XXXhagi Condor Inkasso OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2014/3070
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; XXX; e-post XXX); Hageja lepinguline esindaja Maarika Kutser (e-post [email protected]) Kostja: Condor Inkasso OÜ (registrikood 11081243, asukoht Tuulemäe 5, 11411 Tallinn; e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX hagi Condor Inkasso OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud hageja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt kohustati Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-09-13896 hagejat tasuma kostjale põhinõudeid summas 11 588,72 krooni ja kõrvalnõudeid summas 717,34 krooni ning hüvitama riigilõivu 750 krooni, kõik kokku 13 056,06 krooni ehk 834,43 eurot. Samuti kohustati hagejat viidatud määrusega tasuma viiviseid 0,04% põhinõudelt summas 11 588,72 krooni alates 07.05.2009.a. Hageja suhtes alustas kohtutäitur Kristel Maalman täitemenetlust ning 11.03.2013.a lõpetas täitemenetluse TMS § 48 p 3 alusel, kuna leidis et nõue – võlg summas 13 056,06 krooni on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud. 29.12.2014.a koostati Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova poolt
täitmisteade ning saadeti koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega hagejale. Nimetatud teate kohaselt on kostja sissenõudjana esitanud 26.11.2014.a kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendina Pärnu Maakohtu 06.05.2009.a määruse nr 2-09-13896. Täitmisteatest nähtub, et nõude sisu on võlgnevus 405,63 eurot ja alates 26.11.2014 viivis 0,04% päevas põhinõudelt (324,50). 25.03.2015.a kuupäevaga on kohtutäituri poolt koostatud sissetuleku ja varahoiusel või arveldusarvel arestimise aktid, millest nähtuvalt on nõude suurus kokku 556,19 eurot, mis sisaldavad ka kohtutäituri tasu summas 150,56 eurot.
2.Kohtutäitur Kristel Maalmani poolt väljastatud toimiku andmete kohaselt oli hageja poolt 27.02.2013.a tasutud kohtutäituri arvele viimane summa ning sellega oli tasutud kohtuotsusest tulenev võlgnevus summas 834,43 eurot ning täituri tasu, kokku 1 083,69 eurot. Seega ei saanud täitemenetluse alustamise hetkeks eksisteerida mitte mingit põhinõude võlgnevust. Hageja palub tunnistada lubamatuks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova poolt Condor Inkasso OÜ avalduse alusel XXXsuhtes alustatud sundtäitmine täiteasjas 042/2014/3070, kuna nõue on rahuldatud. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja nõue kostja ees ei ole täidetud ning täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei ole põhjendatud. Perioodil 15.04.2010.a kuni 11.03.2013.a laekus kohtutäituri vahendusel kostjale kokku 834,23 eurot. Peale 11.03.2013.a laekumised lõppesid ning hiljem selgus, et kohtutäitur Kristel Maalman oli võlausaldaja seisukohta küsimata täitemenetluse lõpetanud, arvestamata asjaoluga, et tegelikkuses ei olnud nõue veel täies ulatuses täidetud ning jooksvaid viiviseid täitur terve menetluse kestel üldse ei arvestanud (kuigi see oli välja toodud ka võlausaldaja täitmisavalduses). 26.11.2014.a pöördus kostja uuesti kohtutäituri poole allesjäänud võlgnevuse kättesaamiseks. Täitmisavalduse sisuks oli põhinõue 324,50 eurot; viivis seisuga 25.11.2014.a 81,13 eurot; viivis 0,04% päevas summalt 324,50 eurot alates 26.11.2014.a (kuni põhinõude täieliku tasumiseni). Tänase päeva seisuga on hagejal seega tasumata: põhiosa 324,50 eurot; sissenõutavaks muutunud viivised (25.11.2014.a) 81,13 eurot; viivised põhinõudelt 0,04% päevas alates 26.11.2014.a kuni 324,50 eurot täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 11 muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
6.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täiteasi nr 095/2009/3094 on alustatud 06.05.2009.a kostja avalduse alusel, millisega taotletakse pöörata sundtäitmisele Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-13896 tehtud 06.05.2009.a maksekäsk. Nõude sisuks on hageja võlgnevus summas 11 588,72 krooni ehk 740,65 eurot, kõrvalnõudeid 717,34 krooni ehk 45,85 eurot (06.05.2009.a seisuga) ning
hüvitama riigilõivu 750 krooni ehk 47,93 eurot. Täiendavalt kohustati hagejat tasuma viivist alates 07.05.2009.a 0,04% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku rahuldamiseni tingimusel, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summa kokku ei ületa 100 000 krooni (tlk 5). Kohtutäitur Kristel Maalman lõpetas 11.03.2013.a otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 095/2009/3094 TMS § 48 p 3 alusel, kuna leidis et nõue – võlg summas 13 056,06 krooni on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud (tlk 7).
7.Kostja esitas sissenõudjana 26.11.2014.a kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendina Pärnu Maakohtu 06.05.2009.a määruse nr 2-09-13896. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova alustas täiteasja nr 042/2014/3070 ning koostas 29.12.2014.a täitmisteate ning saatis selle koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega hagejale. Täitmisteatest nähtub, et nõude sisu on võlgnevus 405,63 eurot ja alates 26.11.2014 viivis 0,04% päevas põhinõudelt (324,50 eurot, tlk 8). Kohtutäituri koostas 25.03.2015.a sissetuleku ja varahoiusel või arveldusarvel arestimise aktid, millest nähtuvalt on nõude suurus kokku 556,19 eurot, mis sisaldavad ka kohtutäituri tasu summas 150,56 eurot.
8.Hageja palub tunnistada lubamatuks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova poolt Condor Inkasso OÜ avalduse alusel XXXsuhtes alustatud sundtäitmine täiteasjas 042/2014/3070, kuna nõue on rahuldatud. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta rahuldamata.
9.Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas täiteasja 042/2014/3070 täitemenetluse alustamise hetkeks eksisteeris nõue ning kas täiteasja 042/2014/3070 algatamine oli lubatav. Samuti on poolte vahel vaidlus nõuete arvestamise ning nende rahuldamise järjekorra osas.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas täiteasja nr 042/2014/3070 algatamine oli lubatav. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse algatamine ca 1,5 aastat hiljem sama täitedokumendi alusel olukorras, kus kohtutäitur on selle varasemalt nõude rahuldamise tõttu lõpetanud, on lubamatu ning pahausklik. Kostja märgib, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse võlausaldaja seisukohta küsimata ning ei arvestanud ka asjaoluga, et tegelikkuses ei olnud nõue veel täies ulatuses täidetud. Kohus osundab, et kohtutoimikust nähtuvalt on kohtutäitur Kristel Maalman lõpetanud 11.03.2013.a otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 095/2009/3094 TMS § 48 p 3 alusel, kuna leidis et nõue – võlg summas 13 056,06 krooni on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud. TMS § 50 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et täitemenetluse lõpetab kohtutäitur otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Menetluse lõpetamise otsus edastatakse võlgnikule ja sissenõudjale. Seega puudub kohtutäituril kohustus küsida täitemenetluse osaliste seisukohta olukorras, kus ta leiab, et täidetav nõue on rahuldatud. Kostja märgib, et tutvus täitemenetluse lõpetamise otsusega esmakordselt märtsis 2015.a, kui see oli hageja nimel XXXpoolt edastatud nii Condor Inkasso OÜ-le kui ka kohtutäitur Natalja Malahhovale. Kohus märgib, et selline väide ei ole eluliselt usutav, kuivõrd täitemenetluse lõpetamise otsus edastatakse täitemenetluse osalistele nende poolt esitatud kontaktidele. Veelgi enam, kostja puhul oli tegemist sissenõudjaga, kes tavapäraselt on eelduslikult täitemenetluse läbiviimisel lihtsamini kättesaadav ning selle läbiviimisest enam huvitunud, kui võlgnik. Lisaks tagastatakse TMS § 49 lg 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral täitedokument sissenõudjale. Ka ei pea kohus kostja väiteid täitemenetluse lõpetamise otsusest teadasaamisest alles 2015.a märtsis usutavaks põhjusel, et sellisel juhul ei oleks kostja pöördunud 2014.a novembris uue kohtutäituri poole saamata jäänud summade sissenõudmiseks. Seega pidi kostja olema teadlik täitemenetluse lõpetamisest vähemalt novembris 2014.a. Olukorras, kus kostja täitemenetluse lõpetamisega ei nõustunud, tulnuks tal vaidlustada täitemenetluse lõpetamise otsus TMS §-des 217-218 sätestatud korras. Kostja seda aga teinud ei ole.
11.Kohus möönab, et täitemenetluse alustamine 1,5 aastat hiljem sama täitedokumendi alusel olukorras, kus hageja on enda arvates heausklikult nõude rahuldanud ning täitur on sellest tulenevalt täitemenetluse lõpetanud, on hageja suhtes ootamatu, kuid kohus ei saa asuda
seisukohale, et kostja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Riigikohus on selgitanud, et aegumistähtaja jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt RKTKo 29.01.2007.a 3-2-1-137-06, p 23; 03.12.2008.a nr 32-1-105-08, p 16; 15.01.2010.a nr 3-2-1-132-09, p 12; 17.06.2009.a nr 3-2-1-70-09, p 11). Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (RKTKo 30.04.2013.a nr 3-2-1-43-13, p 15, 3-2-1-128-14 p 11). Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole kohus juhul tuvastanud. Kohus ei saa menetlusosaliste pahatahtlikkust eeldada, kuivõrd on tõendamata, et kostja on täitemenetluse lõpetamisest teadlikuks saanud enne 2014.a novembrikuud. Kostja on kohtule esitanud 25.11.2014.a e-kirja, millega ta palub kohtutäitur Kristel Maalmanilt infot hageja suhtes alustatud täitemenetluse kohta (tlk 81). Kui kostja oleks saanud täitemenetluse lõpetamisest teada varem, ei oleks ta kohtutäituri poole hageja suhtes päringuga pöördunud. Kohus ei saa tõlgendada kostjapoolset huvileigust (seda, et kostja pöördus esmakordselt kohtutäituri poole ca 1,5 aastat hiljem pärast viimase makse laekumist) täiteasja nr 095/2009/3094 vastu sissenõudmisest loobumisena, kui ei ole üheselt tõendatud, et ta sai täitemenetluse lõpetamise otsustest teada vahetult pärast täitemenetluse lõpetamist. Iseenesest võiks see asjaolu anda hagejale aluse alternatiivselt taotleda kohtult viivise vähendamist, kuid sellist taotlust hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus saab viivist vähendada vaid kohustatud poole nõudmisel. TMS § 49 lg 2 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Seega oli sissenõudjal õigus sama täitedokumendiga teistkordselt täituri poole pöörduda ning algatada täiteasi nr 042/2014/3070.
12.Järgnevalt analüüsib kohus nõuete täitmise järjekorra küsimust. TMS § 56 lg 2 kohaselt täitemenetlusest saadud raha (edaspidi tulem) jaotamisel loetakse võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema enda kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intress. Hageja leiab, et täitemenetluses oleks tulnud lähtuda VÕS §-st 415 lg 2, mille kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohus hagejaga ei nõustu. Kostja on õigesti märkinud, et tulemi jaotamisel tuleb lähtuda TMS § 56 lg-st 2, mis üldsättena reguleerib rahaliste nõuete täitmisel saadava raha jaotamist. Kohus märgib, et TMS § 56 lg 2 ei keela pooltel võla sissenõudmise järjekorda teisiti kokku leppida, v.a täitekulude osas, kuid VÕS sätted käesoleval juhul ei kohaldu, kuivõrd täitmisel oli kohtulahend, poolte vahel puudus maksegraafiku või muu kokkulepe ning käesoleval juhul on tegemist täitemenetlusega, mida reguleerib täitemenetluse seadustik.
13.Järgnevalt analüüsib kohus asjaolu, kas eksisteerib täiteasjas nr 042/2014/3070 täidetav nõue. Kostja on hagi vastuses esitanud täiteasjas nr 042/2014/3070 nõutava võlgnevuse summa arvestuse. Kohus on võlgnevuse arvestust kontrollinud, arvestades sealjuures nõudeid, laekumisi, viivituses oldud päevi ja tulemi jaotamise reeglistikku. Arvestades eeltoodut kujuneb kostja nõue alljärgnevalt: Nõuded: põhivõlgnevus 740,65 eurot, kõrvalnõuded 45,85 eurot (06.05.2009.a seisuga), riigilõivu 47,93 eurot; viivist alates 07.05.2009.a 0,04% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku rahuldamiseni. • Tasumine 15.04.2010.a 13,93 eurot arvestati riigilõivu katteks põhivõlg 740,65 eurot + riigilõiv 47,93 eurot viivis 45,85 eurot 0,04% alates 07.05.2009.a kuni 15.04.2010.a = 343 päeva = 101,62 eurot
Jääk peale tasumist: põhivõlg 740,65 eurot + riigilõiv 34,00 eurot + sissenõutavaks muutunud viivised 45,85 eurot + 101,62 eurot •
Tasumine 19.04.2011.a 186,03 eurot arvestati riigilõivu ning sissenõutavaks muutunud viiviste katteks Jooksev viivis (369 päeva) 109,32 eurot Jääk peale tasumist: põhivõlg 740,65 eurot + viivised 104,75 eurot
14.Seega oleks kohtu arvutuste kohaselt kostjal nõuda hagejalt põhivõlga summas 348,33 eurot, millele lisanduvad jooksvad viivised 26.11.2014.a seisuga (625 päeva) 86,88 eurot ja täiendavalt jooksvad viivised. Täitmisavalduse sisuks oli põhinõue 324,50 eurot; viivis seisuga 25.11.2014.a 81,13 eurot; viivis 0,04% päevas summalt 324,50 eurot alates 26.11.2014.a (kuni põhinõude täieliku tasumiseni). Seega on täiteasjas nr 042/2014/3070 nõutava võlgnevuse summa seaduse ja täitedokumendiga kooskõlas, s.t kostjal on hageja vastu nõue ning kostja ei
nõua hagejalt täitemenetluses võlga ülemääraselt.
15.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on seega leidnud kinnitust asjaolu, et täitemenetlus täiteasjas nr 042/2014/3070, mis on alustatud 26.11.2014.a kostja avalduse alusel ning millisega taotletakse pöörata sundtäitmisele Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-13896 tehtud 06.05.2009.a maksekäsk põhinõudes 324,50 eurot; viivises seisuga 25.11.2014.a 81,13 eurot ning viivises 0,04% päevas summalt 324,50 eurot alates 26.11.2014.a (kuni põhinõude täieliku tasumiseni), ei ole lubamatu põhjusel, et nõue on rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXhagi Condor Inkasso OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2014/3070 jätta rahuldamata.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas otsuse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel hagiavalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks hagi suhtes otsuse tegemist, kuna kohtule ei ole esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras eeldusel, et kostja esitab kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.