A V hagi Workservice OÜ vastu töölepingu tuvastamise ja saamata jäänud töötasu nõudes
Hagi hind
3042 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja (avaldaja töövaidluskomisjonis): A V (IK XXX), lepinguline esindaja Ljudmilla Bogdanova Kostja (vastaspool töövaidluskomisjonis): Workservice OÜ (RK 11368884) Kostja seaduslik esindaja: Nikolay Krutov
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et Workservice OÜ ja A V vahel oli sõlmitud tööleping ajavahemikul 29.september 2014 kuni 28.jaanuar 2015.
3.Mõista kostjalt Workservice OÜ-lt hageja A V kasuks välja saamata jäänud brutotöötasu 2400 eurot.
4.Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Jätta hageja menetluskulud 79 % ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja enda kanda.
Välja mõista Workservice OÜ-lt A V kasuks menetluskulud 165 eurot 90 senti. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Saata kohtuotsus hagejale ja kostjale. Tagastada toimik nr 4-1/303 peale kohtuotsuse jõustumist Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile.
Pooled võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Workservice OÜ esitas 20.04.2015 taotluse A V avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Eelnevalt on töövaidlusasja läbi vaadanud töövaidluskomisjon ja oma 23.03.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/303 rahuldanud avaldaja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas Workservice OÜ ja A V vahel töösuhte olemasolu ajavahemikus 29.09.2014 kuni 28.01.2015 ning mõistis Workservice OÜ-lt A V kasuks saamata jäänud brutotöötasu 2690 eurot 29 senti.
Kohus luges A V poolt 03.02.2015 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ITVS § 24 lg 4 ja 5 koostoimest tulenevalt hagiavalduseks. Hageja nõudis töölepingu tuvastamist ja tööandjalt saamata jäänud töötasu ajavahemiku eest november, detsember 2014 kuni jaanuar 2015, kokku 3042 eurot , arvestades kokkulepitud töötasu 1014 eurot(brutotöötasu) kuus.
3.Workservice OÜ vastuväite kohaselt tegi hageja tööd suulise töövõtulepingu alusel, hageja oli vaba töö tegemise viisi ja töö valikul, teostas tööd oma töövahenditega endale sobival ajal, ühelgi kostja sama tööd tegeval töötajal ei ole sellises suuruses töötasu nagu hageja nõuab.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: Hageja tegi tegelikult kostja heaks tööd perioodil 29.09.2014 kuni 28.01.2015.a. Poolte vahel puudus kirjalik leping. Leping lõppes hageja avalduse alusel põhjusel, et tööandja keeldus sõlmimast kirjalikku töölepingut.
6.Käesoleva vaidluse lahendamiseks on vajalik tuvastada, milline õigussuhe poolte vahel kehtis, s.o kas tööleping või töövõtuleping. Hageja väitel tõendab poolte vahel töölepingulise suhte olemasolu alluvussuhte olemasolu, hageja pidi tegema tööd , mille kostja talle kätte näitas ja seda alates esimesest tööpäevast 29.09.2014. Töö oli korraldatud selliselt, et kostja andis töötajale ülesanded lõpetamata töödega jätkamise või uute töödega alustamise kohta. Hageja oli sel viisil allutatud tööandja kontrollile kuna töö alustamise ja lõpetatuks lugemise otsustas tööandja, vajadusel pidi töötaja alluma korraldusele töötama ka nädalavahetusel. Tööde akti alusel üleandmist-vastuvõtmist, nagu eeldab töövõtuleping, poolte vahel ei toimunud.
7.Tulenevalt TLS § 1 lg-st 1 on esmane eeldus töölepingulise suhte olemasolu tuvastamisel alluvusvahekorra olemasolu. Hageja väitel tõendab alluvusvahekorra olemasolu asjaolu, et hagejal ei olnud lukksepana töötades õigust valida tööobjekte, tööaega ega -viisi, nende osas allus ta kostja korraldustele ja kontrollile. Kostja pole hageja toodud väidet kummutanud. Kooskõlas TLS § 1 lg 2 kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka siis, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Kostja tunnistab töö tegemist ja leiab, et hageja pole töölepingu sõlmimist tõendanud. Riigikohus oma otsuses 3-2-1-26-10 selgitas, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Tunnistaja Deniss Netšajevi ütlustest ei nähtu kohtule tõekindlalt poolte vahel töölepingulise suhte
puudumist. Asjaolu, et tunnistaja hageja ja kostja vestlusest asjasse mittepuutuva isikuna midagi juhuslikult pealt kuulda võis, ei tee tema subjektiivseid järeldusi kuuldust tegelikkusele vastavaks. Tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed ka tulenevalt tema ärilisest sõltuvussuhtest kostjast, kellelt ta oma ettevõtluseks kostjalt samas ruumi rendib. Kostja väide, et hageja tegi tööd oma töövahenditega ei tõenda töövõtulepingu olemasolu.
8.Riigikohtu praktikas on leitud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu lepingu tunnused, mille tõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid muu lepingu, tuleb leping lugeda töölepinguks. Seega vaidluse korral, kas töötajaga on tööleping sõlmitud või mitte, tuleb tööandjal tõendada, et tegemist ei ole töölepingu, vaid muu lepinguga. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud muu võlaõiguslikult reguleeritava õigussuhte olemasolu ning poolte vahel olid ajavahemikul 29.09.2014 kuni 28.01.2015 töölepingulised suhted.
9.Hageja nõuab hagiavalduses saamata jäänud töötasu 2014 novembri, detsembri ja 2015 jaanuari eest, kusjuures kuutöötasuks on hageja väitel kokkulepitud 1014 eurot. Kostja nõuet töötasu suuruse osas ei tunnista. Kohus ei tuvastanud töötasu suurust. TLS § 29 lg 2 kohaselt, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel alustel tavaliselt makstav tasu. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-124-05 kohaselt juhul, kui tööleping on kirjalikult vormistamata jäänud, ei saa töötasu kokkulepet tuvastada üksnes töötaja koostatud dokumentide alusel. Kui töötasu kokkulepet kohta ei ole võimalik tuvastada kirjalike tõendite alusel, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajatele maksavad.
10.Hageja väitel nõustus ta kostja juurde tööle asumisega netotöötasuga 700-800 eurot (kuni 1014 brutotasu) kuus. Kohtuistungil 29.09.2015 jõudsid pooled üksmeelele, et hageja kolme kuu eest saamata brutotöötasu ei ületa kokku 2400 eurot, s. o 800 eurot kuus, mis on tasu, mille piires hageja väitel pooled töölepingu sõlmimisel kokku leppisid.
11.Töövaidluskomisjon on lähtunud saamata jäänud töötasu arvestamisel riigi keskmisest töötasust 2014 aasta IV kvartalis, kui töötasuks oli 6,35 eurot tunnis brutotasuna. Komisjoni rahuldas brutotöötasu nõude lähtudes statistikaameti keskmisest tunnitöötasu suurusest 2690 eurot 29 senti.
12.Kuna statistikaameti andmetel eraldi lukksepa ametikoha keskmist töötasu välja toodud ei ole ning pooled avaldasid kohtule ise lukksepa töötasu mõistliku määra, milles kompromiss jäi sõlmimata vaidluse tõttu täitmise korras, rahuldab kohus nõude hageja kasuks saamata jäänud töötasus brutosummas 2400 eurot. Väljamõistetud brutotasult kuuluvad maha arvamisele maksud, mida tööandja on kohustatud maksma.
13.Eeltoodud alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi november, detsember 2014, jaanuar 2015 eest kogusummas 2400 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
14.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Hageja on kandnus menetluskulusid kokku 210 eurot, sellest 79% ehk tuleb jätta kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik
165 eurot 90 senti
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.