Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-19-8970
Kohtuasi
J.E üle seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.08.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
J.E määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik I (eestkostetav) J.E (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Puudutatud isik II (ema) Q.T (isikukood XXX) Puututatud isik III (isa) U.E (isikukood XXX) Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu), esindaja Sirli Sõstar-Peerna
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) 20.09.2024 esitatud tõend (J.E arvelduskonto väljavõte).
2.Jätta Harju Maakohtu 16.08.2024 määrus muutmata.
3.Jätta J.E määruskaebus rahuldamata
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud J.E-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-19-8970 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus määras 21.08.2019 J.E (puudutatud isik I, eestkostetav) eestkostjaks Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) (eestkostja). Kohus seadis eestkoste kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks. Kohus märkis, et eestkostetaval on valimisõigus ja ta tuleb lugeda mistahes perekonnaõigusliku tehingu tähenduses teovõimeliseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.10.2019 määrusega rahuldamata eestkostetava määruskaebuse ja muutmata Harju Maakohtu 21.08.2019 määruse. Riigikohus ei võtnud eestkostetava määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale menetlusse.
2.Harju Maakohus algatas 18.03.2024 määrusega menetluse eestkostetava üle seatud eestkoste jätkumise ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks.
3.Eestkostetava vanemad Q.T (puudutatud isik II, ema) ja U.E (puudutatud isik III, isa) leidsid 26.03.2024 seisukohas, et eestkostet tuleb pikendada. Eestkostetava sotsiaalne võimekus ja arusaam eluks vajalike toimingute tegemiseks on väga minimaalne. Saue valla eestkostel on tal raha kulutamise suhtes järelevalve. Ta vajab abi varaliste huvide kaitseks ja elu korraldamisel. Teda on lihtsameelsuse tõttu kerge ära kasutada. Eestkostetav on psüühikahäirete tõttu tasakaalutu, ägestub kergesti, kaotab olukorrast arusaamise, kuid aja möödudes rahuneb. Eestkostetava ema ja isa on eakad, plaanivad oma elamu ära müüa ning hooldekodusse asuda.
4.Eestkostja leidis 01.04.2024 seisukohas, et eestkoste pikendamine on vajalik. Eestkostetav on seni elanud koos oma eakate vanematega. Eestkostetav invaliidistus 1991. aastal toimunud autoõnnetuse tagajärjel, tema toimetulek on piiratud ning ta vajab kõrvalist abi. Eestkostetava vanemate sõnul on eestkostetav muutunud rohke ja kaua kestnud (tänaseks rohkem kui 20 aastat) alkoholi pruukimise tulemusel enesele ja teistele ohtlikuks. Eestkostetaval esineb raske psüühikahäire, alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga. Eestkoste seadmise kohtumääruse alusel on eestkostja piiranud eestkostetava rahakasutust, eestkostetav ei saa enda kontolt raha võtta ega teostada tehinguid. Eestkostja on esitanud taotluse Sotsiaalkindlustusametile eestkostetavale erihoolekandeteenuste saamiseks, kuid sellest on keeldutud, kuna eestkostetav ei kuulu riiklikult rahastatavate erihoolekandeteenuste (v.a kohtumääruse alusel ööpäevaringne erihooldusteenus) saajate sihtgruppi ning neid teenuseid temale ei osutata. Harju Maakohus rahuldas eestkostja 06.06.2023 avalduse eestkostetava hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks, kuid ringkonnakohus tühistas selle eestkostetava 13.09.2023 määruskaebuse alusel. Eestkostetav ei ole nõustunud hooldekodusse minema (seal ta alkoholi tarvitada ei saaks). Agressiivse käitumise ja alkoholisõltuvuse tõttu ei võta ükski üldhooldusteenuse osutaja eestkostetavat teenusele, sobivat riigieelarvevälist ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohta leida ei ole õnnestunud. Eestkostetav on nõustunud asuma elama pakutud sotsiaalelamispinnale, lisaks saab eestkostja eestkostetavale abi igapäevatoimingutes ja sooja toidu tööpäevadel tagada läbi koduteenuse. Kuna eestkostetav asub elama omaette vanematest, siis on vajalik, et ta saaks teha mingil määral ka iseseisvalt pisitehinguid (igapäevaseid ostusid), soovitavalt 150 euro ulatuses kuus. Eestkostjale ei ole teada füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama eestkostetava eestkostjaks. Saue Vallavalitsus on jätkuvalt valmis olema eestkostetava eestkostja.
2-19-8970
5.Maakohus kohus kuulas eestkostetava ära 17.06.2024 tema viibimiskohas Saue Sotsiaalkeskuses. Eestkostetav ei soovi eestkoste jätkumist.
6.Eestkostetavale määratud esindaja leidis 02.07.2024 arvamuses, et eestkoste pikendamine on põhjendatud, kuid seda üheks aastaks, mitte maksimaalseks perioodiks. Esindaja hinnangul tuleks eestkostetavale jätta oma raha kasutamise õigus pisitehinguteks 200 euro ulatuses kuus. Eestkostetav selgitas esindajale, et tal on tõsine kavatsus tulevikus oma elukorraldust ja eluviise kardinaalselt muuta. Praegu elab eestkostetav Saue Sotsiaalkeskuses, kus on olemas kõik eluks vajalik. Elamine oli väga puhas ja korras. Eestkostetav ei soovi tema suhtes eestkoste pikendamist. Ta oskaks ise oma raha kasutada ja tuleks ka muudes küsimustes iseseisvalt toime. Uues keskkonnas algaks uus normaalne elu. Eestkostetav palub anda talle aega, et oma käitumisega temas toimunud muutusi tõestada. Kuigi ta ei sooviks eestkoste jätkamist, nõustub ta siiski eestkoste pikendamisega kestvusega kuuest kuust kuni aastani. Siis oleks kindel, et usaldus tema vastu oleks õigustatud, et ta ei vajaks eestkostet maksimaalse tähtajaga viieks aastaks. Eestkostetav avaldas samuti soovi, et tal võimaldataks teha pisitehinguid suuremas summas, 200–250 euro ulatuses kuus. Esindaja märkis, et eestkostetav orienteerub täielikult tänapäeva elus ja poliitikas. Temaga oli võimalik asjakohaselt vestelda paljude eluliste teemade üle. Ta on siiani teostanud ka valimisõigust. Eestkostjale määratud esindaja leidis, et eestkoste pikendamine on vajalik lühemaajaliselt veendumaks, et eestkostetav saab tulevikus eluga iseseisvalt hakkama ning on loobunud alkoholi tarvitamisest. Perearst TL vastuses kohtunõudele kajastub selgelt ja üksikasjalikult arvamus, et eestkostetava soov alkoholist loobuda on tõsiselt võetav. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus pikendas 16.08.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) eestkostetava üle seatud eestkostet, määras eestkostetava eestkostjaks Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) üheks aastaks, s.o kuni 16.08.2025. Eestkoste on seatud kõikide tehingute (v.a pisitehingud 200 euro ulatuses kuus) tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks. Eestkostetaval on valimisõigus ja ta tuleb lugeda mistahes perekonnaõigusliku tehingu tähenduses teovõimeliseks. Maakohus määras kindaks eestkostja kohustused ja jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt asus maakohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause, perekonnaseaduse (PKS) § 202 ja § 203 lg-te 1 ja 4 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 3 ja § 528 alusel seisukohale, et eestkostetava üle seatud eestkostet tuleb pikendada ühe aasta võrra. Eestkostjaks tuleb määrata senine eestkostja XXX.
7.2.Maakohus ei määranud asjas uut ekspertiisi, vaid arvestas varasemalt tehtud ekspertiisidega (TsMS § 528 lg 2 ja 4). Eestkostetava suhtes on viimati tehtud ekspertiis 13.06.2023 tsiviilasja nr 2-23-8277 menetluses. Ekspert C ekspertiisiakti nr 7.1-3/376 on võetud praeguse asja toimikusse 18.06.2024 määrusega.
7.3.Eestkoste seadmise otsustamisel tehti ekspertiis 04.07.2019 (määruses ekslikult 03.07.2024). Ekspert MM leidis ekspertiisiaktis nr 7.1-3/149, et eestkostetaval esineb raske psüühikahäire, alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga (RHK-10 järgi F10.2). Ekspert sedastas, et uuritav on äärmiselt tige, sõimab vanemaid ja eksperti. Esineb tung ja iha alkoholi järele; sõltub sellest täielikult. Moraalselt ja sotsiaalselt allakäinud, kriitikata. Temale pakutud abist ütleb ära. Kujutab ohtu ümbritsevatele ja ka iseendale. Oma käitumist ei kontrolli, vajaks
2-19-8970 pidevat järelevalvet ja hooldusravi. Eestkostetava suhtes viimati tehtud ekspertiisi nr 7.13/376 järgi on eestkostetaval diagnoositud sõltuvus alkoholist, aine pidev tarvitamine (RHK10 järgi F10.25). Ekspert märkis, et hoolimata sellest, et eestkostja on piiranud tema rahakasutust, on eestkostetav leidnud võimalusi alkoholi tarbimise jätkamiseks. 14.– 16.09.2019 viibis eestkostetav SA PERH psühhiaatriakliinikus seoses agressiivse käitumisega alkoholijoobes. Paar aastat oli eestkostetava alkoholi kasutamine pisut väiksem ega esinenud tõsiseid ähvardusi. Alates 2023. a algusest on eestkostetava käitumine jälle halvenenud, ta on tihti joobes ning agressiivne vanemate suhtes. 13.05.2023 oli eestkostetav alkoholijoobes ning tõukas oma eakat isa vastu uksepiita, mille tulemusena sai viimane kehavigastusi.. 27.05.2023 sõitis eestkostetav 3,7-promillises alkoholijoobes kolmerattalise abimootoriga jalgrattaga, ning sattus avariisse; eestkostetav toimetati SA PERH EMO-sse. 06.–07.06.2023 oli eestkostetav ravil Wismari Haiglas alkoholvõõrutusseisundiga, kuna oli joonud väidetavalt kuus kuud järjest. Eksperdiga vesteldes teatas eestkostetav esialgu, et ta pole juba kuu aega alkoholi tarbinud, siis aga selgus, et eestkostetav oli kaine olnud kõigest 5–6 päeva ja enesetunne nende päevade jooksul oli olnud kohutav. Ekspert märkis lisaks, et eestkostetava mõttekäik on jälgitav ja loogiline, kuid enesekeskne ja ennast õigustav. Haiguskriitika eestkostetaval puudub.
7.4.Eestkostetava perearsti TL 21.06.2024 vastuse kohaselt räägivad haigusjuhu kirjeldused 2023. a juunist ja juulist varasemast alkoholismist, rahustite tarvitamise vajadusest ja patsiendi soovist alkoholist võõrduda. 06.–07.06.2023 viibis eestkostetav võõrutusseisundiga ravil Wismari haiglas, kus raviarst NP on kirjeldanud patsiendi soovi alkoholist täiesti loobuda. Ravisse suhtumist hindas arst tõsiseks. 28.07.2023 käis eestkostetav perearst EP vastuvõtul ning kinnitas kavatsust alkoholist loobuda. Raviskeemi jäi tollal uneravim, rahusti ja antidepressant, millega vähendati isu alkoholi järele. Dr L vastuvõtul käis eestkostetav 30.04.2024. Vastuvõtul oli eestkostetav kaine olekuga. Alkoholi tarvitab episoodiliselt kuni viis ühikut nädalas. Pärast dr P visiiti ravimeid pikendatud ei ole, seega käesolevast aastast püsiravi puudub. Hiliseid alkoholi tarvitamise või ärajäämanähtusid dr L vastuvõtul ei tuvastanud. Määratud analüüsidest ei ole samuti näha kõrvalekaldeid, mis tavapäraselt alkoholi liigtarvitamisest tuleneksid. Kokkuvõtvalt leidis dr L, et eestkostetava 2023. a suvine soov alkoholist loobuda on olnud tõsiselt võetav ja praegu ei ole dr L tuvastanud tal ei joovet, ägedat ärajäämanähtu hilisest rohkest tarvitamisest ega alkoholismiga seonduvat ravivajadust retseptikeskuse andmetel.
7.5.Eelnevast järeldub, et kavatsus alkoholist loobuda tekkis eestkostetaval 2023. a juunis ning nii sellele vahetult järgnevalt kui ka praeguse seisuga on eestkostetavat ravinud arstid hinnanud seda kavatsust tõsiseltvõetavaks. Eestkostetava väitel tarvitas ta 2023. a suvel purgi õlut nädalas. 330 ml 4-protsendilist õlut on 1 alkoholiühik. Samas 30.04.2024 vastuvõtul teatas eestkostetav, et tarvitab episoodiliselt kuni viis ühikut nädalas. Arvestades, et ekspertiisiaktidest nähtuvalt on eestkostetav alkoholi kuritarvitanud aastakümneid ning hiljemalt alates 2024. a algusest ei saa eestkostetav alkoholisõltuvuse suhtes püsiravi ning ka perearst ei ole viimase aasta jooksul tema tervislikku seisundit pidevalt jälginud, pole kohus veendunud, et eestkostetava tervislik seisund on võrreldes viimase ekspertiisi tegemise seisuga paranenud sellisel määral, et eestkoste vajadus oleks ära langenud. Praegusel hetkel ei saa välistada tagasilangust (s.o alkoholi kuritarvitamise tsüklisse naasmist). Kohus nõustub seetõttu eestkostja ja määratud esindaja arvamusega, et eestkoste lõpetamine (pikendamata jätmine) oleks praegu ennatlik ning eestkostetava huvide kaitseks on esialgu vaja eestkostet jätkata. Eestkostetav vajab jätkuvalt abi oma vaimse tervise tagamisel, samuti ka varaliste huvide kaitsmisel ja elu korraldamisel. Eestkostetav ei ole suuteline aru saama oma abivajadusest ega ka abi vastu võtma. Abita jäädes süveneb tema raske psüühikahäire ning samuti suureneb oht elule ja tervisele ning toimetulekule. Maakohtu hinnangul ei ole ilma
2-19-8970 piiranguta rahaliste vahendite kasutamisele võimalik eestkostetava huve tagada. Samal põhjusel (eestkostetava soovimatus) ei ole võimalik tagada tema huve ka volituste andmisega. Maakohus asus eelnevale tuginedes seisukohale, et eestkostetav ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 2 järgi tuleb eestkostetaval tuvastada piiratud teovõime olemasolu ning määrata eestkostja.
7.6.Maakohus arvestas samas, et eestkostetav on viimase aasta jooksul tarvitanud alkoholi varasemast oluliselt vähem ning kohtule teadaolevalt pole selle aja jooksul esinenud (pidevat) alkoholi kuritarvitamist ja sellest tingitud intsidente. Maakohus leidis eelneva põhjal, et põhjendatud on eestkoste pikendamine ühe aasta võrra. Hiljemalt selle perioodi möödumisel hindab kohus uuesti, kas eestkoste vajadus on jätkuv.
7.7.Nii eestkostja kui ka eestkostetavale määratud esindaja leiavad, et eestkostetaval võiks olla õigus teha pisitehinguid kuni 200 euro ulatuses kuus. Kuigi ei saa välistada, et eestkostetav kasutaks oma kasutusse saadavat raha alkoholi ostmiseks, on kohtu hinnangul põhjendatud viimase aasta jooksul toimunud muutusi ja iseseisvalt elama asumist arvestades anda eestkostetavale õigus kasutada osa sissetulekust oma äranägemise järgi. 200 euro ulatuses tehingute tegemise võimaldamine aitab kaasa eestkostetava iseseisva elu taastamisele ning samal ajal on tagatud, et eestkostetava eluks hädavajalikud kulud saaksid kaetud.
7.8.Harju Maakohtu 21.08.2019 määrusega loeti eestkostetav perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimeliseks ning talle oli ka jäetud valimisõigus. Selles osas ei ole kohtul alust midagi muuta, st eestkostetav on jätkuvalt teovõimeline mistahes perekonnaõiguslike tehingute tähenduses ning tal on valimisõigus.
7.9.Kohtule ei ole teada füüsilisi ega juriidilisi isikuid, kes oleks nõus hakkama eestkostetava eestkostjaks. Eestkostetav ise ei leidnud, et ta vajaks eestkostjat ega nimetanud seetõttu ühtegi isikut, kes selleks sobida võiks. Eestkostetava vanemad ei soovi oma poja eestkostjaks hakata seoses oma tervisliku seisundi ja vanuse tõttu. Saue vald on nõus eestkostjana jätkama. Maakohtu hinnangul on eestkostetava huvides see, et Saue vald jätkab tema eestkostjana. Määruskaebus
8.Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada tema üle seatud eestkoste. Alternatiivselt palub eestkostetav kaaluda vajadust kontrollida tema üle seatud eestkoste põhjendatust hiljemalt 16.02.2025, s.o pärast kuue kuu möödumist.
8.1.Määruskaebuse kohaselt leiab eestkostetav, et tema suhtes eestkoste seadmine ei ole põhjendatud. Viimase aasta jooksul on tema tervis niivõrd paranenud, et ta tuleb oma eluga iseseisvalt toime. Oluline muutus toimus pärast viibimist 06.–07.06.2023 Tallinnas Wismari haiglas. Maakohus on ekslikult arvestanud eestkostetava tervisliku seisundiga enne 2023. aasta juunikuud. Praegu suudab eestkostetav oma tervislikust seisundist tingituna hinnata enda abi-, hooldus- või ravivajadust. Ta ei vaja eestkostet tehingute tegemiseks, abi isikuhoolduse, järelevalve ja ravi kohaldamise osas. Vaidlustatud määruses ei ole piisavalt arvestatud eestkostetava perearsti vastusega, mille kohaselt on eestkostetava 2023. a suvine soov alkoholist loobumiseks tõsiseltvõetav.
8.2.Eestkostetav palub arvestada, et ta elab Saue Sotsiaalkeskuses, kus on olemaks kõik eluks vajalik. Eestkostetav väljendab, et ta oskaks ise oma raha kasutada, tuleks ka muudes küsimustes iseseisvalt toime. Kõigepealt tasuks eluasemekulud ja muud kulutused. Oskab
2-19-8970 elada väga kokkuhoidlikult. Eestkostetav liigub ratastoolis. Trepist üles liigub käte ja jalgade toel. Endale liikumiseks on ta muretsenud kolmerattalise elektrilisejalgratta, millega on kergem liikuda, mida ta peaaegu iga päev kasutab. Rattaga sõites saab ta oma päevi paremini sisustada. Eestkostetav leiab, et ta on iseseisvaks eluks võimeline ja on selleks kõiki vajalikke ettevalmistusi teinud.
8.3.Eestkostetav ei vaidlusta, et on liigselt tarvitanud alkoholi, 20 aasta vältel. Ta elas 1991.a ta üle raske autoavarii, mille tagajärjel oli toimetulek piiratud, vajas kõrvalist abi. Ka 2001.a elas üle seljatrauma. Suurte valude tõttu tarvitas tugevaid ravimeid, hiljem rahustitest vabanemiseks hakkas ka tarvitama alkoholi. Erilist valu tekitas reieluukaela murd. Sellest tingituna jäi ratastooli ja vajas taastusravi. Käesolevaks ajaks on eestkostetav jõudnud arusaamisele, et enam alkoholi tarvitada ei soovi. Tema soov oma elu muuta on kindel, käesoleval ajal on tal kõik võimalused normaalseks eluks. Seose alkoholi tarvitamisega muutusid halvaks ka tema suhted vanematega, kes ilmselt on temasse usu kaotanud. Eestkostetav annab endale aru, et paljud inimesed, sealhulgas tema vanemad, on õigustatult tema vastu usalduse kaotanud. Reaalse eluga viimasel ajal on ta aga suutnud temas toimunud muutusi tõestada. Eestkostetavale oleks toeks usaldus tema vastu. Ta oleks võimeline tõestama iseseisva eluga ilma eestkostjata. Eestkostetav peab ebaõigeks eestkoste pikendamist üheks aastaks. Eestkoste seaks talle iseseisvaks eluks olulisi takistusi.
8.4.Vaidlustatud määruses on liigselt arvestatud eestkostetava vanemate arvamusega. Kuna suhted on olnud halvad, ei toeta nad eestkostetava soovi eestkostest vabanemiseks ning meelevaldne on nende seisukoht, et eestkostetav ei taha end muuta. Menetlusosaliste seisukohad
9.Puudutatud isikud II ja III avaldasid, et eestkostetava vabastamine eestkostest oleks ennatlik ning määruskaebust nad ei toeta. Isegi võimalus kuus 200 eurot vabalt kasutada ei rahulda eestkostetavat. Eestkostetava soov edaspidi alkoholist loobuda ei ole tõsiseltvõetav. Eestkostetava arveldusarvele on aastatega kogunenud märkimisväärne summa. Kui sellele saab olema piiramatu juurdepääs, siis oleks vastupandamatu kiusatus raha ära kasutada. 200 euro ulatuses raha vabalt kasutamine peaks olema piisav, kuna püsikulud lähevad panga kaudu püsikorraldusega maha (telefon, internet, eluaseme kulu). Eestkostetava vanemate arvates on vajalik kontroll raha mõtlematu kulutamise üle.
10.Eestkostja palub vaidlustatud määruse jätta muutmata. Eestkostetaval esineb raske psüühikahäire – alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga. Antud psüühikahäire on kestva iseloomuga. Eestkostetaval esinevast psüühikahäirest tingitult võib ta käituda ilma seatud piiranguteta ebaadekvaatselt oma rahaliste vahenditega ja seada end olukorda, kus ta ei ole võimeline tasuma elupinnaga ja talle osutatud teenusetega seotud kulude eest. Tulenevalt psüühikahäirest ei pruugi ta alati hinnata objektiivselt enda abi-, hooldus- või ravivajadust. Kuigi määruskaebuse kohaselt suudab ta ise enda elu korraldamisega toime tulla, vajab ta tegelikkuses siiski esindamist ametlikes asjaajamistes, sh pangatoimingud. Eestkostetav on väitnud, et ei soovi jätkata alkoholi tarvitamisega, kuid tema pangakontolt nähtub igapäevaste ostude sooritamine elukoha lähedal asuvast Superalko kauplusest. Eestkostetav on selgitanud, et ta ostab antud poest hoopis teisi kaupu, mitte alati alkoholi kuid ei ole seda tõendanud. Saue Sotsiaalkeskuse töötajate sõnul on eestkostetavaga esinenud probleeme temaga suhtlemisel, kui ta on veidi alkoholi tarbinud või muidu pahas tujus. Eestkostetava sõnavara võib olla siis üsna valimatu, mis muuhulgas raskendab talle vajalike teenuste osutamist. Eestkostja hinnangul on eestkoste pikendamine aastaks isegi piisavalt lühike aeg, kuid samas
2-19-8970 annab võimaluse eestkostetavale näidata, kuidas ta tuleb toime omaette elamisega sotsiaalpinnal ja kui tõene on tema soov edasiselt muuta enda elukombeid.
11.Eestkostetavale määratud esindaja toetas määruskaebust, eriti alternatiivse taotluse osas, mille järgi hinnataks eestkostevajadust uuesti kuue kuu pärast. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
13.Eestkostja teatas 12.12.2025, et eestkostetaval esinevad arvatavasti luulud. Eestkostetav on eestkostjale teadaolevalt jätkanud alkoholi tarbimist. Mitte küll sellises koguses, et ta oleks olnud liikumisvõimetu, kuid on olnud tuntavate alkoholitarbimise tunnustega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Eestkostja esitas 20.09.2024 dokumentaalse tõendi (väljavõte eestkostetava arvelduskonto väljavõttest), mille ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel vastu.
16.Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Maakohus oli eestkostetava enne vaidlustatud määruse tegemist ära kuulanud ja võtnud asja materjalide juurde tsiviilasjas nr 223-8277 tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 13.06.2023 akti nr 7.1-3/376 (TsMS § 524 lg 1, § 528 lg 2). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
17.Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus on isiku üle seadnud eestkoste, kontrollib ta PKS § 203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse TsMS § 528 lg 1 järgi eestkostja määramise kohta sätestatut.
18.Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui isiku eestkostevajadus muutub, saab kohus PKS § 206 lg 2 ja TsMS § 529 lg 1 järgi teha vastavalt eestkostevajaduse muutumisele muudatusi eestkostja ülesannetes või eestkoste lõpetada (vt RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577, p 16).
19.Riigikohus on selgitanud, et kuna PKS § 203 lg-te 1 ja 2 järgi on eestkoste seadmise peamiseks eelduseks asjaolu, et täisealine isik ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse,
2-19-8970 nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, mistõttu vajab ta kõrvalist abi, peab eestkoste lõpetamiseks olema isiku varem tuvastatud eestkostevajadus ära langenud, eestkostja ülesannete muutmiseks aga isiku eestkostevajaduse ulatus muutunud. Eestkoste lõpetamiseks või eestkostja ülesannete kitsendamiseks annab TsMS § 529 lg 1 järgi alust asjaolu, et eestkostevajadus on täielikult või osaliselt ära langenud, st võrreldes eestkostja määramise ajaga on eestkostetava seiskord paranenud ja eestkostevajadus vähenenud või ära langenud (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-7315, p 15).
20.Puudutatud isiku I eestkostevajadus tuvastati Harju Maakohtu 21.08.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2019 määrustega. Viidatud määruste kohaselt diagnoositi puudutatud isikul I raske psüühikahäire, alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga F10.2 ja tema elu kulgu kujundas alkohol, mis oli tema tervisele tekitanud pöördumatud kahjustused; oma tegevusele ja end ümbritsevale puudutatud isik I adekvaatset hinnangut anda ei suutnud. Eestkostetav ei olnud suuteline aru saama oma abivajadusest ega ka abi vastu võtma.
21.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et puudutatud isiku I seisund ei ole võrreldes eestkoste seadmise ajaga sedavõrd paranenud, mis võimaldaks eestkoste lõpetada. Maakohus on diskretsiooniõigust kasutades korrektselt võimaldanud vaidlustatud määrusega eestkostetavale pisitehingute summas 200 eurot kuus tegemist, arvestades, et eestkostetav ei ela enam koos vanematega ja aitamaks kaasa eestkostetava iseseisva elu taastamisele. Harju Maakohtu 21.08.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2019 määrustes ei olnud erinevalt vaidlustatud määrusest eestkostetavale pisitehinguid lubatud. 13.06.2023 ekspertiisiakti nr 7.1-3/376 järgi on eestkostetaval diagnoositud sõltuvus alkoholist, aine pidev tarvitamine (RHK-10 järgi F10.25). Ekspert on leidnud, et eestkostetav vajab pidevat järelevalvet ja hooldust, et ta ei saaks alkoholi tarvitada. Eestkostetav ei mõista alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme ja võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Samuti märkis ekspert, et eestkostetav ei ole võimeline oma tahet avaldama (dtl 289). Eestkostetava seisund ei olnud muutunud selliselt, et ta suudaks vaatamata temal esineva püsiva kuluga psüühikahäirele kestvalt oma tegude tagajärgedest aru saada ja oma tegusid juhtida. Maakohus tuvastas, et eestkostetav vajab jätkuvalt abi oma vaimse tervise tagamisel, samuti varaliste huvide kaitsmisel ja elu korraldamisel. Eestkostetav ei ole suuteline aru saama oma abivajadusest ega ka abi vastu võtma. Abita jäädes süveneb tema raske psüühikahäire, samuti suureneb oht elule ja tervisele ning toimetulekule. Seega ei olnud eestkostetava seisund võrreldes eestkostja määramise ajaga märkimisväärselt paranenud ega eestkostevajadus ära langenud.
22.Eestkostetav heidab määruskaebuses küll maakohtule ette, et kohus arvestas eestkostetava tervisliku seisundiga enne 2023. a juunikuud ja ei arvestatud piisavalt eestkostetava perearsti arvamust. Kolleegium märgib, et maakohus on arvestanud eestkostetava väidetega ja ka põhjendanud, miks kohus leidis vaatamata eestkostetava väljendatud tõsikindlale soovile alkoholist loobuda, et eestkostja ametiaja pikendamine on käesolevalt siiski vajalik. Kuna eestkostetav oli alkoholi tarvitanud aastakümneid, siis oleks olnud ennatlik lõpetada eestkoste üksnes eestkostetava kinnitusele ja perearsti seisukohale tuginedes. Maakohus arvestas õigustatult sellega, et hiljemalt alates 2024. a algusest ei saa eestkostetav alkoholisõltuvuse suhtes püsiravi ning ka perearst ei ole viimase aasta jooksul tema tervislikku seisundit pidevalt jälginud. Perearsti TL seisukohast nähtub, et füüsiliselt käis eestkostetav tema vastuvõtul esmakordselt 30.04.2024, kus eestkostetav oli kaine olekuga ja hiliseid alkoholi tarvitamise või ärajääma nähte vastuvõtul ei tuvastatud. Määratud analüüsidest ei olnud samuti näha kõrvalekaldeid, mis tavapäraselt alkoholi liigtarvitamisest tuleneksid (dtl 298).
2-19-8970 Kolleegium märgib, et kuna enne vaidlustatud määruse tegemist ei olnud eestkostetavale pisitehingute tegemine lubatud, ei olnud tal enam sedavõrd kerge alkoholi saada. Seega võis eestkostetava hoidumine alkoholist olla põhjustatud objektiivsest võimatusest, mitte üksnes suurest tahtest. Seetõttu on maakohus põhjendatult jätnud eestkostetavale aasta aega, et harjuda uue elukorralduse ja oma raha eest piiratud määras vastutusega ning samuti näidata, et tema soov alkoholi tarvitamisest vabaneda on tõeline. Kuivõrd eestkostetava abivajadus on tingitud eelkõige alkoholi liigsest tarvitamisest, on see oluline asjaolu, millega eestkoste lõpetamise või pikendamise otsustamisel arvestada.
23.Eestkostja 12.12.2024 teatise kohaselt on eestkostetav jätkanud alkoholi tarvitamist ning eestkostja on 20.09.2024 märkinud, et eestkostetava arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et ta on teinud igapäevaseid oste elukoha lähedal asuvast Superalko kauplusest (dtl 401, 359–360). Eestkostja 06.11.2024 aruandega esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ostud Superalko kauplusest jätkusid ka peale 20.09.2024 seisukohta (dtl 383–384). Kuigi eestkostetav selgitas eestkostjale, et ta ostab antud poest hoopis teisi kaupu, mitte alati alkoholi, ei ole ta seda eestkostja sõnul tõendanud (dtl 357). Seega ei ole alust arvata, et kui kohus oleks otsustanud eestkostja ametiaega pikendada ainult kuueks kuuks, siis oleks kohus käesoleva aja seisuga otsustanud eestkoste lõpetada. Kuus kuud on kolleegiumi arvates praegusel juhul liiga lühike aeg, et veenduda, et eestkostetav saab oma eluga iseseisvalt, ilma eestkostjata hakkama. Samuti võib sedavõrd lühikese aja jooksul eestkoste pikendamist või lõpetamist mõjutada isegi lühiajaline tagasilangus, kui see peaks esinema. Aasta annab parema ülevaate eestkostja toimetulekust ja enese kinnitatud kavatsuste täitmisest.
24.Eestkostetava hinnangul arvestas maakohus liigselt tema vanemate seisukohaga. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on eestkostja ametiaja pikendamise otsustanud eeskätt ekspertiisiaktidele ja eestkostetava perearsti arvamusele tuginedes. Kuigi maakohus on kahtlemata arvestanud ka eestkostetava vanemate arvamuse ja esitatud asjaoludega kooskõlas TsMS § 525 lg-ga 2, ei ole see olnud ainumääravaks eestkoste pikendamisel.
25.PKS § 203 lg 2 järgi ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkostetav ei ela oma vanematega koos, samuti ei paku perekonnaliikmed eestkostetavale muul viisil abi sellises ulatuses, mis tagaks tema elutingimuste ja ravi korraldamise. Eestkostetava vanemad on asunud elama hooldekodusse.
26.Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata ja eestkoste lõpetamata ning eestkoste jätkumise vajaduse kontrollimise periood lühendamata.
27.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud eestkostetava riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
28.TsMS § 532 lg 1 ning § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
2-19-8970 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.