TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

(narkootilistest ainetest), rahutusseisundis. Toodud valvetuppa politsei poolt kiirabi korras. Patsient oli ühistranspordis (rongis) käitunud ebaadekvaatselt: ropendanud, laamendanud, tülitanud reisijaid, sõitnud piletita. Vastuvõtul enda kohta andmeid ei andnud, kõneles seosetult, sõimles, käitus impulsiivselt, paigal ei püsinud. Osakonda paigutamisel hakkas ähvardama, tagus käega vastu seina, sõnalisel rahustamisel ei allunud vajas nii enese kui teiste kaitseks ohjeldusmeetmete rakendamist kuni tänase hommikuni. Esimese astme kohtu määrus 29.05.2015 määrusega määras Harju Maakohus rakendada esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani ning lubada kohaldada AL suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 06.07.2015. Samuti määras kohus lugeda esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpetatuks 06.07.2015 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõppemiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kohus, uurinud esitatud tõendeid, leidis, et esinevad asjaolud AL suhtes tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esmase õiguskaitse abinõu korras. Esitatud taotlusest, sellele lisatud arsti arvamusest ning meditsiinilisest dokumentatsioonist nähtub, et AL on esmakordselt haiglaravil. Andmeid tema varasema psühhiaatrilise konsultatsiooni või ravi osas pole. Hospitaliseeritud tahtest olenematu ravi rakendamise otsusega 28.05.2015.a kell 18.42 ägeda intoksikatsiooni diagnoosiga (narkootilistest ainetest), rahutusseisundis. Toodud valvetuppa politsei poolt kiirabi korras. Patsient oli ühistranspordis (rongis) käitunud ebaadekvaatselt: ropendanud, laamendanud, tülitanud reisijaid, sõitnud piletita. Vastuvõtul enda kohta andmeid ei andnud, kõneles seosetult, sõimles, käitus impulsiivselt, paigal ei püsinud. Osakonda paigutamisel hakkas ähvardama, tagus käega vastu seina, sõnalisel rahustamisel ei allunud vajas nii enese kui teiste kaitseks ohjeldusmeetmete rakendamist kuni tänase hommikuni. Käesolevalt on patsient rahulikuma käitumisega, nõus vestlema. Kõneleb monoloogina, hüplevalt, žestikuleerivalt. Ilmneb ohtlikult kõrgenenud enesehinnang, riske arvestamata ohustav maniakaalne käitumine. Avaldab muuhulgas, et teinud 10 päeva megadoose amfetamiini, 15 grammi kanepit igapäevaselt millega saavat õiguse seda legaalseks tarbimiseks rohelise kaardi soetada. Peab end Jumala poolt väljavalituks: kõrgemad olendid näitavat märke, milles ilmnevad

seosed, kõik viitavat kaitsvale tegevusele, loetakse mõtteid, kõik on kõigile teada. Olevat politsei vaateväljas, korduvalt arestikambris istunud, karistatud. Hetkel erinevatele isikutele võlgu 30000 eurot, aetakse taga, jälitatakse, kogu pere ohus. Võla tasumiseks plaanib kullapoodidega äri ajada, sundivat nad oma kauba 50 protsendi allahindlusega temale müüma jne. Väidab tarbivat narkoaineid pideva depressiooni tõttu, igapäevaselt esinevat suitsiidmõtted, korduvalt sh eile kõndinud raudteel, visanud sinna pikali, et oma elu lõpetada. Võtvat liitiumi ja seroqueli (antipsühhootikum), mida saavat oma skisofreeniahaigelt sõbralt. AL-l on esmasena diagnoositud äge maniakaalne episood narkootiliste ainete tarvitamisest. Tema psüühiline seisund on käesolevalt raskelt häiritud, ta ei orienteeru situatsioonis reaalsusele vastavalt ega suuda oma käitumist ja selle tagajärgi adekvaatselt hinnata. Avaldab esinenud psühhootilisi elamusi, tegelikkusel mittevastavat kõrgenenud enesehinnangut ja võimekust, hulgi ebareaalseid ja ohtlikke plaane tegutsemiseks lähiajal. Patsient ei suuda mõista temal esinevat psüühilise häiret, selle ravi vajadust ega kontrollima oma käitumist. Ta vajab psüühilise seisundi stabiliseerimist diagnoosi täpsustamist ja ravi psühhiaatriahaigla statsionaari tingimustes. AL ärakuulamisel PER Psühhiaatriakliinikus 29.05.2015 oli närviline ja kõneles väga kiiresti, pausideta, vahel ka seosetult. AL seletas, et kolis ema juurest XXXXXXXX ära, kuna on juba 20aastane; viimased 20 päeva on elanud tänavatel, kuid enam pole selleks vajadust, kuna tal on nüüd kolm elukohta; tervis on täiesti korras ja ravi ei vaja, sellist ravi, mis teda aitaks, niikuinii pole olemas; haiglasse ei saa jääda, tal 14000 võlgu ja neid tuleb hakata tasuma, kuna muidu tapetakse tema ja pereliikmed; endast on väga suva ja pole vahet, kas surra või mitte, raudteel kõndides on mitu korda nii mõelnud; saab aru, et narkootikumid on tervisele kahjulikud, aga tegeleb sellega juba aastaid; politseile valetas, et tal on „käitumishäired“, tegelikult on terve. Kohus leidis, et AL-l esineb raske psüühikahäire – äge maniakaalne episood narkootiliste ainete tarvitamisest tingituna, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Sõltuvalt oma seisundist on AL võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Esineb tõenäosus, et ravita ja tavapärases keskkonnas võib puudutatud isik olla ohtlik isendale, kuid ka teistele. Avalduse aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt on AL avaldanud igapäevaselt suitsiidmõtted – ta on kõndinud raudteel, visanud sinna pikali, et oma elu lõpetada. Eeltoodut arvesse võttes vajab AL psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes. Arvestades AL psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Lähtudes AL psüühikahäirest ja arstide arvamusest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus võimalikuks pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega neljakümne päevani arvestades haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest. Kohus märkis, et tulenevalt TsMS § 539 lg-st 3 lõpetab kohus esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab psühhiaater (raviarst). Määruskaebus 10.06.2015 esitas AL esindaja riigi õigusabi korras määruskaebuse Harju Maakohtu 29.05.2015 määruse peale, milles palub tühistada Harju Maakohtu 29.05.2015 määruse osas, milles jäeti lahendi resolutsioonis määratlemata, kas AL-le võib (ja millisel viisil) manustada ravimeid ning teha uus määrus, milles määrata, kas AL-le võib (ja millisel viisil) tahtevastaselt ravimeid manustada.

AL märgib kaebuses psühhiaatrilise abi seaduse § 11 lg-le 1 viidates, et seaduses sätestatud eeldused on käesoleval juhul täidetud, AL on kinnisesse asutusse paigutatud seaduslikult ning selles osas maakohtu määrust ei vaidlustata. Samas on maakohus rikkunud oluliselt tsiviilkohtumenetlusnorme, mis tingivad lahendi osalise tühistamise. Kaebaja märgib, et ärakuulamisel sai AL aru, et viibib haiglas. Enese ravimise võimaluste kohta andis vastakaid vastuseid, kord, et tal poleks midagi selle vastu kui talle tehtaks pikaajaline raviplaan. Samas seejärel vastas resoluutselt, et ei peaks haiglas olema ning ei ole nõus ravimeid võtma. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13 (p 55) tuleneb, et kohus otsustab lisaks isiku paigutamisele kinnisesse asutusse põhimõtteliselt ka seal tahtevastaselt kohaldatava ravi üle. Tahtevastane isikule ravimite manustamine on tõsine põhiõiguste riive, mis peab olema kohtulikult kontrollitav. Lahendi punktist 56 tuleneb, et ravi liiki ja ulatust ei pea kohus määrama kindlaks detailselt, kuid vähemasti peab isikule endale olema lahendist arusaadav, kas talle võib (ja millisel viisil) selle järgi tahtevastaselt ravimeid manustada. Kaebaja on seisukohal, et määruse resolutsioonist peaks olema vähemasti isikule endale arusaadav, kas talle võib (ja millisel viisil) haiglas tahtevastaselt ravimeid manustada. Arvestades tahtevastase psühhiaatrilise ravi iseloomu on ilmne, et patsiendi huvides on tema ravimine mitte aga lihtsalt kinnises asutuses viibimine. Kohus ja esindaja ei ole meditsiinilise teadmistega isikud ning sellest tulenevalt peaks andmed, millest lähtuda resolutsiooni sõnastamisel, tulenema ennekõike arstlikust arvamusest mida kohus saab õiguslikult hinnata ja leida kas see on põhjendatud. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlusest ei selgu aga millised ravimeetodid on vajalikud so mil viisil ravi peab toimuma. Sellest tulenevalt tuleb teha ettepanek raviasutusele selles osas määruskaebemenetluses taotlust (arstide arvamust) täiendada. Vastus määruskaebusele Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku juhataja selgitab kaebusele esitatud vastuses, et ägedast psühhootilisest seisundist põhjustatud rahutuse ravi seisneb rahustava ja psühhoosivastase toimega ravimite (trankvillisaatorid, antipsühhootilised ravimid) manustamist lihasesisese süstina, ägeda rahutuse taandudes psühhoosivastaste ja meeleolu stabiliseerivate ravimite manustamist meditsiinitöötajate järelvalvel ravikoostöö paranemiseni. Oma seisundist lähtuvalt vajas AL rahustava, psühhoosivastase ja meeleolu stabiliseeriva toimega ravimite (trankvilliseerivad, antipsühhootilised ravimid) manustamist suukaudselt meditsiinitöötajate järelvalvel. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 29.05.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. AL esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale osas, milles maakohus jättis määruse reolutsioonis märkimata, kas AL-le võib (ja millisel viisil) tahtevastaselt ravimeid manustada. Kaebuses on AL esitanud taotluse maakohtu määruse

resolutsiooni täiendamiseks selliselt, et määrata, kas AL-le võib (ja millisel viisil) tahtevastaselt ravimeid manustada. Samuti on kaebaja, olles seisukohal, et andmed, millest resolutsiooni sõnastamisel lähtuda, peaksid tulenema arstide arvamusest, teinud ettepaneku taotlust (arstide arvamust) selles osas täiendada. Asjakohased on määruskaebuse viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-155-13, millest tulenevalt peab isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusest olema isikule endale arusaadav, kas talle võib (ja millisel viisil) selle järgi tahtevastaselt ravimeid manustada. Samuti tuleb tahtevastase ravi kohaldamise taotluses märkida võimalikult täpselt, kas ja millist ravi isik eelduslikult vajab ning millist toimet soovitav ravi isikule eeldatavalt avaldab. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu määruses ei ole kohus määranud, kas (ja millisel viisil) võib kinnisesse asutusse paigutatavale isikule tahtevastaselt ravimeid manustada, ei ole maakohtu määrus selles osas selge. Põhjendatud on ka kaebaja seisukoht, mille kohaselt peaksid andmed selle kohta, kas ja millist ravi isik vajab, nähtuma tahtevastase ravi kohaldamiseks esitatud arstide arvamusest (raviasutuse taotlusest). Antud asjas esitatud avalduses, millega taotleti isiku suhtes tahtevastase ravi kohaldamist, ei ole märgitud, kas ja millist ravi isik eelduslikult vajab ning millist toimet soovitav ravi isikule eelduslikult avaldab. Kuigi maakohus on vastavas osas rikkunud menetlusnorme, ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul siiski võimalikuks toodu alusel maakohtu määrust tühistada ega rahuldada kaebuse taotlust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks. Seda põhjusel, et käesolevaks hetkeks on kaebuse vastav taotlus muutunud sisutuks, kuna vaidlustatud 29.05.2015 määruse alusel võis tahtest olenematu ravi kesta kuni 06.07.2015 ja on seega praeguseks hetkeks lõppenud. Samuti ei pea kohus vajalikuks rahuldada kaebaja taotlust raviasutuse taotluse täiendamiseks seoses tahtevastaselt manustatud ravimitega, kuivõrd raviasutus on kaebusele esitatud vastuses esitanud andmed isikule manustatud ravimite ja nende manustamise viisi kohta. Seadusvastane isiku nõusolekuta tema kehalise puutumatuse rikkumine tahtevastase ravimite manustamise teel võib olla hinnatav ka õigusvastase kahju tekitamisena ning avalik-õiguslikus suhtes toimununa saab ka see olla aluseks riigivastutusele (vt riigivastutuse seaduse § 12). Hüvitist saab isik ka sel juhul nõuda halduskohtumenetluses. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.