätet kostja rikkunud on. Kohtutoimikus ei sisaldu tõendeid, mis tõendaksid hagejal kahju tekkimist ja annaksid seetõttu aluse arve nr 42 summade väljamõistmiseks kostjalt. Lepingu p 4.1 kohaselt „Lepingu hind sisaldab ka tasu kõikide Alltöövõtja tööde ja toimingute eest, samuti muid kulutusi, sh materjalidele ja seadmetele, mis on vajalikud või mida teostatakse, paigaldatakse või kasutatakse seoses Tööde tegemisega vastavalt Lepingu dokumentidele, kaasa arvatud tööd, materjalid jne, mis on vajalikud Tööde teostamiseks.” Lepingu p 4.3 järgi „Lepingu hind ega summa ei kuulu muutmisele põhjendusel, et lepingus ei ole nimetatud kõiki töid või nende mahtu, mida tuleb teha Tööde teostamiseks ja nende sihtotstarbeliseks kasutusele võtmiseks vastavalt Lepingu dokumentidele.” Enne lepingu sõlmimist esitas hageja kostjale hinnapakkumise summas 133 224 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldas märkust: „Hinnad sisaldavad kraanat, betooni ja vajaminevaid materjale nende paigaldamiseks. Tellija peab tagama elektri, juurdepääsu kraanale, elementide tarne ja prügikonteineri ning vajadusel piirded. Mahtude muutumisel muutuvad hinnad vastavalt uuele hinnapakkumisele või ühikuhinnapõhiselt kokkuleppel.“ Ei hinnapakkumine ega töövõtuleping ei sisalda mingeid tingimusi hageja „meeste“ ega „kraana lisatöö tundide“ kohta, mille kohta on hageja esitanud arve nr 42. Uued hinnapakkumised ja muudatuskokkulepped puuduvad.
Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas ehitustööde päevikutest tsiteeritud märkused seonduvad arve nr 42 alusel väljamõistetud summadega, arvestades, et arve nr 42 aluseks olnud, 04.12.2013 hageja poolt ühepoolselt allkirjastatud seisakutest põhjustatud lisatööde akt nr 1/1 sisaldab ainult kraana ja meeste töö hinda. Asjaolu, et detailid jõudsid objektile tähtaegselt ja mingeid viivitusi ei olnud, tõendavad just hageja peetud ehitustööde päevikute kanded, kuhu tuli probleemid ehitusobjektil sisse kanda. Vastavad märkused ehitustööde päevikutes puuduvad. Kuigi arve nr 42 alusel esitatud nõue ei ole tõendatud ega kooskõlas ei lepinguga ega VÕS-ga, tõstatab arve aluseks olev akt nr 1/1 ka mitmeid küsitavusi, sh näiteks, miks on aktis käsitletud lisatööna kraana ja töömeeste nelja tunni tööd ehk 1⁄2 tööpäeva, kui kõik hoone karkassiga seotud tööd on lepingujärgsed tööd (18.09.2013, 19.09.2013 jne). Asjaolu kohta, et ehitustööde päeviku põhjal teostati kraanaga montaažitöid, tekib küsimus, mis on sellisel juhul lisatöö sisu ja maht (18.09.2013). Samuti ei ole talade mittejõudmine objektile seotud seinapaneelidega, sest ehitustööde päevikutest nähtuvalt tegeldi järgmisel päeval soklikorruse seinapaneelidega (18.09.2013, 19.09.2013 jne). Samuti kui ehitustööde päeviku kohaselt teostati kraanaga seinapaneelide montaaži ja toimus seinapaneelide betoneerimine, uut monteeritavat materjali objektile ei toodud, siis mida ladustasid neli meest koos kraanaga 1⁄2 tööpäeva, kui ehitustööde päeviku kohaselt võeti objektile vastu ainult betooni (19.09.2013). Arusaamatust tekitavad ka aktis nt 20.09.2013 lisakulude osas küsimused metalltalade paigaldusest ehk miks telliti kraana spetsiaalselt selleks tööks, arvestades, et metalltalade vastuvõtmine ja paigaldamine on lepingujärgne põhitöö; miks on kraana töö lisamaksumus; milline oli 20.09.2013 nelja mehe lisatöö 1⁄2 tööpäeva jooksul ning milline oli lisatöö sisu, maht ja tulemus. Seega hageja 04.12.2013 lisatööde akt nr 1/1 on ebaselge, vastuoluline ja mitteanalüüsitav, sest: - seisakutest põhjustatud lisatöid ei saa lugeda lisatöödeks, kuna vastavalt lepingule on lisatööd tellija poolt lisaks ettenähtud töödele täiendavalt tellitavad tööd; - lisatöödena peab tekkima mingi lisaväärtus, mida hageja poolt esitatud ei ole; - kui on tegemist lisatööga lepingu eseme koosseisus, siis ei ole aktist väljaloetav, mis on need lisatööd, mida esitatud kuupäevadel tehti – tööde nimetused ja kirjeldused, maht, täpne maksumus ühikhinna alusel, põhjus lisatöö tegemiseks jne; - lisatööde hulka on aktis arvestatud ka neid töid ja nende maksumust, sh kulutusi kraana rendiks, mis kuuluvad lepingukohaste tööde hulka. Lepingu p-dest 4.1 ja 4.3 on üheselt arusaadav, et lepinguga kokkulepitud eelarve oli töövõtjale siduv. VÕS § 639 lg 2 annab töövõtjale õiguse nõuda tööde eest makstava tasu suurendamist vaid juhul, kui poolte vahel oli kokkulepe mittesiduva eelarve osas.
7.Thermal OÜ esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. märtsi 2015 otsuse tühistamist osas, millega AS Famino vastuhagi rahuldati, ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta AS Famino vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub vastuapellant jätta AS Famino kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) keeldus hageja õigustatult tööde teostamisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Hageja juhataja on selgitanud, et betoonitööde puhul on tavapärane teatud järeltööde teostamine, nagu tasandamine, tihendamine, vuukide täiendav täitmine jmt, neid töid teostatakse garantii raames ja need tööd ei ole otseselt käsitletavad puudustena. Hageja keeldus selliseid töid tegemast, kuna kostja oli talle võlgu olulised summad, tasumata olid väljastatud arved; 2) ei ole kostja tõendanud kulutuste tegemist. Kohus ei tohtinud võtta asja juurde arveid ja maksekorraldusi. See on tulnud hagejale üllatuslikult. Kostja esitas need tõendid alles peale
kohtuliku arutamise lõppu, kohtukõne teeside lisadena, kui tõendite esitamise aeg oli lõppenud. Vastuapellant palub ringkonnakohtul neid hilinemisega esitatud tõendeid mitte arvestada. Samas esitatud arved ja maksekorraldused ei näita, et OÜ Globalcapital oleks teostanud kostja esile toodud töid summas 6377,80 eurot. Kostja väide, et vaegtööd moodustasid esimese arve summast 5720,02 eurot ja teise arve summast 637,78 eurot, on tõendamata, tööde üleandmisevastuvõtmise akte esitatud ei ole. Kostja tellimusel eriteadmistega isiku arvamuse andnud tunnistaja Ü. Lainsalu selgitas istungil, et „Globalcapital ma arvan, et on teinud objektil töid, kuna see maja on edasi ehitatud ja muidu ei saa järgmisi töid teha seal. Ma ei tea, et just Globalcapital on need tööd teinud.” Ü. Lainsalu arvamuse aluseks on OÜ Globalcapital hinnapakkumine, OÜ Globalcapital arveid ja/või tasumisi ei käsitleta. See tähendab, et kostja ei esitanud Ü. Lainsalule arveid ja maksekorraldusi, samuti ei olnud Ü. Lainsalu arvamuse koostamise ajal ega ka kohtuistungil teadlik, et OÜ Globalcapital oleks kõrvaldanud mingeid puudusi. Esimene OÜ Globalcapital arve olevat esitatud maiks 2014. a ja makstud mais 2014. a. Ü. Lainsalu arvamus on koostatud juulis 2014. a. On ebausutav, et kostja hoidis enda tellitud eksperdi eest saladuses väidet, et ta on lasknud puudused suuremas osas kõrvaldada ja maksnud selle eest OÜ-le Globalcapital. Siinjuures pidi eriteadmistega isik lähtuma OÜ Globalcapital hinnapakkumisest, mitte aga väidetavalt juba teostatud töödest. Asjaolu, et kostja ilmselt vassib OÜ Globalcapital arvete osas ja püüab mingeid muid töid näidata puuduste kõrvaldamisena, näitab juba arvete esitamise aeg – esitatud alles kohtukõne teeside lisana, mitte vastuhagi lisana ega hiljem kirjalikus menetluses ega enne istungit.
8.Thermal OÜ vaidleb AS Famino apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) analüüsis kohus põhjalikult arvega nr 40 seonduvat ja leidis, et tasunõue summas 30 432 eurot on sissenõutav. Kohus on andnud vastuse kostja kahele peamisele vastuväitele, millest ühele (K. Penu esindusõigus) apellatsioonis enam ei tugineta. Pangagarantii esitamise kohustuse asendas kohus lepingu p 5.7 alusel 2% summa kinnipidamisega arvest nr 40. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja oli õigustatud keelduma pangagarantii andmisest VÕS § 111 järgi, sest kostjal oli 18.12.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamise hetkeks tasumata arve nr 30. Pealegi on pooled 18.12.2013 aktiga tööd vastu võtnud ja leppinud kokku garantiiperioodi kulgemise. Pooled ei ole siinjuures rääkinud enam midagi pangagarantii esitamise kohustusest. Kostja ei ole varem arvele nr 40 esitanud vastuväiteid, et arves olevad tööd olid kas tegemata või tehtud puudustega. Seega need väited tuleb jätta tähelepanuta. Samas arves nr 40 sisaldunud tööd on tehtud. Arve nr 40 põhineb õiendis nr 4 märgitud teostatud töödel. Kostja ei ole toonud esile, milline nendest töödest ei olnud tehtud. Isegi kui arve nr 40 töödes oli mingi puudus, siis on tööd ja objekt tervikuna vastu võetud ja tasunõue sissenõutavaks muutunud koos puudustega. Tellijal on õigus nõuda puuduste kõrvaldamist nt garantii- või üldises korras. Ehitusjärelevalve, asjatundja arvamuse ja hageja juhatuse liikmete selgitustest tulenevalt tuli betoonitöödele teha hiljem järelhooldust (tasandamised jmt), see ei ole käsitletav puudusena, vaid on sedaliiki tööde juures tavapärane objekti ülekäimine. Kostja väited ja tegutsemine on vastuolulised, sest peale hagi esitamist on tasutud arve nr 30 (põhitööd) ja apellatsioonis ei vaidlustata arve nr 41 väljamõistmist. Nende arvete juures ei ole kostja tõstatanud küsimust puudustest; 2) on arvest nr 42 tulenev nõue käsitletav tööseisakutest tekkinud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 ja § 652 järgi. Töövõtulepingu objektiks oli vaid ehitamine ja tellija pidi tagama elementide tarne. Töövõtjale tekitatud kahju kuulub hüvitamisele hoolimata lepingus sätestatud eelarvest. Kohus käsitles tõenditena ehitustööde päevikuid, poolte e-kirjavahetust ja töövõtja
pretensioone ning tegi põhjendatud järelduse hagejale kahju tekkimisest. Eraldi on kohus analüüsinud kostja juhatuse liikme 27.09.2013 ja 12.11.2013 e-kirju, millest võib mõista, et kostja on aktsepteerinud kahju tekkimist ning soovib kahju suunata edasi materjalide tarnijatele. Tellija esindajad on 18.12.2013 aktis kinnitanud tööde vastuvõtmist ja p-s 5 on võetud kohustus teha töövõtjale lõppmakse 10.01.2014. Kostja võttis aktiga kohustuse tasuda ka arve nr 42. 13.02.2014 tasaarvestuskokkuleppe projekti kohaselt oli kostja valmis tasuma hagejale 44 526,72 eurot, st tervikuna arve nr 30 ja osaliselt lisatööde arved, sh kahju. Sarnase summa ongi kohus välja mõistnud. Kostja esindajad ei soovinud istungil selgitada, miks loobus kostja allkirjastamast tasaarvestuskokkulepet, mis oli kostja poolt välja töötatud ja hagejale saadetud. Apellant ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kohtu poolt tõendite hindamisele, sh ehitustööde päevikute sissekannetele, poolte kirjavahetusele, kus tellija annab mõista, et sellised kahjud kuuluvad hüvitamisele, ja töövõtja pretensioonidele. Kostja on alles apellatsioonkaebuses asunud analüüsima mõningaid ehitustööde päevikuid, väites, et lisatööde akt nr 1/1 olevat ebaselge, vastuoluline ja mitteanalüüsitav. Kostja ei saa selliseid väiteid esitada esmakordselt apellatsioonimenetluses, mistõttu hageja palub jätta need tähelepanuta.
9.AS Famino vaidleb Thermal OÜ vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) asus kohus õigele seisukohale, et hageja töödes ilmnenud puudused tuli pärast 05.03.2014 keeldumist teha kostjal ja tulenevalt VÕS § 646 lg-st 5 on kostjal õigus nõuda selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Vaegtööde maht on toodud kostja juhatuse liikme K. Kanni 27.02.2014 e-kirjas. Hageja ei eitanud 27.02.2014 e-kirjas loetletud tööde tegemise vajadust. Menetluse jooksul ei ole hageja VÕS §-le 111 tuginenud. Lisaks leppisid pooled lepingu p-s 10.5 kokku, et juhul, kui alltöövõtja ei alusta puuduste kõrvaldamist kokkulepitud või tellija määratud tähtaegadel või ei kõrvalda puudusi kokkulepitud või määratud tähtaegadeks või väldib mõnel muul viisil puuduste kohast kõrvaldamist, on tellijal õigus alltöövõtja kulul kõrvaldada puudused ise või teha see ülesandeks kolmandatele isikutele; 2) on kulude kandmine tõendatud. 19.02.2015 kohtuistungil avaldas hageja lepinguline esindaja esmakordselt, et „Globalcapitali tegevuse kohta pole aimu või et kas talle on selle eest makstud“. Pooltel ei olnud vaidlust OÜ Globalpro arve tasumise kohta. Tegemist on hageja uue väitega juba esitatud nõuete piires ning sellise üllatava väite esitamine ei ole antud menetlusstaadiumis lubatav. Seega on eksitav hageja väide, et tõendid esitati hilinemisega. OÜ Globalcapital esitas arve nr G-140412 vastavalt üldaktile summas 52 840,22+km, sellest oli vaegtöid 5740,02+km väärtuses, arvel nr G-140811 summas 13 549,35+km on vaegtöid väärtuses 637,78+km. Kostja on tasunud vaegtööde eest 6377,80 eurot (lisandub käibemaks). Ü. Lainsalu ütlused on hageja poolt kontekstist välja rebitud. Esiteks on Ü. Lainsalu eksperthinnangule lisatud OÜ Globalcapital hinnapakkumine, teiseks kinnitas Ü. Lainsalu kohtus, et „Globalcapital ma arvan, et on teinud objektil töid.” Ü. Lainsalu eksperthinnangust nähtub tehtud töö: tõsteaasad on lõigatud, vuugid on tasandatud, betoonpostid on monolitiseeritud jne. I kd, tl 205–206 toodud hinnapakkumises toodud tööd on tehtud; 3) isegi juhul, kui OÜ Globalcapital teostatud tööde eest ei oleks makstud, oleks kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist lepingu p 10.5 alusel (puuduste likvideerimiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamine). Nii kostja kantud kulude kui ka tulevikus kantavate kulude näol on tegemist nõuetega VÕS § 115 lg 1 alusel. Vastuhagist tulenevalt on kostjal rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. AS Famino on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega mõisteti temalt OÜ Thermal kasuks välja põhivõlg 44 051,60 eurot ja viivis 2907,41 eurot. OÜ Thermal on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti AS Famino kasuks välja 6377,80 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis AS-lt Famino OÜ Thermal kasuks välja põhivõla 49 096,40 eurot ja viivise 4891,41 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning millega maakohus mõistis OÜ-lt Thermal AS Famino kasuks välja 6377,80 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab AS-lt Famino OÜ Thermal kasuks välja 42 718,60 eurot ja viivise 4470,44 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. AS Famino apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning OÜ Thermal vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
12.AS Famino palus vastuhagis (I kd, t.l 156-165) OÜ-lt Thermal välja mõista 58 058 eurot. Vastuhagi nõudelt 58 058 eurot on AS Famino maksnud ka riigilõivu (I kd, t.l 168). Nõuet 6377,80 euro väljamõistmiseks ei ole AS Famino esitanud. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuivõrd AS Famino ei ole esitanud nõuet OÜ Thermal vastu 6377,80 euro väljamõistmiseks, tuleb maakohtu otsus, millega mõisteti OÜ-lt Thermal AS Famino kasuks välja 6377,80 eurot, tühistada.
13.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas ja kui palju peab AS Famino tasuma OÜ-le Thermal arve nr 40 alusel. Tegemist on OÜ Thermal poolt teostatud tööde lõppakti alusel esitatud arvega summas 30 432 eurot. Maakohus on õigesti leidnud, et arve nr 40 alusel esitatud nõude rahuldamisel tuleb eelkõige hinnata, kas AS Famino on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Riigikohus on 28.10.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et tööde vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine on täielik ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Samas lahendis on Riigikohus rõhutanud, et kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult alles juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Asja materjalidest nähtuvalt vaidles AS Famino OÜ Thermal tasunõudele summas 30 432 eurot vastu põhjusel, et tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti alusel üleantud tööd olid puudustega. Vastuhagi põhjendustest nähtuvalt keeldus OÜ Thermal üleantud töödes puudusi kõrvaldamast ning sellest tulenevalt kõrvaldas puudused OÜ Globalcapital. Puuduste kõrvaldamise maksumuseks oli 6378 eurot, millise summa peab OÜ Thermal AS-le Famino hüvitama.
Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kulutuste hüvitamise nõudega VÕS § 646 lg 5 tähenduses ning AS Famino seisukohast on arusaadav, et ta soovib nõude tasaarvestamist OÜ Thermal nõudega tema vastu. Maakohus ei ole eelnevaga arvestanud ning kohtuotsus OÜ Thermal arve nr 40 alusel esitatud nõude lahendamisel on vastuoluline. Nimelt on maakohus otsuse p-s 10 tuvastanud, et arvel nr 4 märgitud tööd on tehtud ja AS Famino ei ole vastupidist tõendanud. Seega kuulub arvel nr 40 märgitud summa (30 432-2220,40) 28 211,60 eurot AS-lt Famino väljamõistmisele. Samas on maakohus otsuse p-s 14 tuvastanud, et OÜ Thermal poolt üleantud töödes esinesid puudused 6377,80 euro ulatuses ja nimetatud summa tuleb OÜ-lt Thermal välja mõista. AS Famino apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Kuna AS Famino on tõendanud, et OÜ Thermal poolt üleantud töödes esines puudusi, millised kõrvaldas OÜ Globalcapital ja mille eest AS Famino tasus 6377,80 eurot, siis tuleb AS Famino nõue nimetatud ulatuses tasaarvestada OÜ Thermal nõudega ning selle tulemusena tuleb AS-lt Famino OÜ Thermal kasuks välja mõista arve nr 40 alusel 21 833,80 eurot (30 432-2220,406377,80). Sellest tulenevalt tuleb muuta ka AS-lt Famino OÜ Thermal kasuks arve nr 40 järgi väljamõistmisele kuuluvat viivist. Viivise arvestus: 21 833,80x0,22%x=1441 eurot.
14.AS Famino apellatsioonkaebuses esitatud muud vastuväited seoses arvega nr 40 ei ole põhjendatud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktist (I kd, t.l 32) nähtuvalt on AS Famino nimel ehitustööd vastu võtnud K. Penu. 09.12.2013 koosoleku protokollist nähtuvalt otsustati muu hulgas, et kui OÜ Thermal esitab lõppakti, siis peab K. Penu tehtud tööd ja nende kvaliteedi üle vaatama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et K. Penul oli TsÜS § 118 lg 2 alusel volitus AS Famino nimel tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamiseks. Nimetatud maakohtu seisukohta ei ole AS Famino apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Tellija kohustus tasuda üleantud tööde eest tulenes pooltevahelise lepingu p-st 5.7 ning õige ei ole apellatsioonkaebuses märgitud väide, et K. Penu võttis lõppakti p-s 5 märgitu alusel AS-le Famino maksekohustuse. Pooltevahelise lepingu p-s 5.7 leppisid pooled muu hulgas kokku, et viimane makse teostatakse 21 päeva jooksul arve saamisest ning tingimusel, et alltöövõtja on esitanud tellijale alltöövõtja garantiiaegsete kohustuste täitmist tagava panga garantiikirja. Alltöövõtja soovi korral, millest alltöövõtja on kohustatud tellijat kirjalikult informeerima hiljemalt tööde üleandmisevastuvõtmise aktis või selle esitamise päeval, aktsepteerib tellija alltöövõtja garantiiaegsete kohustuste täitmise tagatisena ka 2% summas rahalist makset, millises ulatuses tasaarveldatakse sellisel juhul tellija kohustus tasuda alltöövõtjale käesolevas lepingu punktis nimetatud viimane makse. Ringkonnakohtu arvates üksnes asjaolust, et alltöövõtja ei informeerinud tellijat kirjalikult soovist kasutada tagatisena rahalist makset 2% ulatuses viimasest maksest, ei saa järeldada, et AS-l Famino puudub kohustus tasuda üleantud tööde eest puudusteta ulatuses. Vaidlusaluse kokkuleppe eesmärgiks on tellija õigus teostada tagatissumma ulatuses garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste katteks tasaarveldusi ning nimetatud eesmärk on täidetud viimasest maksest 2% summa kinnipidamisega tellija kasuks. Maakohus on pooltevahelise lepingu p-i 5.7 õigesti kohaldanud ning AS Famino vastupidine seisukoht ei ole õige.
15.OÜ Thermal vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide, et AS-le Famino üleantud tööd olid puudusteta ning puuduste kõrvaldamsie maksumus ei ole tõendatud, on põhjendamatu.
Maakohus on otsuse p-s 14 põhjendatult tuvastanud, et OÜ Thermal poolt AS-le Famino üleantud tööd olid puudustega, OÜ Thermal keeldus puudusi kõrvaldamast ning puuduste kõrvaldamise maksumus, mille teostas OÜ Globalcapital, moodustas 6377,80 eurot. Maakohtu vastavad põhjendused on kooskõlas esitatud tõenditega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. Põhjendatud ei ole OÜ Thermal seisukoht, et maakohus ei oleks tohtinud AS Famino poolt esitatud arveid ja maksekorraldusi otsuse tegemisel arvestada. Maakohtu 19.02.2015 protokollist nähtub (II kd, t.l 121) OÜ Thermali seisukoht, mille kohaselt ei ole AS Famino tõendanud, et ta oleks OÜ-le Globalcapital tehtud tööde eest tasunud. Samas kohtuistungi protokollist nähtub ka see, et maakohus ei selgitanud AS-le Famino seda, et tulenevalt OÜ Thermal vastuväitest peab AS Famino tõendama OÜ-le Globalcapital tööde eest tasumist. Sellega rikkus maakohus selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud välja kõiki olulisi asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et AS Famino poolt koos kohtuvaidluse teesidega arvete ja maksekorralduste esitamine (II kd, t.l 166-171) on lubatav ning OÜ-l Thermal oli võimalus nimetatud tõendite kohta oma seisukoht apellatsioonimenetluses avaldada. Ringkonnakohus märgib, et juhul kui AS Famino oleks esitanud nimetatud tõendid koos apellatsioonkaebusega, tulnuks ringkonnakohtul nimetatud tõendid TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel võtta asja materjalide juurde. Põhjendatud ei ole ka see OÜ Thermal väide, et arved ja maksekorraldused ei tõenda, et OÜ Globalcapital oleks teostanud just AS Famino poolt esiletoodud töid. OÜ Globalcapital hinnapakkumine (I kd, t.l 205-206) ja eksperthinnang (I kd, t.l 2-37) tõendavad, et OÜ Globalcapital teostas vaidlusalusel ehitusobjektil just AS Famino poolt esiletoodud töid ning need puudused olid olemas ehitise üleandmise ajal AS-le Famino. Asjaolust, et eksperthinnangu koostanud Ü. Lainsalule ei esitatud arveid ja maksekorraldusi, ei saa järeldada, et eriteadmistega isiku arvamus ei oleks usaldusväärne. Ü. Lainsalu on kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud ning ta on kinnitanud, et jääb eksperthinnangus esitatud arvamuse juurde. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et OÜ Thermal on puudusi tunnistanud ning see nähtub muu hulgas ka poolte esindajate kokkusaamise protokollist 06.02.2014 (I kd, t.l 47).
16.Arvest nr 42 tulenev kahjuhüvitisnõue. Maakohtu otsustus rahuldada OÜ Thermal kahjuhüvitisnõue osaliselt summas 15 840 eurot on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. VÕS § 652 lg 1 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Arvest nr 42 tulenev nõue on tekkinud tulenevalt materjalide tarnete viibimisest või mittekohastest tarnetest, mis tekitasid OÜ-le Thermal kulu täiendava kraanarendi ja suurenenud tööjõukulu näol. Tegemist on VÕS § 652 lg-st 1 tuleneva kahjunõudega ning ekslik on AS Famino apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et tegemist on lisatöödega, milles pooled ei olnud lepingus kokku leppinud. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hinnapakkumisest tulenevalt oli OÜ Thermal kohustuseks montaažitööde tegemine ning tellija pidi tagama elementide tarne. AS Famino on
tellijana omapoolset kohustust rikkunud ning see on põhjuslikus seoses töövõtjal tekkinud kahjuga. Õige ei ole ka AS Famino apellatsioonkaebuses esitatud see seisukoht, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ning põhjendamatult rahuldanud osaliselt hageja nõude. Maakohus on hinnanud ehitustööde päevikutes kajastatud sissekandeid (I kd, t.l 52-121), pooltevahelist ekirjavahetust (I kd, t.l 139-140; 142-145) ja OÜ Thermal pretensioone AS-le Famino (I kd, t.l 141, 146). Nimetatud tõendite alusel on tuvastatav nii detailide tarnete viibimine kui puudustega detailide tarnimine ning seda septembris, oktoobris ja novembris 2013. a. Lepingu p 6.1 ja 6.2 järgi oli tööde alustamise aeg 37-s nädal ning kõik tööd pidid olema lõpetatud hiljemalt 43-l nädalal. Samuti on maakohus põhjendanud, miks ta vähendas kahjunõuet ning rahuldas selle osaliselt summas 15 840 eurot. Apellatsioonkaebuses on esitatud üldsõnalisi vastuväiteid maakohtu poolsele tõendite hindamisele, kuid samas ei ole apellant esitanud ega viidanud ühelegi tõendile, millised tema vastuväiteid tõendaksid. Seetõttu puudub ka alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks seoses arvest nr 42 tuleneva nõudega.
17.Arvestades eelnevat tuleb OÜ Thermal hagi rahuldada osaliselt ning AS-lt Famino välja mõista arve nr 40 järgi 21 833,80 eurot, arve nr 41 järgi 5044,80 eurot ja arve nr 42 järgi 15 840 eurot, seega kokku 42 718,60 eurot (st maakohtu poolt AS-lt Famino väljamõistetavat põhivõlga tuleb vähendada 6377,80 euro võrra). Õige on siinjuures OÜ Thermal viide AS Famino poolt esitatud kokkuleppele (II kd, t.l 91), mille kohaselt oli AS Famino valmis tasuma OÜ-le Thermal 44 526,72 eurot. Seoses arve nr 40 alusel väljamõistetava põhivõla vähendamisega tuleb vähendada arve nr 40 tasumisega viivitamisest arvestatavat viivist ning AS-lt Famino välja mõista viivis 1441 eurot (vt viivise arvestus käesoleva otsuse p-s 13). Seega tuleb AS-lt Famino välja mõista viivis kokku 4470,44 eurot (arve nr 30 järgi 1651 eurot, arve nr 40 järgi 1441 eurot, arve nr 41 järgi 333 eurot ja arve nr 42 järgi 1045,44 eurot).
18.OÜ Thermal põhinõue oli 84 542,72 eurot ning see rahuldati 42 718,60 euro ehk ca 50% ulatuses. AS Famino vastuhagi summas 58 058 eurot jäeti täies ulatuses rahuldamata. Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ning põhjendas seda muu hulgas sellega, et vastuhagi rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus jättis vastuhagi tegelikult täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb OÜ Thermal õigusabikulud seoses vastuhagiga jätta AS Famigo kanda. OÜ Thermal kohtukulude nimekirjast ning sellele lisatud arvetest ja arvete selgitustest (II kd, t.l 177) nähtuvalt on OÜ Thermal lepingulise esindaja kulutanud aega vastuhagiga tutvumiseks ning vastuse koostamiseks (vastuhagi ja selle lisad I kd, t.l 156-211; II kd, t.l 2-78) 5 tundi ja 45 minutit ning palunud vastaspoolelt välja mõista selle eest 402,50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Thermal lepingulise esindaja õigusabikulu 402,50 eurot on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning nimetatud summa tuleb AS-lt Famino välja mõista. Kuna OÜ Thermal hagi rahuldati ca 50% ulatuses, siis on põhjendatud maakohtu seisukoht, et poolte menetluskulud seoses hagiga tuleb jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuapellatsioonkaebuse. Kuna vastuapellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu ei muutunud põhivõlgnevuse suurus, mis kuulub kokkuvõttes AS-lt Famino OÜ Thermal kasuks väljamõistmisele (49 096,40-6377,80=42 718,60), siis tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.