XXXOSAÜHING taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (töövaidlusasi nr 4-1/733, hageja XXX)
Tsiviilasja hind
5 172 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX) Kostja: XXXOSAÜHING (registrikood XXX), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed XXXja XXX
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
RESOLUTSIOON
Keelduda kostja XXXOSAÜHING 8. oktoobri 2015 avalduse alusel hagimenetluses läbi vaatamast hageja XXX 2. aprilli 2015 töövaidlusavaldust, mille Tööinspektsiooni juures tegutsev töövaidluskomisjon rahuldas 4. mai 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/733. Hiljemalt määruse jõustumisel jõustub Tööinspektsiooni juures tegutseva töövaidluskomisjoni 4. mai 2015. aasta otsus töövaidlusasjas nr 4-1/733. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal ei tule hüvitada hagejale maakohtu menetluskulusid. Määruse jõustumisel tagastada Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile töövaidlusasja nr 4-1/733 toimik koos määruse ärakirjaga.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kostja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
2.aprillil 2015 Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XXXOSAÜHING (kostja) vastu töövaidluses. TVK lahendas avalduse 4. mai 2015. aastaotsusega töövaidlusasjas nr 4-1/733 ja rahuldas selle järgmiselt: (1) tuvastas poolte vahel 15. augustil 2007 sõlmitud töölepingu ülesütlemise töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel tühisuse; (2) lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 6. märtsist 2015; (3) mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 3 429 eurot; (4) mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2015. aasta veebruarikuu töötasu 1 143 eurot; (5) mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 600 eurot.
2.Kostja esitas 8. oktoobril 2015 kohtule avalduse vaadata pooltevaheline töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi soovis kostja vaidlustada TVK otsuse. Kostja märkis avalduses, et juhatuse liikme XXX haigestumise tõttu sai ta TVK otsuse kätte 8. septembril 2015. Kostja avalduses on kostja aadressina nimetatud tema tegutsemisaadress, mis erineb registriaadressist.
3.Kohus nõudis TVK-lt välja eelviidatud töövaidlusasja toimiku, mis saabus kohtusse
15.oktoobril 2015. Toimikust nähtub, et kostjale on TVK otsus saadetud postiga kostja registrijärgsel aadressil. Postiteenuse osutajal ei õnnestunud otsust kätte anda 6. ja
11.mail 2015 erinevalte kellaaegadel ning see on jäetud postkasti. Töövaidlusavaldust ei õnnestunud kostjale kätte toimetada registrijärgsel aadressil ega ka töövaidlusavalduses märgitud kostja tegutsemiseaadressil.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus esitatud kostja avaldusega ja leidis, et see ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele. Kohus keeldub kostja avalduse alusel hageja töövaidlusavalduse hagimenetluses läbivaatamisest ja jätab menetluskulud kostja kanda.
5.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 sätestab, et TVK otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates TVK otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule ITVS § 24 lg 4 alusel taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.
6.Kostja avaldus on esitatud hilinemisega. ITVS § 23 lg 2 kohaselt antakse pooltele otsuse teatavakstegemise päeval otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte haldusmenetluse seaduses (HMS) ettenähtud korras (vt ka Riigikohtu 11. jaanuari 2008. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07, p 12). HMS § 25 lg 1 näeb ette, et dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. TVK saatis otsuse kostjale postiga ja järgis HMS § 26 lg-s 1 sätestatud korda. HMS § 26 lg 3 võimaldab lugeda dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise asukoha aadressil. Käesoleval juhul on TVK otsus saadetud kostja registrijärgsel aadressil ja TVK toimikust nähtuvalt jäeti see sel aadressil asuvasse postkasti. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas saaks ühe juhatuse liikme haigestumine mõjutada kostjale kui äriühingule adresseeritud kirja kättesaamist olukorras, kus kostjal on ka teine juhatuse liige. Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostja registrijärgne aadress juhatuse kummagi liikme elukoha aadress. Seega pidi kostja korraldama tema registris märgitud aadressilt posti 2 (4)
2-15-15063 kättesaamise. Juriidilise isiku puhul on mõistlik eeldada, et ta korraldab oma asukohas temale adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 14 teine lõik). Kohus järeldab sellest ja eelviidatud normidest nende koosmõjus, et kostjale TVK otsuse kättetoimetamise ajaks tuleb lugeda 11. mai 2015 – seda sõltumata otsuse tegeliku kättesaamise ajast.
7.Kohus tõlgendab ITVS § 24 lg 1 menetlusõiguse normina, mis sätestab menetlustähtaja. Kohtu hinnangul on kõnealune tähtaeg olemusel võrreldav nt apellatsioonitähtajaga, aga ka pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtajaga. Riigikohus on leidnud, et PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, st see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet (vt
17.oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12, p 10). Kohus ei tähelda põhjust, miks peaks ITVS § 24 lg 1 tähtaeg olema olemuslikult teistsugune. Samas on kohtu selline tõlgendus vastuolus Riigikohtu senise praktikaga (vt 10. septembri 1998. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-98, põhjenduste teine lõik, samuti 23. mai 2002. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7 esimene lõik), aga viimati märgitud Riigikohtu praktika pärineb varasemast ajast ja ITVS aegumist puudutavad sätted on osaliselt praeguseks muutunud. Kuigi ITVS § 24 lg 1 sõnastus (erinevalt eelnevas viidatud PankrS normist) ei muutunud, tuleb kohtu hinnangul käsitleda seda praeguses õiguses menetlustähtajana. Vastasel juhul tekiks samale nõudele mitu erinevat aegumistähtaega, mis ei ole mõistlik ega põhjendatud. Samuti kaotaks ITVS § 26 lg 1 oma praktilise sisu, kui tegelikkuses TVK otsuse jõustumine sõltuks sellest, kas vaidluse vastaspool esitab kohtule aegumise vastuväite. Sellisel juhul ei saabuks TVK-s asja lahendamise järel vajalikku ja soovitud õiguskindlust.
8.TsMS § 62 lg 1 näeb ette, et menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, siis TsÜS § 136 lg 3 kohaselt saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kui kostja sai TVK otsuse kätte 11. mail 2015 ja kohtusse avalduse esitamiseks oli ette nähtud ühe kuu pikkune tähtaeg, siis lõppes vastav tähtaeg 11. juunil 2014 kell 24:00 (vt Riigikohtu 7. detsembri 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-07, p 15 esimene lõik ja selles viidatud Riigikohtu 23. mai 2002. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7 esimene lõik). Kostja avaldus on esitatud
8.oktoobril 2015, st pärast eelnevas kirjeldatud viisil arvutatud tähtaja möödumist.
9.ITVS § 26 lg 1 esimene lause sätestab, et TVK otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Kohtu andmetel ei ole hageja samas asjas kohtusse pöördunud ja TVK-le esitatud avalduse rahuldamise tõttu puuduks hagejal selleks ka menetluslik huvi (vrd Riigikohtu 4. märtsi 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-14, p 12). Kuna kostja esitas avalduse hilinemisega, siis on TVK otsus enne kohtusse pöördumist jõustunud. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmast muu hulgas siis, kui samas asjas on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
10.Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 3 ja § 124 lg 1 alusel TVK otsusega rahuldatud hageja rahaliste nõuete summa 5 172 eurot ( = 3429 + 1143 + 600). ITVS § 24 lg 4 kolmas lause näeb ette, et kohtule esitatavalt avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Kostja ei ole riigilõivu tasunud, aga kohus ei pea põhjendatuks lõivu tasumise kohustust praegu käsitleda, sest see tuleks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel niikuinii tagastada. Samuti ei käsitle kohus kostja avalduse võimalikke muid puuduseid.
11.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 ja töövaidluse eripärast jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS 3 (4)
2-15-15063 § 177 lg 1 p-st 1 ja võttes arvesse, et hagejal ei ole kohtumenetlusega seonduvaid vajalikke kulusid veel saanud tekkida, määrab kohus kindlaks, et kostjal ei tuleb hagejale maakohtu menetluskulusid hüvitada.
12.TsMS § 372 lg 4 teine lause näeb (töövaidluse eripära arvestades) ette, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust vastaspoolele kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega esitajale. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Määruse resolutsiooni selguse huvides märgib kohus, et hiljemalt koos käesoleva määrusega jõustub ka TVK otsus. Tulenevalt avalduse elektroonilisest esitamisest ei ole vaja seda kostjale tagastada (vt nt Riigikohtu
29.aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 28). Kuna kohus ei vaata töövaidlust läbi sisuliselt, siis tagastab kohus TVK toimiku määruse jõustumisel.
13.Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib analoogia korras TsMS § 372 lg-ga 5 käesoleval juhul kostja esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik*
Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja ** kohtu aadress: Kentmanni 13, 15034 Tallinn; kantselei telefon 620 01 22, faks 620 01 91 menetlusdokumentide esitamine: [email protected] või www.e-toimik.ee kohtuistungi sekretär Priit Pärnala, e-post [email protected], telefon 620 00 25 **
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.