Harju Maakohus
Kohtunik
Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. november 2015. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-55577
Tsiviilasi
XXXhagi XXX, XXXja XXXvastu koosseisu kindlaksmääramiseks 3500 eurot
pärandvara
Hagi hind Menetlusosalised
Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX, e-post:
Hageja lepinguline esindaja: jurist XXX (Pearu Õigusbüroo, asukoht Suur-Karja 3, 10140 Tallinn, e-post: [email protected] ); Kostjad: XXX – ka alaealiste kostjate seaduslik esindaja (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX ); XXX(isikukood XXX elukoht XXX); XXX(isikukood XXX elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja jurist Vassili Kosteitšuk (epost: [email protected] ).
Kohtuistungi aeg
21.09.2015.a. Istungil osalesid hageja XXX, tema esindaja XXX, kahe kostja seaduslik esindaja kostja XXX, kostjate lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk.
Jätta menetluskulud kostjate kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused 29.03.2014.a. suri 67 aasta vanusena XXX(XXX), kes oli olnud aastatel 04.07.1969.a. kuni 29.06.1999.a. abielus hageja XXX . Tegelikkuses lõppesid abikaasade abielulised suhted juba 1987.a. Peale abieluliste suhete lõppemist, kuid enne abielulahutuse vormistamist sai hageja korteri Tallinnas, XXXja asus sinna elama koos tütrega. XXX asus elama oma ema korterisse . 28.11.1995.a. erastas hageja oma korteri ja maa kinnistati 2002.a. Abielu lahutamisel ühisvara ei jagatud, sest pooltel ühisvara puudus. Pärast XXXsurma asusid tema seadusjärgsed pärijad, abikaasa ja lapsed, pärima ning pärandvara hulka on arvatud ka XXXlahusvaraks olevast korteriomandist XXX, 1⁄2 osa. Sellega hageja nõustuda ei saa. Hageja on korteriomandi soetanud peale tema ja pärandaja abielusuhete lõppemist ja seetõttu on tegemist tema lahusvaraga. Tema ja XXX ühine tütar, kes on samuti pärija, on aktsepteerinud korteriomandit, kui oma ema lahusvara, mis ei kuulu isa pärandvara hulka. Pärijad ei ole kohtuväliselt nõustunud korteriomandi välistamisega pärandvarast. Vastuväiteid korteri pärandvarast välistamiseks ei oma hageja ja pärandaja abielust sündinud tütar XXX, mistõttu ei ole vajalik hagi esitamine tema vastu. Hageja taotleb välistada XXXpärandvara hulgast Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr XXX kantud korteriomand asukohaga XXX, Tallinn.
Kostja vastuväited Kostja leiab, et faktiliselt lõppenud suhteid ei reguleerita ühegi seadusega, on olemas fakt, et abielu on sõlmitud ning fakt, et abielu on lahutatud. Hageja ja pärandaja abielu lahutati 29.06.1999.a. ning selle aja kestel ametlikus abielus oli omandatud kinnisvara aadressil XXXning peale lahutust ei toimunud mingit vara jagamist seega surma hetkel oli korter koos omandatud ühisvara. Seega peale pärandaja surma pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Hagi esitamise hetkel kehtis 2010. aastal jõustunud perekonnaseaduse §-s 211 sätestatu. Hagejal ja pärandajal ei olnud koostatud abieluvaralepingut ning vara jagamine antud hetkel toimub uue seadusandluse alusel mitte aga 1995.aastal kehtinud seadusandluse alusel nagu seda püüab antud hetkel tõestada hageja. Palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Kohtu põhjendused ja järeldus
kolmandast abielust XXXga alaealised tütred XXX(pärandaja võttis isaduse omaks detsembris 2013.a.) ja XXX. Pärandaja testamenti ei teinud ja pärandaja seadusjärgseteks pärijateks on tema abikaasa ja tütred. Pärimise vormistamiseks pöördusid kostjad notari poole, kes tegi kindlaks, et XXXeelmistel abikaasadel on kinnisasjad, mis eeldatavalt peaksid kuuluma abikaasade ühisvara hulka ja pooles ulatuses XXXpärandvara hulka. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.
külastamas. Esimene laps sündis 1994.a. ja siis tunnistaja elas jälle koos emaga, sest lapse isa läks välismaale (tl 69p-70). Tunnistaja XXXoli XXX klassiõde ja omavahel sõbrustati. XXXväidab, et väga sageli viibis XXX kodus. Kui pere elas XXX, siis elasid seal XXX ema ja isa ning neil oli ka koer. Mustamäe korteris kohtas ta vaid XXX ema ning XXX ütles, et isa läks nende juurest ära. Väidab, et ei tea, kas Ira isaga väljaspool kodu suhtles (tl 70). Kostja vastuväited, et tunnistaja XXXoli liiga noor, et selle aja kohta tunnistusi anda, on põhjendamata. XXXoli 1987.a. 16-aastane ja oma vanuse tõttu võimeline mäletama asjaolusid, mille kohta ütlusi andis. XXXtäpsustas, et XXX häbenes isa lahkumist ja sellest ei rääkinud. Vaid siis kui isa Mustamäe korteris pidevalt ei olnud, tunnistas, et isa lahkus nende juurest. Pärandaja oma surma hetkel elas abielus kolmanda seadusliku naisega. Esimese abielu lahutamine vormistati 1999.a., seega oli ametlikust lahutusest möödunud 15 aastat, kuid XXXei nõudnud kordagi korteriomandi jagamist. Hinnates tõendeid kogumis kohus järeldab, et pärandaja aktsepteeris korteriomandit asukohaga XXXXXXlahusvarana. Tulenevalt asjaolust, et abielusuhted abikaasade vahel lõppesid 1987. aastal, on hageja omandatud korter XXXtema lahusvaraks, sest korter erastati alles 28.11.1995. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et korteriomandi puhul on tegemist XXXvaraga ja korteriomand asukohaga Tallinnas XXXtuleb välja arvata XXXpärandvara koosseisust. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Sirje Õunpuu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.