Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXXOÜ esitas 26.01.2015 Harju Maakohtule hagi XXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2009/514. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXja kostja 07.05.2003 laenulepingu, mille p 1 kohaselt andis kostja XXXlaenu 2 100 000 krooni. Laenulepingu p 3 kohaselt kohustus XXXlaenusummast 1 000 000 krooni tagastama 31.12.2003 ning 1 000 000 krooni alates 07.06.2004 igakuiste maksetena 100 000 krooni kuus kuni kogu laenusumma tagastamiseni 07.04.2005. 12.08.2004 loovutas kostja laenulepingust tulenevad nõuded 1 100 000 krooni ulatuses XXX. Samal päeval sõlmisid XXXja XXXvõlaõigusliku hüpoteekide pandilepingu, mille p 2.1 kohaselt pantis XXXpandilepingu p-des 1.3.1 ja 1.3.2 nimetatud hüpoteegid XXX XXXja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete tagatiseks. 23.09.2004 sõlmisid XXXja kostja võlaõigusliku hüpoteekide üleandmise lepingu ja hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja hüpoteekide üleandmise asjaõiguslepingu, millega lepiti kokku XXXkinnistut (edaspidi kinnistu) koormavate hüpoteekide üleandmises. 17.02.2005 sõlmisid XXXja hageja kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel omandas hageja kinnistu. 20.11.2014 koostas kohtutäitur Kaire Põlts hagejale teate täitetoimingust (enampakkumisest) täiteasjas nr 025/2009/514. Laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks pärast hüpoteekide üleandmise lepingu sõlmimist 23.09.2004. Seega aegus nõue tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 tulenevalt hiljemalt 07.04.2008, mis on enne täitemenetluse alustamist 2009. a. Seega on täitedokumendist tulenev nõue aegunud ning sundtäitmine tuleb tunnistada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel lubamatuks. Kostja viidatud 09.08.2012 määrusest ei selgu, milliseid nõudeid pankrotimenetluses tunnustati. Täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping, mitte 09.08.2012 määrus. Nõue oli aegunud juba enne täitemenetluse alustamist. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja on kohtu eksitamiseks teadlikult püüdnud luua tegelikest asjaoludest erinevat pilti, jättes märkimata asjaolu, et kostja nõue XXXvastu on tunnustatud pankrotimenetluses, mis lõpetati raugemise tõttu 09.08.2012. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-07-13265 tehtud pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsiooni p-s 3 on tunnustatud nõudena nimetatud XXXnõuet summas 134 214,46 eurot. TsÜS § 157 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Seega on ilmne, et kostja nõue XXXvastu pole aegunud. TsÜS § 1451 lg 1 kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud poolte esitatud tõendite ning kirjalike ja suuliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis sama seadustiku § 2 lg 1 pdes 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 19 sätestab, et täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Asjas on tuvastatud, et XXXja XXXsõlmisid 07.05.2003 laenulepingu (t lk 7), millega XXXlaenas XXX2 100 000 Eesti krooni. Kogu laenu tagastamise tähtaeg oli 07.04.2005. XXXja kostja sõlmisid 23.09.2004 lepingud (t lk 13-17), mille kohaselt andis XXXkostjale üle kaks hüpoteeki kumbki summas 500 000 krooni, intressimääraga 15%, kõrvalnõuete suurusega 100 000 krooni ja 125 000 krooni, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteek oli seatud XXX külas asuvale kinnistule registriosa nr-ga XXX. Hüpoteegiga koormatud kinnisasi müüdi 17.02.2005 OÜ-le XXX(t lk 18-24). Pooled ei vaidle selles, et hüpoteegiga on tagatud 07.05.2003 laenulepingust tulenevad nõuded, samuti pole hageja esitanud vastuväiteid laenulepingust tuleneva nõude suurusele. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlust hüpoteegiga tagatud laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks 1 000 000 krooni ulatuses (t lk 26). Eeltoodust tulenevalt on hageja suhtes alustatud täitemenetlust kui põhivõlgniku XXXlaenukohustust tagava hüpoteegi aluseks oleva kinnisasja omaniku vastu. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-60-11 p-s 17 rõhutanud, et hüpoteek ei anna ka kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale abstraktset õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab AÕS § 325 lg-st 1 ja § 352 lg-st 1 tulenevalt teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega saavad kolmandatest isikutest pantijad esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväiteid nõude olemasolule. Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas 07.05.2003 laenulepingust tulenev nõue on aegunud. Kohus on seisukohal, et nõue ei saa olla aegunud, ja seda mitmel põhjusel. Laenuleping oli alates 23.09.2004 tagatud hüpoteegiga. Hüpoteegi üleandmise 23.09.2004 leping ja kohese sundtäitmise kokkulepe on TMS § 2 lg 1 p 19 kohane täitedokument, millest tulenevad nõuded aeguvad TsMS § 157 lg 1 kohaselt 10 aasta möödumisel. Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega (TsMS § 159). Kuna täitemenetlust alustati täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks 2009. a, pole sellest tulenev nõue aegunud. Samuti on asjakohane kostja viidatud TsMS § 157 lg 3, mille kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Harju Maakohus lõpetas 09.08.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-13265 XXXpankrotimenetluse raugemise tõttu. Määruse resolutsiooni p-s 3.2 märkis kohus, et XXXvõlgneb XXX 134 214,46 eurot. Määruse põhjendustes on võlgnevus seotud XXXkasuks koormatud OÜ XXXkinnistuga, mis annab alust eeldada, et 134 214,46 eurot on 07.05.2003 laenulepingust tulenev võlgnevus. Eeltoodud põhjendustel ei saa kostja nõue XXXvastu olla aegunud ning puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus tagas 28.01.2015 määrusega hagi ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr

025/2009/514 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus tühistab hagi tagamise. Käesoleva hagi hind on TsMS § 132 lg 5 alusel 6000 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 425 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja on esitanud 06.10.2015 ja 09.10.2015 menetluskulude nimekirja (t lk 147), mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku 3024 eurot (koos käibemaksuga). Kulud on tekkinud lepingulise esindaja kasutamisest. Esindaja on asjas teinud tööd 21 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot + km. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. 30.01.2015 kliendikonsultatsiooni, materjalidega tutvumise ja analüüsi mõistlik ajakulu on 2,5 h; 13.02.2015 määruskaebuse koostamise mõistlik ajakulu on 1 h; 04.03.2015 tagatise andmiseks taotluse koostamise mõistlik ajakulu on 30 minutit; 11.03.2015 kohtumäärusega tutvumise ja kliendikonsultatsiooni mõistlik ajakulu on 20 minutit; 27.04.2015 kohtumäärusega tutvumise ja ülevaate koostamise mõistlik ajakulu on 15 minutit; 01.06.2015 kostja vastuse koostamise mõistlik ajakulu on 1 h; 31.07.2015 kohtumäärusega tutvumise mõistlik ajakulu on 10 minutit; 05.10.2015 kohtuistungiks ettevalmistamise mõistlik ajakulu on 30 minutit; 06.10.2015 kohtuistungil esindamise ajakulu 40 minutit. Seega on kostja mõistlikud menetluskulud koos käibemaksuga 924 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kohus mõistab menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega menetluskulude ülepaisutatuse osas. Arvestada tuleb, et käesolevas asjas tuli lahendada üks õiguslik küsimus nõude aegumise kohta ning poolte menetlusdokumendid, sh hagiavaldus olid sellest faktist tulenevalt keskmisest oluliselt lühemad. Lisaks on kohtutäituri koostatud täitetoimingust teatamise dokumendis (t lk 26) Kaimo Räppo märgitud kostja esindajaks ka täiteasjas, mistõttu pidi ta olema suuremas osas vaidluse asjaoludega kursis. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kostja esindaja 30.01.2015 toimingute (kliendikonsultatsioon, hagimaterjalidega tutvumine, kohtumäärustega tutvumine, kaasuse analüüs, esialgse menetlustaktika väljatöötamine) tegemist 6 tunni vältel. Kohus leiab, et selles osas oli põhjendatud kulutada 4 h. Kostja esitas 19.02.2015 kaheleheküljelise määruskaebuse, milles vaidlustab kohtumäärust sisuliselt ühe asjaolu pinnalt (et enampakkumine on juba läbi viidud). Sellise määruskaebuse koostamiseks polnud põhjendatud kulutada üle 2 h. Tagatise andmise kohustamiseks taotluse koostamine oli kohtu hinnangul põhjendatud samuti mitte enam kui 2 h vältel. Kuigi kostja on taotluse koostamisel kulutanud aega ja teinud tööd hageja majandusliku olukorra väljauurimisele ja tõendite kogumisele, koosneb kolmandik taotlusest õigusnormide ümberkirjutustest. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2013 resolutiivmäärusega tutvumisele ja sellega seotud kliendisuhtlusele oli põhjendatud kulutada 30 minutit, arvestades, et kostja menetluslik positsioon sellest määrusest oluliselt ei muutunud. Kohus tegi 24.04.2015 määruse, millega rahuldas kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Kohus leiab, et nimetatud määrusega tutvumisele ning kliendile sellest ülevaate koostamisele oli põhjendatud kulutada märgitud 45 minuti asemel 30 minutit, arvestades, et määrus polnud keerukas (kostja taotlus rahuldati) ega menetluslikku olukorda oluliselt muutev. Ülemäärane on hagivastuse koostamiseks kulunud aeg kokku 4 h ja 30 minutit. Selleks hetkeks olid vaidluse asjaolud, õiguslik küsimus ning kostja menetluslik positsioon selge, mistõttu peab kohus põhjendatuks vastuse koostamist 3 h vältel. Kohtu 19.06.2015 määrusega ja vastaspoole taotlusega tutvumisele oli põhjendatud kulutada spetsifikatsioonis märgitud 30 minutit. Kohtuistungiks ettevalmistamise aega (märgitud 2 h) tuleks vähendada 30 minutini, arvestades menetluse staadiumit ja asjaolu, et

õiguslik küsimus ja positsioon olid selged. Põhjendatud on kulu, mis tekkis esindaja kohtuistungil osalemisest 45 minuti vältel. Eeltoodust tulenevalt oli asjas kostjale õigusabi osutamine põhjendatud 13 h ja 45 min vältel. Esindaja tunnihinda (120 eurot + km) arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 1980 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.