Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bogdan Mikhanyuki määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Bogdan Mikhanyuk, esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaat Liisi Kents Kostja Ljubov Mihanjuk, esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv
Asja läbivaatamise kuupäev
9. märts 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3761 osas, milles ringkonnakohus määras, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 32 000 eurot tuleb tagastada Bogdan Mikhanyukile ja kanda 4. detsembril 2019 täiteasjas nr 034/2018/296 koostatud rahalise nõude arestimise akti alusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, märkides selgituseks „täiteasi 034/2018/296“. Teha tühistatud osas uus määrus, mille kohaselt hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 32 000 eurot tuleb tagastada ADVOKAADIBÜROO ENTSIK & PARTNERID OÜ-le ja kanda nimetatud tagatis ADVOKAADIBÜROO ENTSIK & PARTNERID OÜ pangakontole. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
4.2.Tagastada hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 32 000 eurot ADVOKAADIBÜROO ENTSIK & PARTNERID OÜ-le ja kanda nimetatud tagatis ADVOKAADIBÜROO ENTSIK & PARTNERID OÜ pangakontole.
2-18-3761
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tsiviilasjas nr 2-13-5799 tegi Tallinna Ringkonnakohus 27. oktoobril 2017 otsuse (jõustunud), millega jagas Bogdan Mikhanyuki (hageja) ja Ljubov Mihanjuki (kostja) ühisvara. Tsiviilasjas nr 2-13-5799 ei arvestanud ringkonnakohus hageja hilinenult apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, mille kohaselt kuuluvad ühisvara hulka ka kostja pangakontodelt 18. maist 2011 kuni 11. detsembrini 2013 tehtud ülekanded 292 666 eurot ja Tallinnas Särjesilma 3a asuv kinnisasi (Särjesilma kinnisasi).
2.Hageja esitas 9. märtsil 2018 Harju Maakohtule kostja vastu hagi ühisvara täiendavaks jagamiseks. Maakohus rahuldas 14. mai 2019. a otsusega hagi osaliselt, jagas poolte ühisvara, luges poolte ühisvaraks nii rahalised ülekanded 292 666 eurot kui ka Särjesilma kinnisasja, määras lõpetada poolte ühisomand kinnisasja puhul nii, et kohtutäitur müüb selle avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras ja müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades, ning mõistis ühisvaraks olnud rahaliste ülekannete eest kostjalt hageja kasuks välja hüvitise pooles ulatuses ehk 146 333 eurot. Maakohus jättis hageja viivisenõude rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse.
3.Hageja esitas 17. septembril 2019 ringkonnakohtule korduva hagi tagamise taotluse (II kd, tl 108). Hageja palus ringkonnakohtul peatada kostja 21. veebruari 2018. a täitmisavalduse ja ringkonnakohtu
27.oktoobril 2017 tsiviilasjas nr 2-13-5799 tehtud otsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 034/2018/296 ning peatada nimetatud otsuse sundtäitmine ka Vene Föderatsioonis ja Ukrainas. Hageja palus hagi tagamise määruse tunnistada viivitamata täidetavaks. Hageja 17. septembri 2019. a hagi tagamise taotluse esitamisel tasus ADVOKAADIBÜROO ENTSIK & PARTNERID OÜ (advokaadibüroo) hagi tagamise tagatise 32 000 eurot (II kd, tl 115) ja riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus jättis 18. septembri 2019. a määrusega hageja korduva hagi tagamise taotluse rahuldamata (II kd, tl 117).
4.Hageja lepinguline esindaja esitas 24. oktoobril 2019 ringkonnakohtule taotluse, mille kohaselt palus hageja tagastada advokaadibüroo tasutud tagatise 32 000 eurot advokaadibüroo pangakontole (II kd, tl 123 pöördel).
5.Kohtutäituri abi edastas 4. detsembril 2019 ringkonnakohtule täiteasjas nr 034/2018/296 samal päeval koostatud rahalise nõude arestimise akti (II kd, tl 131). Kohtutäituri abi selgitas rahalise nõude arestimise aktis, et hageja kui võlgniku vastu algatati täitemenetlus ringkonnakohtu 27. oktoobril 2017 tsiviilasjas nr 2-13-5799 tehtud otsuse ja kostja täitmisavalduse alusel. Lisaks märkis kohtutäituri abi, et hageja kui võlgnik kandis tsiviilasjas nr 2-18-3761 kohtu deposiiti hagi tagamise tagatise 32 000 eurot, mis tuleb hagejale kui võlgnikule tagastada. Hageja taotles tagatise tagastamist advokaadibüroo pangakontole. Kohtutäituri abi arestis rahalise nõude arestimise aktiga võlgnikule tsiviilasjas nr 2-18-3761 tagastamisele kuuluva raha täiteasjas 034/2018/296 võlgnetava summa ulatuses ning keelas võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda (alus TMS § 111). Kohtutäituri abi palus kinnipeetud raha kanda sissenõudja kasuks kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ja selgituseks märkida täiteasi 034/2018/296. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus rahuldas 6. detsembri 2019. a määrusega (II kd, tl 133) hageja taotluse hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise tagastamiseks ning määras tagastada hagejale hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 32 000 eurot, kandes summa 4. detsembril 2019 täiteasjas 2(6)
2-18-3761 nr 034/2018/296 koostatud rahalise nõude arestimise akti alusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ja märkides selgituseks „täiteasi 034/2018/296“. Ringkonnakohus leidis, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis tuleb hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 alusel tagastada. Kohus tagastab tasutud tagatise, kui tagatise andnud menetlusosaline on esitanud vastava avalduse ja tagatise andmise põhjus on ära langenud. Praegu esitas hageja viidatud taotluse ja tagatise andmise põhjus oli hagi tagamata jätmise tõttu ära langenud. Tagatise eesmärk on tagada menetlusosalise tulevikus tekkivaid nõudeid teise menetlusosalise vastu olukorras, kus tagatavate nõuete tekkimine ei ole veel selge. Hagi tagamisel tasutava tagatise eesmärk on tagada kostjale tagatise arvel vähemalt osaliselt alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine. Kuna ringkonnakohus hagi ei taganud, ei saa kostjale hagi tagamisega kahju tekkida. Hageja nõutava tagatise arestimise tõttu ei ole tagatisena tasutud 32 000 eurot võimalik tagastada hageja taotluses palutud viisil ehk advokaadibüroo pangakontole, vaid summa tuleb kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Ringkonnakohus viitas TsMS § 195 lg-le 3 ja selgitas, et praegu saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse kostja kui isik, kelle kasuks tagatis anti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus otsustas kanda hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise 32 000 eurot täiteasjas nr 034/2018/296 koostatud rahalise nõude arestimise akti alusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, märkides selgituseks „täiteasi 034/2018/296“, ning saata asja tagasi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebuse kohaselt on hagejal kaebeõigus TsMS § 195 lg 3 mõttes, sest ringkonnakohus ei rahuldanud taotlust tagastada tagatis advokaadibüroo pangakontole, vaid otsustas tagatise kanda kohtutäituri arvelduskontole. Seega tegi ringkonnakohus tagatise tagastamata jätmise määruse ning hageja saab TsMS § 195 lg 3 ja § 696 lg 1 järgi esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. Advokaadibüroo pangakontol olnud 32 000 eurot oli advokaadibüroo varaline nõudeõigus panga vastu. Selline nõue panga vastu kuulub kontoomanikule, kelle korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid tegema. Sellist nõuet on võimalik konfiskeerida üksnes nõude omanikult, s.o kontopidajaks olevalt osaühingult (Riigikohtu
14.detsembri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11, p 19.2). Ringkonnakohus juhindus vääralt kohtutäituri rahalise nõude arestimise aktist, sest täitemenetlust ei algatatud raha omaniku, st advokaadibüroo vastu ning ka arestimise aktiga ei arestitud advokaadibüroo vara. Advokaadibüroo pangakontolt pärinev 32 000 eurot ei ole hageja vara või varaline õigus, millele kohtutäitur saaks hageja kui võlgniku vastu algatatud täitemenetluses TMS § 111 alusel sissenõuet pöörata. Kohtutäituri koostatud arestimise akti õigustoime on piiratud nii esemeliselt (arestimise aktis nimetatud objektiga) kui ka isikuliselt (isikuga, kes on arestimise akti adressaadiks). Nõude arestimise aktis on selgelt märgitud, et „võlgnik Bogdan Mikhanyuk on kandnud tsiviilasjas nr 2-18-3761 kohtu deposiiti hagi tagamise tagatise 32 000 eurot, mis kuulub võlgnikule tagastamisele“. Ringkonnakohtule pidi olema ilmne, et kohtutäituri koostatud arestimise akti õigustoime oli suunatud hageja kui võlgniku varalise õiguse arestimisele, mitte advokaadibüroo varalise õiguse arestimisele. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 328 lg 2, § 348 lg 3, § 7), kuna ei andnud pooltele võrdset võimalust esitada oma seisukohti. Ringkonnakohus edastas hageja tagatise 3(6)
2-18-3761 tagastamise taotluse seisukoha esitamiseks kostjale, kuid ei saatnud kohtutäituri rahalise nõude arestimise akti seisukoha esitamiseks hagejale. Kohtutäituri rahalise nõude arestimise akti tegi ringkonnakohus hageja lepingulisele esindajale kättesaadavaks alles 12. detsembril 2019. Kui pool esitab uue vastuväide, tuleb anda teisele poolele tähtaeg selle kohta seisukoha kujundamiseks ning vastuväidete ja tõendite esitamiseks (Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 68). Ringkonnakohus rikkus oluliselt võrdsuspõhimõtet. Ringkonnakohus tegutses teadlikult menetlusõiguse normide ja hea usu põhimõtte vastaselt kuritahtliku eesmärgiga pöörata advokaadibüroo varaline nõudeõigus 32 000 eurot seadusevastaselt kolmanda isiku omandisse ning tekitada advokaadibüroole varalist kahju.
8.Kostja palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause, § 691 p 5, § 692 lg 1 p 2 ja § 695 järgi tühistada osas, milles ringkonnakohus määras, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 32 000 eurot tuleb tagastada hagejale ja kanda 4. detsembril 2019 täiteasjas nr 034/2018/296 koostatud rahalise nõude arestimise akti alusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, märkides selgituseks „täiteasi 034/2018/296“. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 32 000 eurot tuleb tagastada advokaadibüroole ja kanda advokaadibüroo pangakontole. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.TsMS § 195 lg 3 järgi võib tagatise tagastamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja ning tagatise tagastamise määruse peale pool, kelle kasuks tagatis anti. Ringkonnakohus määras, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis 32 000 eurot tuleb kanda täiteasjas nr 034/2018/296 koostatud rahalise nõude arestimise akti alusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kolleegium leiab, et olukorras, kus ringkonnakohus ei rahuldanud hageja tagatise tagastamise taotlust hageja taotletud viisil (st ei tagastanud tagatist advokaadibüroole), jättis ringkonnakohus sisuliselt tagatise tagastamata. Seega sai hageja esitada praegu TsMS § 195 lg 3 kohaselt ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.
11.TsMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.
11.1.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt on tagatise andmise põhjus praegu hagi tagamata jätmise tõttu ära langenud (TsMS § 689 lg 5 ja § 695). Eeldus, mille kohaselt peab tagatise tagastamiseks olema tagatise andmise põhjus ära langenud, aitab kaitsta nii tagatise andja kui ka isiku, kelle kasuks tagatis anti, huve.
11.2.Asjas ei ole vaidlust, et hageja 17. septembri 2019. a hagi tagamise taotluse esitamisel tasus advokaadibüroo tagatise 32 000 eurot (II kd, tl 115). Seega on advokaadibüroo TsMS § 195 lg 1 mõttes tagatise andja. Kui kolmas isik tasub tagatise, peab ta arvestama, et tagatis on antud kindla riski maandamise eesmärgil ning riski realiseerumisel (nt kui alusetu hagi tagamise tõttu tekib kostjale kahju) jääb ta tagatiseks antud rahast ilma. Tagatise andja ei pea aga kandma riski, et menetlusosalise suhtes võivad toimuda täitemenetlused. Nimetatu tuleneb ka TsMS § 195 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on tagatise tagastamise eelduseks see, et tagatise andmise põhjus on ära langenud. 4(6)
2-18-3761 TsMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt tagastab kohus tagatise selle andja avalduse alusel. TsMS § 149 lg 8 reguleerib kautsjoni tagastamist ning selle sätte järgi võib menetlusosaline, kelle eest kautsjon tasuti, anda korralduse, et kautsjon tagastataks muule isikule. TsMS § 150 lg 4 kohaselt saab ka riigilõivu tagastamise puhul menetlusosaline, kes pidi riigilõivu tasuma, anda korralduse, et riigilõiv tuleb tagastada muule isikule. Kolleegium leiab, et analoogia korras võib ka tagatise tagastamise avalduse esitada hageja kui menetlusosaline, kelle eest advokaadibüroo tagatise andis, kuid tagatis tuleb siiski tagastada advokaadibüroole kui tagatise andjale. Seega on praegu TsMS § 195 lg 1 esimeses lauses sätestatud eeldused täidetud.
12.Ringkonnakohus leidis vääralt, et hageja nõutava tagatise arestimise tõttu ei ole hagi tagamise taotluse esitamisel tagatisena tasutud 32 000 eurot võimalik tagastada hageja taotluses palutud viisil, vaid see tuleb kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kohtutäituri abi arestis rahalise nõude arestimise aktiga hagejale tsiviilasjas nr 2-18-3761 tagastamisele kuuluva raha täiteasjas nr 034/2018/296 võlgnetava summa ulatuses ning keelas hagejal nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur TMS § 111 esimese lause kohaselt nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS § 111 teise lause järgi keelab kohtutäitur arestimisaktiga ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Seega saab TMS § 111 kohaselt arestida üksnes võlgniku nõuet kolmanda isiku vastu. Riigikohus on selgitanud, et kui täitemenetluses on täitmiseks esitatud nõue üksnes ühe abikaasa vastu ja puudub teist abikaasat kohustav täitedokument ning ühiselt esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt tuleb tagastamisele kuuluv tulumaks kanda abikaasale, kelle suhtes täiteasja ei ole, siis puudub Maksu- ja Tolliametil (MTA) kui täitemenetluses kolmandal isikul õigus kanda tagastamisele kuuluv tulumaks kohtutäiturile. Kui nõude arestimisel keelatakse MTA-l kui kohustatud kolmandal isikul TMS § 111 järgi võlgnikule maksete tegemine ja kohustatakse teda tegema kohtutäiturile makse olukorras, kus kohustatud kolmas isik on otsustanud võlgnikule summa tagastada, ei tohi kohustatud kolmas isik kanda raha kohtutäiturile, kui kohustatud kolmandal isikul tuli maksudeklaratsiooni kohaselt see tagastada isikule, kelle suhtes täiteasja ei olnud. Sellises olukorras tuleb tagastatav summa kanda isikule, kelle suhtes täiteasja ei olnud, ning kohustatud kolmandal isikul ei ole õigust ega kohustust kohtutäituri arestimisakti täita (vt Riigikohtu 16. mai 2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-13, p-d 11.1, 11.3 ja 11.4). Kolleegium leiab, et ka praeguses asjas pidi ringkonnakohus kontrollima, kas täitemenetluses on täitmiseks esitatud nõue advokaadibüroo vastu ning olemas advokaadibürood kohustav täitedokument. Kuna hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatis tuli tagastada advokaadibüroole ning täiteasja advokaadibüroo suhtes ei olnud, siis ei olnud ringkonnakohtul kohustust ega õigust arestimisakti täita. Ka arestimisakt ei olnud tehtud advokaadibüroo suhtes. Lisaks ei saa praegu pidada tagatise tagastamise nõuet hageja varaks, sest tagatise tasus advokaadibüroo ning ei ole tõendatud, et ta kasutas selleks hageja vara.
13.TMS § 114 lg 3 teise lause kohaselt toimetab kohtutäitur arestimisakti võlgnikule kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule. Seega on arestimisakti võlgnikule kättetoimetamine kohtutäituri, mitte kohtu kohustus. Kohtutäituri koostatud arestimise akt ei olnud uus tõend ega vastuväide, mille puhul oleks kohus pidanud andma hagejale tähtaja selle kohta seisukoha kujundamiseks ning vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Seega ei rikkunud ringkonnakohus nimetatud osas menetlusõiguse norme (mh TsMS § 328 lg-t 2). 5(6)
2-18-3761
14.Paljasõnaline on määruskaebuse väide, mille kohaselt tegutses ringkonnakohus teadlikult menetlusõiguse normide ja hea usu põhimõtte vastaselt kuritahtliku eesmärgiga pöörata advokaadibüroo varaline nõudeõigus 32 000 eurot seadusvastaselt kolmanda isiku omandisse ning tekitada advokaadibüroole varalist kahju.
15.Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise tagastamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
16.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.