lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-14342/17

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-14342/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-14342

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus T-EK paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.09.2015 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T-EK määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)

Regionaalhaigla

Puudutatud isik I: T-EK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 28.09.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PERH) esitas 28.09.2015 Harju Maakohtule taotluse T-EK (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljakümneks päevaks.
2.Taotluse kohaselt rakendati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi alates 27.09.2015, kell 23.12. Taotlusele lisatud raviasutuse psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt viibis puudutatud isik esmakordselt SA PERH Psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil 2011.aastal, kuna muutus kodus tüli käigus agressiivseks ning kägistas ema. Käesoleval juhul hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabiga, kuna muutus taas agressiivseks, lõhkus asju ja üritas ema kägistada. Puudutatud isik avaldas kiirabile, et ei taha elada ning soovib eutanaasiat. Raviarstid on arvamusel, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire depressiooni ja Aspergeri sündroomi näol, tal puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel võib puudutatud isik olla ohtlik nii endale kui ka oma emale. Isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine adekvaatse toimetulekuni järgnevate päevade jooksul. Eelnevast tulenevalt palus avaldaja esialgse õiguskaitse korras luba kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni nelikümmend päeva arvates tahtest olenematu ravi otsusest. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 28.09.2015 määrusega avalduse ja pikendas esialgset õiguskaitset kuni neljakümne päevani ning lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sealhulgas tahtevastast ravimite manustamist kuni 06.11.2015. Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 06.11.2015 või mõne eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
4.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

5.Maakohus tugines esitatud taotlusele, raviarstide arvamusele ning kuulas ära arsti ja puudutatud isiku esindaja, kes mõlemad leidsid, et puudutatud isik vajab pikemat statsionaarset ravi ning ravita võib ta olla ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isik väljendas ärakuulamisel erinevaid süüdistusi teiste (ema, arstid jne) aadressil, kuid küsimustele teemakohaselt vastata ei suutnud. Maakohus leidis, et puudutatud isiku ärakuulamisest võib järeldada, et isiku käitumine on juhitud suurel määral tema kinnismõtetest ning kinnismõtted on väga komplitseeritud ja valdavad. Oma varasemate ema suhtes toime pandud rünnakute kohta selgitas isik, et „nüüd on tal kahju, et ta ema ära tappa ei suutnud“. Praeguse rünnaku kohta selgitas puudutatud isik, et soovis teeselda, et haiglasse sattuda ja selleks pani käed ümber ema kaela nagu kägistaks.
6.Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (PsAS § 11 lg1 p 1), millest lähtuvalt esineb tal ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kohus märkis, et on isikliku ärakuulamise tulemusel ja meditsiiniliste dokumentide alusel veendunud, et ravita jäämisel asub isik käituma agressiivselt või provotseerib endavastast vägivalda. Puudutatud isik on keeldunud vaba tahte alusel psühhiaatrilisest abist ning sõltuvalt oma seisundist on puudutatud isik võimetu otsustama ravi vajaduse üle (PsAS § 11 lg 1 p 3). Maakohus leidis, et arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus võimalikuks pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega neljakümne päevani arvestades haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest. Määruskaebus
7.07.10.2015 esitas puudutatud isik (esindaja vahendusel) Harju Maakohtu 28.09.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada.
8.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on puudutatud isik täiesti terve ega vaja haiglas viibimist ja talle määratud ravi, ka 2011.aastal toodi ta haiglasse ilma asjata. Käesoleval korral on haiglasse sattumise põhjuseks arusaamatus emaga, mida ema ei suutnud normaalselt lahendada ja kutsus kiirabi. Puudutatud isik märkis, et peab vajalikuks kaebuse esitamist printsipiaalsuse tõttu kuna leiab, et ei ole ohtlik endale ega teistele ning lisaks eeltoodule ei ole tema puhul täidetud tahtevastasele ravile paigutamise tingimused. Vastus määruskaebusele
9.Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamine ja tahtevastase ravi kohaldamine on põhjendatud ja vajalik.
10.Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Edasine menetluse käik

11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 28.09.2015 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult esialgse õiguskaitse rakendamise eeldusi, tuginedes seejuures raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Samuti on maakohus kuulanud ära puudutatud isiku ning tema raviarsti. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Määruskaebuse väited, mille kohaselt on puudutatud isik enda hinnangul täiesti terve ning tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused ei ole tema suhtes täidetud, on vastuolus raviarstide arvamusega. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite poolt esitatud andmeid, mille kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire depressiooni ja Aspergeri sündroomi näol, tal puudub haiguskriitika ning oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline oma ravivajadust ise hindama. Raviarstide arvamusest nähtuvalt võib puudutatud isik ravita jäämisel olla ohtlik nii iseendale kui teistele, sh oma emale.
14.Ringkonnakohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et puudutatud isiku suhtes on täidetud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused ning haiglaravita jätmisel kaasneks oht puudutatud isiku enda ja ka teda ümbritsevate isikute elule, tervisele ja julgeolekule. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Maakohus tuvastas õigesti, et esinesid PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused, mis tingivad puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamise ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
15.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium