Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
23.oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-10491
Tsiviilasi
XXX avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 194/2015/853
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Puudutatud isik I: kohtutäitur XXX (büroo asukoht XXX; e-post XXX) Puudutatud isik II (sissenõudja): XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku II seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtukulude jaotus
Menetluskulud jätta avaldaja XXX kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Avalduse asjaolud ja nõue Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles taotleb täitemenetluse ajatamist. Avaldajal ei ole võimalik korraga tasuda elatise võlgnevust sissenõudjale. 17.06.2014 tsiviilasjas 2-14-52540 tehtud määruse alusel peab avaldaja maksma elatise võlgnevuse. Avaldajal on alla 3-aastane ülalpeetav, tasub igakuist elatist sissenõudjale, töötasu ei võimalda elatise võlgnevust tasuda korraga. Avaldajale on tööandja poolt töötasu maksmata, mistõttu ta ei saa lubada elatise võlgnevuse tasumist suuremas summas kui 100 eurot kuus, võimaluse korral maksab rohkem. Maksegraafiku koostamisest on keeldunud nii sissenõudja kui kohtutäitur. Juhindudes TMS § 45 taotleb avaldaja täitemenetluse ajatamist. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) arvamus Kohtutäitur leiab, et tal puudub pädevus otsustamaks võlgnevuse osade kaupa tasumise üle; täitemenetluse ajatamine võib toimuda kas võlgniku ja sissenõudja kokkuleppe alusel või kohtu poolt otsustamise teel. Puudutatud isiku II (sissenõudja) arvamus Sissenõudja seisukoha kohaselt ei pidanud avaldaja kinni igakuise elatise maksmise tähtaegadest, ei tasunud määratud tähtajaks ka elatise võlga, mistõttu puudutatud isik II pöördus kohtutäituri poole. Avaldajal (võlgnikul) on olnud aega hankida vahendeid võla tasumiseks üle aasta ja kahe kuu. Ebasünnis on ettekäändeks tuua oma alla 3-aastast last ja tööandja makseraskusi. Seaduse kohaselt peaks avaldaja sellisel juhul otsima tasuvama töö ja loobuma isiklikest hüvedest; avaldaja poolt esitatud palgateatistes puudutatud isik II kahtleb, kuna ta on kursis Norra palgatasemega ja tõendil puudub tööandja kinnitus. Puudutatud isik II võla ajatamisega nõus ei ole. See oleks äärmiselt alandav ja ebaaus tema ja lapse suhtes. Avaldajal on piisavalt võimalusi, et maksta väga suures summas riigilõivu, kuid oma lapse elatisraha mitte. Puudutatud isik II palub arvestada ka asenduskohustust, mille järgi on õigus elatist nõuda isikult, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, nt võlgniku vanemad.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduse, sissenõudja ja kohtutäituri kirjalikult esitatud seisukohtadega ja esitatud tõenditega ning ära kuulanud avaldaja (sissenõudja ja kohtutäitur ärakuulamisele ei tulnud), leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on Harju Maakohtu 17.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 214-52549 kinnitatud XXX ja XXX vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt XXX tasub elatise võlgnevuse kas ühes või mitmes osas summas 2007,50 eurot mitte hiljem kui 01.06.2015 (määruse resolutsiooni punktid 1.1, 1.2). Täitemenetlust viib läbi kohtutäitur Toomas Saarma avaldaja suhtes 15.06.2015 täitmisavalduse ja täitedokumendi (Harju Maakohtu 17.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 214-52549) alusel. XXX esitas kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks ja igakuise makse määramiseks mitte vähem kui 100 euro suuruses tulenevalt avaldaja ülalpidamisel olevast alla 3-aastasest lapsest ja ettenähtud töötasu mitte maksmisest tööandja poolt. Ärakuulamisel selgitas avaldaja, et saab lähemal ajal uue töö ning sellest tulenevalt suudaks ta võlgnevuse tasuda 4 osamaksega (4 kuu jooksul), võimaluse korral tasub ta elatise võlgnevuse kiiremini, tema eesmärgiks ei ole võla maksmisega venitada.
Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 2, mis sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju (peale 1.lõikes märgitute), mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 sätestab kohtu pädevus täitemenetluses ja erandliku kohtualluvuse. Selle paragrahvi 1.lõike p 7 järgi on maakohtu pädevuses muuhulgas ka muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel. Võlgniku poolt esitatud täitemenetluse ajatamise avalduse lahendamine on maakohtu pädevuses TMS § 45 alusel. TMS § 11 lg 2 kohaselt allub asi maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Kuna täitmine toimub Harju Maakohtu tööpiirkonnas, on avalduse lahendamiseks pädev kohus Harju Maakohus. Kooskõlas TMS § 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kohtuistungit korraldamata. Kohus määras asjas menetlusosaliste ärakuulamise, ärakuulamisele tuli vaid avaldaja. Asjast puudutatud isikuna esitas avaldusele vastuväite puudutatud isik II (täitemenetluse sissenõudja) tulenevalt sellest, et ta ei usalda avaldaja poolt esitatud palgateatiste õigsust ja peab enda ja lapse jaoks alandavaks ja ebaausaks täitemenetluse ajatamist. Puudutatud isik I (kohtutäitur) leiab, et tema pädevuses ei ole otsustada võlgnevuse osade kaupa tasumise üle. Avaldaja esitas kohtule koos avaldusega tõenditena palgateatise töötasu kohta jaanuarist maini 2015 (k a) ja lapse sünni tõendi, milledest nähtub, et avaldajale on nimetatud kuude eest arvestatud töötasu 594,91, 305,31, 1129,67, 560,45, 1165,98 eurot ja juunikuus puhkusetasu 738,96 eurot; tütar Elisabeth sündis 23.02.2013. Ärakuulamisel esitas avaldaja täiendavalt järgmised tõendid: 1) täitedokumendiks oleva kohtumääruse, millest nähtub avaldaja kohustuse suurus ja täitmise tähtaeg; 2) koondpalgateatise (sisaldab 2015 jaanuari, veebruari, märtsi ja aprillikuude kohta ülalmärgitud andmeid (594,91, 305,31, 1129,67 ja 560,45). Tõendi on allkirjastanud XXX(tööandja esindaja); 3) avaldaja pangakonto väljavõtte, millest nähtub elatise maksmine puudutatud isiku II seaduslikule esindajale perioodil 15.07.201425.05.2015 ning täitemenetluses tasutu perioodil 29.06.2015-22.09.2015; 4) võlatunnistuse, mis tõendab, et XXX(tööandja esindaja) võlgneb XXX ja avaldajale 6495,98 eurot, viivise ja leppetrahvi, kusjuures võla tasumisel hiljemalt 15.08.2015 viivised ja muud kõrvalnõuded ei rakendu. Hinnates menetlusosaliste poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et avaldus täitemenetluse ajatamiseks tuleb rahuldada osaliselt ning määrata avaldaja poolt elatise võlgnevus tasumisele kuuluvaks 4 osamaksega 4 kuu jooksul. Ainuüksi asjaolu, et TMS § 45 näeb täitemenetluse võlgnikule ette õiguse esitada kohtule avaldus täitemenetluse ajatamiseks, ei saa kohus sellist avaldust jätta rahuldamata vaid seetõttu, et täitemenetluse sissenõudja sellele vastu vaidleb. Kõiki asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks täitemenetluse ajatamise 4 kuuks. Esitatud andmetest ei saa järeldada, et sissenõudja saavutaks nõude rahuldamise avalduse rahuldamata jätmise korral kiiremini. Juhindudes TsMS § 172 lõikest 1 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.