lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-14328/11

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 04.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-15-14328/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1919
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 181 lg 1, 2Kolmanda isiku valduses oleva asja väljaandmineTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 180 lg 3, 5Kinnisasja väljaandmineTMS § 218 lg 1, 2Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTsMS § 172Menetluskulud hagita menetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2015, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-14328

Tsiviilasi

T. S. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 22.09.2015 otsusele täiteasjas nr 170/2015/1115.

Menetlustoiming

kaebuse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja T. S. , isikukood: xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxx@gmail Puudutatud isikud: kohtutäitur Aive Kolsar, asukoht Aasa 5, Põlva; e-post: [email protected]; -sissenõudja A. M. , isikukood: xxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta T. S. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 22.septembri 2015 otsuse täiteasjas nr 170/2015/1115 tühistamiseks rahuldamata.
2.Määruse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 29.septemberi 2015 määrus esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamises täiteasjas nr 170/2015/1115. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud T. S. kanda.
4.Jätta puudutatud isikute menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40

Asjaolud, puudutatud isikute seisukohad. 1.T. S. esitas 25.septembril 2015 Tartu Maakohtule hagiavalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 170/2015/1115. Kohus käsitleb esitatud hagiavaldust kaebusena kohtutäituri otsusele, kuna avalduses esitatud asjaoludest nähtub T. S. tahe vaidlustada kohtutäituri 22.09.2015 otsus, milles kohtutäitur Aive Kolsar jättis rahuldamata T. S. poolt 08.09.2015 kohtutäiturile esitatud kaebuse. Tartu Maakohtu määrusega rahuldati T. S. taotlus esialgse õiguskaitse rahuldamiseks ja peatati tagatiseta täitemenetlus täiteasjas nr 170/2015/1115 sundtäitmine kuni tsiviilasjas nr 2-15-14328 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

2.Kohtule kaebuses esitatud asjaolude kohaselt esitas kohtutäitur T. S. le 31.08.2015 uue täitemenetluse teate kodust väljatõstmise kohta 01.10.15. kell 10. Kaebaja esitas kohtutäiturile 08.09.2015 kaebuse, kohtutäitur jättis 22.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata, kaebuse sai avaldaja kätte 25.09.2015. Kohtutäitur ei ole oluliseks pidanud isegi seda, et kohtusse on esitatud veel teinegi avaldus, mis on samuti seotud väljatõstmisega ja selle lahendamine võib asjade käiku muuta. Kohtutäitur tahab kiirustades oma toimingud ära teha, arvestamata avaldaja huve. 2.1 Majanduslikel põhjustel on olnud äärmiselt keeruline uue elukoha ja elu ümberkorraldamine niivõrd kiiresti. Väljakolimiseks on aega antud kuu aega, märkida tuleb, et maja kasutamiseks on sõlmitud üürileping, mis kehtib järgmise aasta oktoobrini. Teise täituri poolt on seoses võlgadega pangakonto suletud, seetõttu ei ole uue üürilepingu sõlmimine võimalik 01.10.2015. Täitur jättis rahuldamata taotluse pikendada maja üleandmist vähemalt kahe kuu võrra. Hetkel ei ole muud elamist xxxxx. Kaebaja on Soome saanud tööle ja varsti laekub esimene palgaraha aga ka see ei võimaldaks koheselt eluruumi üürimist. Võru üürituru kohaselt tuleb kohe alguses kanda kulusid üle 450 euro, tasuda tuleb ette ühe kuu üür, tagatisraha ja vahendus. Teisest palgast on juba võimalik elamispind üürida. Kohtutäituri nõude täitmiseks on vaja lisaaega ning seetõttu taotleb täitemenetluse ajutist peatamist kuni 30.11.2015. Kodu kaotamist ei saa pidada tavaliseks olukorraks ja ebatavaliselt lühikese ajaga ei ole võimalik seda teha. Novembri lõpuks on rahaline olukord piisavalt paranenud ja siis saaks leida elukoha enda kodulinnas. 2.2 Valduse üleandmise peatamine ei riku sissenõudja huve, sest hr. M. tegelebki kinnistute ostmise ja müümisega, tema majaga seotud eesmärk on äriline ja ei ole tingitud enda elukoha vajadustest. Temale kuulub palju kinnistuid, sealhulgas ka korterid. Tema mure maja olukorra halvenemise osas on põhjendamatu ja ainetu oletus, mis ei kaalu üle avaldaja koduta jäämist. A. M. on hakanud kinnistul omavolitsema, seda korduvalt ja erineval ajal, keeldu on ta eiranud. Selles osas on pöördutud politseisse. A. M. avaldab pidevalt survet valduse kättesaamiseks, mis on ebaeetiline ja ebaseaduslik tegevus. A. M. väidab, et elab ajutisel pinnal, kuigi registri väljavõttest nähtuvalt omab ta mitut korterit. Asjaolu, et üüritulu pole deklareeritud, ei tähenda, et pole seda saanud. 3.Kohtutäitur selgitas vastuses järgmist. T. S. esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kaebuse arutamine toimus 14.09.2015, T. S. kaebuse arutamisele ei ilmunud. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt tegi kohtutäitur T. S. le ettepaneku valduse vabatahtlikuks vabastamiseks ja üleandmiseks 30.09.2015 või toimub sundkorras väljatõstmine 01.10.2015 kell 10.00. Kohtutäitur selgitas, et sundkorras väljatõstmisel on vajalik leida transport ja laopind T. S. varale. See kõik sai korraldatud, kuid T. S. saatis esialgse õiguskaitse määruse. T. S. on kinnitanud, et xxxxxxxxxxx majas puuduvad elamiseks elementaarsed tingimused, puudub vesi, WC, küttekolle, maja keldris on ca pool meetrit vett, keldril puuduvad aknad, aknavavad on avatud, elamu aknad ei ole külmakindlad. Külmade ilmade saabumisel on keeruline tegelda uste, akende soojustamisega ja keldri veest tühjendamisega. Ise elab koos perega alates eelmise aasta oktoobrist ajutisel pinnal, eelmist elamispinda xxxxxxxxx-xxxxxxx kasutasin 16 aastast. Arusaamatu on T. Suurvere väide, et töötab Soomes, kuid vajab üüripinda kodulinnas xxxxx ja toa üürimiseks ei jätku temal rahalisi vahendeid. Kohtutäituri juures kaebuse lahendamisel

selgus, et T. S. leidis üürilepingu, millest nähtuvalt on 15.10.2013 kinnistu üüritud K. I. , kes elab Soomes 35 euro eest kuus. Sulevi 6 naabrite küsitlemisel on selgunud, et üürnikke ei ole keegi selles majas näinud. 3.1 Kohtutäitur esitas omapoolselt Maksu- ja Tolliameti 09.10.2015 vastuse teabenõudele, millest nähtuvalt ei ole T. S. üüritulu deklareerinud ja seega ei ole xxxxxxxxxxx asuvat kinnistut üürile antud. Elektrilevi teatisest nähtuvalt on aadressil xxxxxxxxxxx elektri tarbimine olnud minimaalne, mõnedel kuudel puudub üldse, seega ei ole kinnistu T. S. püsiv elukoht. 4.A. M. leidis kirjalikus vastuses, et täitemenetluse peatamine ja väljakolimiseks täiendava tähtaja andmine T. S. le ei ole põhjendatud. Kinnistu asukohaga Võru linn, xxxxxxxxxxx, registriosa nr 393241 omandas 08.07-03.08.2015 toimunud avalikul elektroonilisel enampakkumisel. Pärast enampakkumise võitmist edastas kohtutäitur Aive Kolsar 04.08.2015 vara enampakkumise akti täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx. 10.08.2015 kohtus T. S. ga, kes näitas maja ja selgitas, et jurist on panga peale esitanud kohtusse kaebuse, ühe kuu on Soomes tööl, kui septembris tagasi tuleb, siis hakkab üürikorterit otsima. Maja seisukorra osas selgitas, et veenäitaja on lõhki külmunud, tema majas elanud ei ole, kuna seal polegi võimalik elada, ahi ei tõmba, võib olla on vares pesa korstnasse teinud, pole korstnat vaadanud. Kuna T. S. ei olnud majast välja kolinud, pöördus 25.08.2015 avaldusega kohtutäituri poole valduse vabastamiseks. 26.08.2015 sai Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt teate, et kinnistu omanikuks on alates 24.08.2015 A. M. . Pärast teate saamist on korrastanud kinnistu ümbrust, arvestades T. S. rahalist seisu oleks tal võimalik tühi taara vastuvõtupunktides rahaks ümber vahetada. Kohtu põhjendused

5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus asja läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
6.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on T. S. kinnisvara suhtes toimunud täitemenetlus xxx/xxxx/xxx ja selle käigus on vara sundenampakkumise käigus müüdud kinnistu A. M. ́ile, kelle pakutud hind oli 22 500 eurot (tl-d 7, 8). Täitemenetlus nr 170/2015/1115 on kohtutäituri poolt alustatud 04.08.2015 ning selle menetluse sisuks on kinnisasja väljanõudmine T. S. lt sissenõudja A. M. ́i kasuks. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt esitas T. S.1 08.09.2015 kohtutäiturile kaebuse valduse vabastamise menetluses. Kohtutäitur on otsusest leidnud, et kinnistu omand on üle läinud A. M. ́ile, valduse väljaandmise menetluse peatamine ei ole põhjendatud, samuti ei ole põhjendatud täiendava tähtaja andmine. Kaebajal on juba eelnevalt olnud aega 1,5 kuud ja temale anti veel lisaks tähtaeg 1 kuu, seega ei ole tegemist lühikese ajaga. Võlgnik ei ole asunud tegutsema valduse vabastamiseks ja see viitab tema pahatahtlikule käitumisele. Samuti jääb selgusetuks rahaline seos, uue elukoha leidmise ja kinnistu vabastamise vahel (tl 9-10).
7.Kohus leiab, et esitatud kaebus ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja soovib täitemenetluse pikendamist täiteasjas nr 170/2015/1115 (täpsemalt sundväljatõstmise edasilükkamist kuni 30.11.2015. Põhjusena on esile toodud, et majanduslikel põhjustel on raskendatud uue elukoha leidmine ja elu niivõrd kiire ümberkorraldamine. Kohus nõustub siinjuures kohtutäituri seisukohaga, et kaebuse esitajal on olnud piisavalt aega oma elu ümber korraldada. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnevused tekkisid juba 2011 aastal, sundmüük ja valduse vabastamise nõue esitati täituri

kaudu 2015 aastal, on 4 aastane ajavahemik piisav tähtaeg endale uue eluruumi leidmiseks ja isegi asjadele loa leidmiseks. Ainuüksi asjaolu, et täitemenetluse tõttu kaotab võlgnik oma kodu, isegi kui see on sünnikodu, ei saa kohustatud isikule anda ebamõistlikult pikka aega oma elu ümberkorraldamiseks. Samuti ei ole kaebuse esitaja esile toonud kindlat ja veenvat tegevuskava, millest saaks järeldada, et ta just 30.11.2015 suudab ta kinnistu valduse üle anda. Märkimata ei saa ka asjaolu, et kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kohtul põhjendatud alus arvata, et kaebuse esitaja tegelik elukoht ei ole juba pikemat aega vaidluse all olev kinnistu. Kohtule esitatud liikluskindlustuse tavalepingu poliisist nr E7751685369 nähtuvalt on kaebaja enda elukohana perioodil november 2013 kuni veebruar 2014 nimetatud Vilja 8-15, Võru linn. Nimetatud aadressile on panga poolt saadetud laenulepingu ülesütlemise hoiatus oktoobris 2013, seega on ka endine võlausaldaja samuti pidanud kaebaja elukohaks Vilja 8-15, Võru. Ka kohtutäitur on saatnud kaebajale kirjad aadressile Vilja 8-15, Võru.

8.Kohus leiab, et antud tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust T. S. ja A. M. ́i poolt kohtule esitatud omakäeline kokkulepe majaümbruse korrastamise ja asjade äraviimise suhtes, samuti sellele lisatud fotod. Kohus ei ole fotode põhjal pädev hindama, kas kinnistul asuv maja on elamiskõlbulik või mitte, see asjaolu ei oma tähtsust antud kaebuse lahendamisel. TMS § 180 lg 3 sätete kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Viidatud sätte lg 4 järgi eraldab kohtutäitur vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja. TMS § 180 lg 5 järgi kui võlgnik ei nõua käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse. Seega on ka asjade väljatõstmisel kohtutäituril kohustus asjad kahe kuu jooksul säilitada, vastava nõude mittesaamisel vara müüakse. Seega, kas ja millised kokkulepped on T. S. ja A. M. pärast omandi üleminekut sõlminud, ei oma antud asja lahendamisel tähtsust.
9.Kohus märgib, et ka väidetav üürilepingu olemasolu kolmanda isikuga ei ole omanid üleandmiseks algatatud täitemenetluse peatamise aluseks. Sellisel juhul TMS § 181 sätestatu kohaselt so kas arestitakse sissenõudja avalduse alusel asja väljanõudeõigus (TMS § 181 lg 1) või kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta (TMS § 181 lg 2).
10.Eeltoodu alusel jätab kohus T. S. kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari 22.09.2015 otsusele täiteasjas nr 170/2015/1115 rahuldamata.
11.Tartu Maakohtu 29.septemberi 2015 määrusega rahuldati avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamises ja peatati tagatiseta täitemenetlus täiteasjas nr 170/2015/1115 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-14328. Nimetatud määrus tuleb käesoleva määruse jõustumisel tühistada.
12.Juhindudes TsMS § 172 jätab kohus menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuna puudutatud isikud ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja nende menetluskulud ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, jätab kohus puudutatud isikute menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium