Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
28.10.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-15176
Tsiviilasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus TK suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.10.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Ravile paigutatav isik TK (IK XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Raivo Bergson Puudutatud isik Väätsa vallavalitsus, vallavanem Lauri Läänemets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 12.10.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-15176 esialgse õiguskaitse rakendamiseks TK suhtes muutmata ja TK määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud (riigi õigusabi tasu) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kinnisesse asutusse paigutamise määruse ja asutusse paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise ja lõpetamisest keeldumise määruse ning esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt
nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Isiku korduval kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb määrata isikule menetluses esindaja juhul, kui isik soovib esindajat määruse peale määruskaebuse esitamiseks (TsMS § 5391 lg 3). Asjaolud Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 12.10.2015 Harju Maakohtule taotluse TK suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Varasemast anamneesist on teada, et TK on viibinud maniakaalse seisundi tõttu haiglaravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus kahel korral 2001. ja 2009. aastal. Seekord hospitaliseeriti ta kiirabi ja politsei poolt restoranist, kus ta käitus ebaadekvaatselt, häiris kaaskodanike ning korrale ei allunud. Vastuvõtul avaldas isik suurusmõtteid, oli impulsiivse ja ettearvamatu käitumisega, ähvardas valvearsti ja meditsiinipersonali, mistõttu vormistas valvearst dr. ÜK tahtest olenematu ravi otsuse 10.10.2015 kell 15:32. Osakonnas oli TK pahur, negativistlik, süüdistas personali ja keeldus ravimite võtmisest. Abikaasa andmetel halvenes abikaasa seisund umbes kolm kuud tagasi peale neeruoperatsiooni, ta lõpetas toetusravi kasutamise, hakkas jooma "korallliivavett" ning väitis, et paraneb selle abil. Naise sõnul hakkas abikaasa kahtlustama, et keegi jälitab teda ning pani autosse nuge ja kirve. TK kihutas autoga 160 kilomeetrise tunnikiirusega, sõitis ringteel vastupidises suunas, poest nõudis tasuta asju, mistõttu oli sageli sekeldused politseiga. Samas jagas ta tasuta asju inimestele jne. TK seisund ei ole avalduse esitamise ajaks paranenud, ta on jätkuvalt psühhootiline, suurusmõtetega, kuid ei taha neist eriti rääkida, ütleb kõige kohta, et see on saladus ega puutu teistesse. Hospitaliseerimise päeval korraldas ta sõbrale "õppepäeva" ja peale terviseloengute külastamist läks pubisse sööma. Ta tahtis, et keegi teeks talle toidu välja kuna oli sõbra isale ostnud eelneval päeval hulgaliselt tervistavat toitu. Kuna sõber keeldus talle toitu välja tegemast, siis hakkas TK oma sõnul jonnima ning keeldus pubist lahkumast. Isik avaldab vihjamisi, et ta ehitab laborit, kus hakata enda peal katsetama erinevaid ravimeid, täpsemalt sellest ei räägi kuna tahtvat saada selle peale patenti. Lisaks eelnevale on TK-l veel ka muid suurepäraseid ettevõtmisi, näiteks on ta plaaninud kogu Eestimaa asfaldi "rulli keerata" ja lätlastele maha müüa, et edaspidi oleks kogu maa kaetud muruga, kus sõidavad ringi hobukaarikud. Samuti on ta välja töötanud valemi kuidas elada ilma rahata ning kavatseb seda müüa. Vihjamisi avaldab, et on väljatöötanud mingi imejoogi mida hakkavad tema inimesed õlle asemel jooma. Ühestki oma ideest ta aga lähemalt rääkida ei soovi, kuna kõik on suur saladus. Haigeks ta ennast ei pea ning ravivajadust eitab. TK-l esineb raske psüühikahäire (bipolaarne meeleoluhäire maania psühhoosiga) ja sellest tulenevalt ei suuda ta oma seisundit, situatsiooni ning ravivajadust adekvaatselt hinnata. Ta võib jätkuvalt käituda ettearvamatult, ebaadekvaatselt ning ohustada sellega enda või ümbritsevate turvalisust. Avaldaja taotles TK suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.
Maakohtu määrus 12.10.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse, tuginedes PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 1 ja 2 ja TsMS § 534 lg-le 1 ja 5, § 539 lg-le 3 ning määras rakendada esialgset õiguskaitset ja lubada kohaldada TK suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 10.10.2015 kuni 40 päevaks. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 18.11.2015 või mõnel muul eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus leidis esitatud taotlusest ja sellele lisatud arsti arvamusest, et TK hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega 10.10.2015 kell 15:32. TK seisund ei ole paranenud, ta on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle. TK raviarst dr KT jääb taotluse juurde. Isikul on diagnoositud raske psüühikahäire. Isik on maniakaalne. Varasemalt on isik võtnud korralikult ravimeid, kuid 3 kuud tagasi oli neeruoperatsioon, millest on seisund halvenenud. Ravimiteta läheb isiku käitumine ettearvamatuks. Abikaasalt on saadud andmed tema autoga kihutamise kohta. Ärakuulamisel TK ütles, et ta ei ole vägivaldne. Kirjeldas sündmusi, mis eelnesid hospitaliseerimisele. Leias, et ta käitus täiesti normaalselt. Võttis ravimeid korrapäraselt. On otsustanud elada ilma rahata, sest raha on must ja räpane. Ta käib tööl ja vägisi antakse raha töö eest. Ei taha rääkida oma ideedest, kuna need on patendeerimata. Ei taha võtta ravimeid, sest ei tea, mis labor on neid asju „solkinud“. Rohud mõjuvad talle negatiivselt, rikuvad tuju ära. Advokaat toetas taotlust. Isik vajab psühhiaatrilist ravi. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades TK psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Arvestades TK psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. TK-l esineb raske psüühikahäire (bipolaarne meeleoluhäire, maniakaalne psühhoos). Ta ei suuda oma seisundit, situatsiooni ega ravivajadust adekvaatselt hinnata. Sündmused enne hospitaliseerimist kinnitavad, et ta on ohtlik nii endale kui ka teistele ning see ohtlikkus tuleneb tema psüühikahäirest. Ta kihutas autoga 160 km/h, vastupidises suunas, nõuab inimestelt asju jne. Tema käitumine on käesolevalt täiel määral mõjutatud temal esinevatest psühhootilistest sümptomitest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii enesele kui ümbritsevatele. TK seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Isiku seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab ta pikaajalist hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist.
Eeltoodu põhjal tuleb lubada TK suhtes kohaldada tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni ravi vajaduse äralangemiseni kuid mitte kauem kui 40 (nelikümmend) päeva. Määruskaebus TK esindaja riigi õigusabi korras koostas määruskaebuse TK soovil. TK leiab, et ta on ravile paigutatud põhjendamatult. Tema hinnangul ei ole tema käitumine talle endale ega ümbritsevatele ohtlik. Täidetud ei ole PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu. Edasine menetluse käik Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja arvamuse kohaselt on TK suhtes esialgse õiguskaitse rakendamine ja selle pikendamine kuni neljakümneks päevaks koos tahtevastase ravi kohaldamisega vajalik ja põhjendatud. TK kirjutatakse haiglast välja niipea, kui tahtest olenematu ravi näidustused ära langevad. Väätsa vallavalitsus peab ravi kohaldamist vajalikuks. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid üle. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõike 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning kui muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Määruskaebuse väide, et täidetud ei ole esialgse õiguskaitse rakendamise tingimused ning TKle tahtest olenematu ravi kohaldamine on põhjendamatu, on vastuolus tsiviilasja materjalidega. Määruskaebuses esitatud väited on ümber lükatud ravi taotlenud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstide poolt esitatud andmetega, mille kohaselt puudub patsiendil jätkuvalt haiguskriitika. Patsient on pahur, negativistlik, keeldus ravimite võtmisest. Arstide esitatud andmetel on patsient impulsiivse ja ettearvamatu käitumisega, haiglasse toimetati ta kiirabi ja politseiga ning haiguse mõjul on ta käitunud viisil, mis seab ohtu teiste isikute ja tema enda elu ja tervise. Arstide kinnitusel esineb TK-l raske psüühikahäire (bipolaarne häire maania psühhoosiga F31.2), millest paranemine on pikaajaline. TK kirjutatakse haiglast välja niipea, kui tahtest olenematu ravi näidustused ära langevad. Ringkonnakohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et määruskaebuse esitaja suhtes on täidetud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamine esialgse õiguskaitse korras eeldused. Isik vajab ravi ning ravi saamata võib olla ohus tema enda ja teda ümbritsevate isikute elu ja tervis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.