Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja , Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-4777
Tsiviilasi
Alar Egeli, Hanori Perlovi, Kadri Saarepera ja Meelis Kauri avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. mai 2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiiu Mändmetsa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Tiiu Mändmets (isikukood: XXX; elukoht: Viljandi XXX), esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Vastustajad (avaldajad):
1.Alar Egel (isikukood: XX; elukoht: Viljandi XXX)
2.Hanori Perlov (isikukood: XXX; elukoht: Viljandi XXX)
3.Kadri Saarepera (isikukood: XX; elukoht: Viljandi XXX)
4.Meelis Kaur (isikukood: XXX; elukoht: Viljandi XXX Vastustajate esindajad vandeadvokaat Mart Sikut ja vandeadvokaadi vanemabi Katrin Tamre
1.Jätta Tartu Maakohtu 27. mai 2015. a määrus muutmata.
Maakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
Ringkonnakohtus kantud määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord
menetluskulud
jätta
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Alar Egel, Hanori Perlov, Kadri Saarepera ja Meelis Kaur esitasid 30.01.2014. a avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Avalduse järgi kuulub Viljandis XXX asuvast kinnistust 1618/6300 mõttelist osa Alar Egelile, 602/6300 mõttelist osa Kadri Saareperale, 602/6300 mõttelist osa Meelis Kaurile ja 122/630 kaasomandist Hanori Perlovile. Tiiu Mändmetsale kuulub kinnistu asukohaga Viljandi XXX A. Puudutatud isiku taotlusel algatas Viljandi linnavalitsus 1998. a detailplaneeringu, millega puudutatud isik taotles talle kuuluva kinnisasja (XXX A) ehitusõiguse määramist. Viljandi Linnavalitsuse 12.10.1998. a korraldusega nr 1302 kehtestati XXX A detailplaneering, millega jagati senine XXX kaheks kinnistuks - XXX ja XXX A. Kehtestatud detailplaneeringuga määrati XXX A kinnistule muuhulgas servituudi vajadusega maa-ala, mis tähistab ajutise tee vajadust võimaldamaks XXX omanikel pääseda nende kinnistule avalikult kasutatavalt Tartu tänavalt (teederegistri nr 8971460). Taoline kohustus seati eelkõige põhjusel, et XXX kinnistul asub elamu, mis koosneb mitmest korterist, millistel kõigil on eraldi sissepääsud ning osadesse korteritesse pääsemiseks on vajalik ületada XXX A kinnistut. 2012. a suvel ehitas puudutatud enda kinnistu piirile aia ning paigaldas värava. Avaldajad palusid: 1) määrata kinnistu asukohaga XXX Viljandi (registriosa nr 482339) igakordsete omanike kasuks avalikult kasutatavalt Tartu tänavalt nr 8971460 ajaliselt piiramatu ning jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega kasutatav juurdepääs üle kinnistu XXX A Viljandi (registriosa nr 482239) mööda XXX A kinnistut läbivat olemasolevat juurdepääsuteed; 2) kohustada Tiiu Mändmetsa andma nõusolek kanda kinnistu XXX A Viljandi kolmandasse jakku järgmise sisuga märkus: „Kinnistut koormab kinnistu XXX Viljandi igakordsete omanike kasuks avalikult kasutatavalt Tartu tänavalt nr 8971460 ajaliselt piiramatu ning jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega kasutatav juurdepääs üle kinnistu XXX A Viljandi mööda XXX A kinnistut läbivat olemasolevat juurdepääsuteed“.
2.Tiiu Mändmets vaidles avaldusele vastu. Mõlemal kinnistul on eraldiseisev ligipääs avalikult kasutatavale teele. Avaldajad lasid 2008. a ehitada enda kinnisasjale omavoliliselt kuuri ning ehitada ümber kinnistul asuva ehitise. Ehitisele täiendavalt paigaldatud välisviimistlusega vähendati oluliselt XXX ja XXX kinnistu vahelist ala, mida varasemalt kasutati ligipääsuks kinnistu tagumisele osale. Kinnistule ehitatud kuuriga suleti ligipääs
kinnistu tagumisele osale. Avaldajatel ei ole õigust nõuda ligipääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnistu, kuivõrd vaidlusalune kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega. Puudutatud isiku kinnisasjale ei ole servituuti seatud. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et juurdepääsu seadmine on õigustatud, palus puudutatud isik tagada, et avaldajate poolt oleks puudutatud isiku kinnistu kasutamine talle võimalikult vähekoormav ning ei rikuks tema privaatsust. Puudutatud isik palus määrata mõistliku tasu, mis kataks kõik võimalikud negatiivsed mõjutused, mis tekivad avaldajate poolsest kinnistu kasutamisest. Põhjendatud ei ole juurdepääsuõiguse seadmine kõigi XXX kinnistu omanike kasuks.
3.Viljandi Linnavalitsus oli seisukohal, et XXX hoone teenindamiseks ja juurdepääsu tagamiseks abihoonele on otstarbekas lähtuda detailplaneeringuga märgitud servituudi vajadusega maa-alast.
4.Eedit Otsla (kinnistu XXX omanik) ei olnud nõus, et juurdepääs XXX korterile 1 toimuks üle tema kinnistu. Eedit Otsla oli arvamusel, et kuna Tartu tänava kaudu on rajatud sissesõidutee XXX A kinnistule, siis oleks mõistlik, otstarbekas ja naaberkinnisasjade omanike huvisid kõige vähem kahjustav võimaldada seda sissesõiduteed kasutada ka XXX elanikel, kelle korterisse juurdepääs käib tagaaias asuva sissepääsu kaudu.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus otsustas 27.05.2015. a määrusega järgmiselt:
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Määrata kinnistu asukohaga Viljandi linn XXX korter nr 1 (registriosa number 482339) igakordsete omanike kasuks avalikult kasutatavalt Tartu tänavalt nr 8971460 ajaliselt piiramatu ning jalgsi kasutatav juurdepääs üle kinnistu XXX A Viljandi (registriosa number 482239) mööda XXX A kinnistut läbivat olemasolevat juurdepääsuteed.
3.Määrata kinnistu asukohaga Viljandi linn XXX ( registriosa number 482339) korterite 1, 3 ja 4 igakordsete omanike kasuks avalikult kasutatavalt Tartu tänavalt nr 8971460 ajaliselt piiramatu jalgsi ja mootorsõidukiga vajadusel kasutatav juurdepääs üle kinnistu XXX A Viljandi (registriosa numberiga) mööda XXX A kinnistut läbivat olemasolevat juurdepääsuteed XXX kinnistul asuvate kuuride teenindamiseks. Juurdepääsu tee pikkus on 14,2 m, mis on detailplaneeringuga AÕS § 147 alusel ettenähtud servituudi vajadusega maa-ala.
4.Kanda märkus juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr 482239 kolmandasse jakku.
5.Lugeda kohtumäärus Tiiu Mändmetsa nõusolekuks kanda kinnistu XXX A Viljandis (registriosa nr 482239) kolmandasse jakku märkus juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr 482239 kolmandasse jakku igakordse omaniku kasuks.
6.Määrata XXX A Viljandi kinnistu juurdepääsutee kasutamise eest maksatava tasu suuruseks 90 eurot aastas (Alar Egeli (XXX -1) poolt tasutav tasu 5 eurot kuus s.o 60 eurot aastas, kõigil avaldajatel (XXX -1, XXX -3 ja XXX -4) 10 eurot aastas korteri kohta).
7.Kanda märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta kinnistusraamatusse kinnistusregistriosade nr 482239 kolmandasse jakku.
8.Jätta Tartu Maakohtu 31.01.2014 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagav abinõuna. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kinnistul XXX asuva elamu igal korteril on ehitatud väljast eraldi sissepääs. Avaldaja 1, kelle omandis on korter nr 1, pääseb koju ainult üle kinnistu XXX A. Teised kaasomanikud
(avaldajad 2, 3, 4) vajavad XXX A asuvat juurdepääsuteed selleks, et pääseda oma kuuride juurde. Kohus teostas 22.04.2015. a paikvaatluse. Paikvaatlusel kohus tuvastas, et juurdepääs korteri nr 1 sissepääsule ja kuuridele on võimalik ainult üle kinnistu XXX A. XXX ja XXX kinnistute piir kulgeb piki laotud kiviäärt. Maja küljes asuva tuulekoja ja kinnistu piiri vahe on umbes 40 cm. Kohus leidis, et puudutatud isik Tiiu Mändmets ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks või seaks kahtluse alla XXX ja XXX vahelise piiri. Kohus leidis, et Eedit Otsla esitatud tõend (tl 93) kinnitab paikvaatlusel näidatud piiri looduses. Elamu mõõdistusprojekti asendiplaanist nähtub (tl 18), et XXX maja tagumises otsas on tuulekoda ja puukuurid ning puudub läbipääsu võimalus. Puudutatud isik Tiiu Mändmets leiab, et kuurid on ehitatud omavoliliselt. Oma väite tõendamiseks on puudutatud isik esitanud tugiplaani (tl 47, lisa 3). Plaanil on käsikirjaline märge - läbipääs maja taha on tagatud. Kohus leidis, et usaldusväärselt ei ole tõendatud, kes ja millal sellise märke plaanile kirjutas. Seega ei ole nimetatud tõend usaldusväärne. Kohus leidis, et tõendist on näha, et vahe tuulekoja ja kinnistu XXX vahel on väga väike. Kohus leidis, et väited maja omavolilisest laiendamisest ei ole põhjendatud, kui tuulekodade ehitamise võimalus on ette nähtud detailplaneeringus. Puudutatud isik on esitanud tõendina asendiplaani (tl 46), millel on märge, et maja tagumises osas on maja seina ja kinnistu XXX piiri vahe 2,52 m. Kohus leidis, et tõendist ei nähtu, et asendiplaan on käsitletav dokumendina. Plaanil ei ole ühtegi kuupäeva ega allkirja, tehtud on mitmeid parandusi ja läbikriipsutusi. Kohus leidis, et nimetatud dokumenti ei saa lugeda usaldusväärseks. Kohus leidis, et detailplaneeringu joonisega 2/3 (tl 15) on tõendatud, et servituudi vajadusega maa-ala on 14,2 m XXX A piirist. Puudutatud isiku väide, et puukuurid on ebaseaduslikud ehitised ja tuleb lammutada, ei ole põhjendatud. Puudutatud isik on esitanud tõendina Viljandi Linnavalitsuse vastuse teabepäringule (tl 45). Vastuse järgi puuduvad Viljandi Linnavalitsusel andmed XXX kuuri (abihoone) ehitusloa (kirjaliku) nõusoleku väljastamise kohta. Kohtule 26.02.2014 (tl 38) esitatud arvamuses on Viljandi linnavalitsus avaldanud, et XXX hoone teenindamiseks ja juurdepääsu tagamiseks abihoonele on otstarbekas lähtuda kehtivas detailplaneeringus märgitud servituudi vajadusega maa-alast. Kohus leidis, et isegi kui puukuur oleks teistsuguse suurusega või selle asukoht kinnistul teistsugune, ei oleks võimalik puukuuride teenindamiseks kasutada juurdepääsu üle XXX ja XXX vahele jääva XXX kinnistu osa, kuna XXX kinnistu ala on liiga kitsas. Kohus leidis, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajate kinnistutele üle Tiiu Mändmetsale kuuluva XXX A kinnistu. Kohus leidis, et kõigile menetlusosalistele on odavam, otstarbekam ja vähem koormavam olemasoleva tee kasutamine. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et puukuurid oleksid ebaseaduslikud ehitised ja nende omanikud peaksid need lammutama. Elamu ümberehitus on avaldajate jaoks oluliselt kallim kui olemasoleva juurdepääsutee kasutamine. Juurdepääs ei riku oluliselt XXX A kinnistu privaatsust. Kohus leidis, et puudutatud isiku omandiõiguse riive ei kaalu üles avaldajate juurdepääsuõigust oma korterisse ja abihoonesse. Kohus leidis, et kuna puudutatud isik kasutab oma kinnistule pääsemiseks sama teed ja tunduvalt intensiivsemalt (nii jalgsi kui sõidukitega), siis on põhjendatud piiritleda servituut ainult kasutamisega ja tee omanikuks jätta XXX A omanik. Kohus leidis, et tee korrashoiu kulud peavad kandma valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud vastavuses saadava kasuga. Kohus oli seisukohal, et igapäevaselt tuleb juurdepääsu õigus tagada jalgsi, mootorsõidukitega vajadusel puukuuride teenindamiseks. Kuna juurdepääsuõigus tuleb määrata kasutusõigusena ja tee omanikuks jääb puudutatud isik, ei ole põhjendatud ega mõistlik nõuda avaldajatelt tänavakividest ehitatud tee tegemist.
Kohus leidis, et põhjendatud on seada juurdepääsuteele reaalservituut. Juurdepääsu tee pikkus on 14,2 m (vt tl 15), mis on detailplaneeringuga ettenähtud servituudi vajadusega maa-ala. Kohus leidis, et mõistlik ja põhjendatud tasu juurdepääsuõiguse kasutamise eest on 90 eurot aastas (XXX -1 omanike poolt tasutav tasu 5 eurot kuus s.o. 60 eurot, kõigil avaldajatel (XXX -1, XXX -3 ja XXX -4 omanike) 10 eurot aastas korteri kohta. Tasu maksmise kohustus tekib võõra kinnisasja kasutamise õiguse määramise hetkest, seega kohtulahendi jõustumisest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Tiiu Mändmets esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt täpsustada kaevatava määruse resolutsiooni selliselt, et: 1) üle XXX A Viljandi kinnistu on juurdepääsu tee pikkus 14,2 m, mis on detailplaneeringuga ettenähtud servituudi vajadusega maa-ala; 2) kuuride kasutamiseks ei ole Viljandi XXX kinnistul asuvate korterite 1, 3 ja 4 igakordsetel omanikel lubatud koormatavat kinnistut kasutada enne kella 9.00 ja pärast kella 17.00 ning kuuride teenindamisega seotud sõidukid ei tohi viibida koormatud kinnistul kauem kui 1 tund; 3) talumistasuks määrata 200 eurot aastas ning 4) kohustada avaldajaid ehitama kolme kuu jooksul välja XXX A Viljandi kinnistule juurdepääsutee ulatuses nõuetekohane tänavakividest tee (14,2 m pikkuses). Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta avaldajate kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud ebaõigesti AÕS § 156 lg-t 1, sest leidis, et avaldajatel puudub vajalik juurdepääs enda kinnistult avalikult kasutavale teele. Vaidlusalune kinnistu piirneb vahetult avalikult kasutatava teega; 2) on avaldajad ise ligipääsu avalikult kasutavale teele ühel kinnistu osal sulgenud. AÕS § 156 lg 3 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust nõuda juurdepääsu, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Avaldajatel eksisteeris mõistlik ligipääs avalikult kasutatavale teele ajahetkeni, mil avaldajad (või endine omanik) rajasid enda kinnistule omavolilise, ilma ehitusloata ja/või kirjaliku nõusolekuta kuuri ning ehitasid olemasolevat ehitist laiemaks. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta puudutatud isiku poolt esitatud Viljandi linnavalitsuse tõendi kuuride ebaseaduslikkuse kohta; 3) riivatakse juurdepääsutee määramisega oluliselt puudutatud isiku omandiõigust, mis kuulub Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 kaitsealasse; 4) on maakohtu resolutsioon niivõrd ebatäpne, et võimaldab avaldajatel kasutada puudutatud isiku kinnistut ajaliselt ja ruumiliselt piiramatult. Kui ringkonnakohus leiab, et avalduse rahuldamine on põhjendatud, palub puudutatud isik määrata talumistasuks 200 eurot aastas ning kohustada avaldajaid välja ehitama XXX A kinnistu kasutamiseks vajaliku tänavakividest tee, kuivõrd kuuride juurde rasketranspordiga sõites (puid viies) võib olemasolev kergtee kahjustuda.
VASTUSTAJATE SEISUKOHT
7.Vastustajad vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
Vastuväidete kohaselt: 1) on avaldajad välja toonud, et nähtuvalt elamu mõõdistamisprojektist ja asendiplaanist on XXX elamu XXX kinnistu poolel väljaehitis, mistõttu jääb piiri ja väljaehitise vahele kõigest 40 cm, mida ei saa pidada juurdepääsuks. Samale seisukohale asus paikvaatluse käigus ka kohus. Antud juhul peaksid avaldajad kaebaja seisukohta arvestades lammutama maha elamu tuulekoja ja kuurid, mis on ebaproportsionaalne kulutus võrreldes puudutatud isikule tekkivate ebamugavustega; 2) ei ole kinnistu omanikud ehitanud elamu XXX poolsel küljel olevat tuulekoda. XXX kinnistu omaniku Eedit Otsla ütluste kohaselt on see tõenäoliselt ehitatud juba nõukogude ajal; 3) on vaidlusalust teelõiku XXX elanikud kasutanud juba väga pikka aega; 4) on puudutatud isik esitanud alternatiivse nõude esmakordselt ringkonnakohtu menetluses.
8.Puudutatud isik esitas 05.08.2015. a täiendava seisukoha. Puudutatud isik esitas Ramm Ehitus OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt läheks tuulekoja ümberehitamine maksma 3000 eurot. Avaldajatel on võimalus korraldada ligipääs kinnistu tagumisele osale kinnistu siseselt ilma ebamõistlikke kulutusi kandmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. mai 2015. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
10.Määruskaebuse esitaja väide, et avaldajatel puudub AÕS § 156 lg 1 alusel nõudeõigus juurdepääsu määramiseks, ei ole põhjendatud. AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Viidatud sätte kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on selgitanud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (nt Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20). Maakohus määras XXX korter nr 1 igakordse omaniku kasuks ajaliselt piiramatu ja jalgsi kasutatava juurdepääsu mööda XXX A kinnistut läbivat olemasolevat juurdepääsuteed. Maakohus määras XXX korterite 1, 3 ja 4 igakordsete omanike kasuks ajaliselt piiramatu jalgsi ja mootorsõidukiga juurdepääsu mööda XXX A kinnistut läbivat olemasolevat juurdepääsuteed kinnistul asuvate kuuride teenindamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et nõude materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Seejuures on maakohus õigesti hinnanud puudutatud isiku poolt pakutud juurdepääsu kasutamise võimalikkust (nn XXX ja XXX vaheline tee), juurdepääsu koormavust puudutatud isikule jm olulisi asjaolusid. Maakohus tuvastas paikvaatlusel, et XXX tuulekoja ja XXX piiri vahe on 40 cm. Samuti tuvastas maakohus, et juurdepääs korter nr 1 sissepääsule ja kuuridele on võimalik ainult üle puudutatud isiku kinnistu. Paikvaatlusega on tuvastatud, et XXX korteril
nr 1 puudub enda kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Samuti ei ole vaidlust selles, et kõik XXX korteriomanikud pääsevad enda kuuride juurde möödaXXX A asuvat juurdepääsuteed. Ringkonnakohtu arvates on maakohus kaalunud poolte huvisid ja põhjendanud oma järeldust, et menetlusosalisi kõige vähem koormavaks on XXX korter 1 poolt juurdepääsu kasutamine jalgsi läbi puudutatud isiku kinnistu ning kõik XXX elanikud võivad puudutatud isiku teed kasutada ainult kuuride teenindamiseks. Maakohus on põhjalikult kaalunud poolte huvisid ja leidnud, et avaldajate huvi juurdepääsu saamiseks kuuride juurde kaalub üles puudutatud isiku huvi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti arvestanud ka seda, et Viljandi Linnavalitsuse 12.10.1998. a korraldusega nr 1302 kehtestati kinnistu XXX A detailplaneering, millega jagati senine XXX kaheks kinnistuks ning XXX A kinnistule määrati servituudi vajadusega maa-ala, mis tähistab ajutise tee vajadust võimaldamaks XXX omanikel pääseda nende kinnistule (tl 15). Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (nt Riigikohtu 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud.
11.Määruskaebuse esitaja väidab, et avaldajad on ehitanud kuurid ebaseaduslikult ilma ehitusloata ja avaldajad on ise ühel kinnistu osal ligipääsu avalikult kasutatavale teele sulgenud. Maakohus tuvastas, et isegi kui puukuur oleks teistsuguse suurusega või selle asukoht kinnistul teistsugune, siis ei oleks võimalik puukuuride teenindamiseks kasutada juurdepääsu üle XXX ja XXX vahele jääva kinnistu osa kaudu, kuna XXX kinnistu ala on selleks liiga kitsas. Maakohus veendus selles paikvaatlusel. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku väited, et puukuurid on ehitatud ebaseaduslikult ja avaldajad ise sulgesid osaliselt juurdepääsu, on tõendamata ning ei ole aluseks jätta avaldajatele juurdepääs määramata.
12.Puudutatud isik on palunud piirata avaldajate juurdepääsu kuuridele selliselt, et juurdepääsu ei ole lubatud kasutada enne kella 9.00 ja pärast kella 17.00 ning sõidukid ei tohi viibida koormatud kinnistul kauem kui üks tund. Juurdepääsuõigus jalgsi ja mootorsõidukitega on määratud avaldajatele üksnes kuuride teenindamiseks. Piirata juurdepääsuõiguse kasutamist selliselt, et avaldajad pääsevad kuuride juurde ainult kella 9.00-st kuni 17.00-ni, on ebamõistlik. Avaldajatel võib tekkida vajadus kasutada kuure ka pärast tööpäeva lõppu, s.o pärast 17.00. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks piirata juurdepääsuõiguse kasutamist kuuride juurde pääsemiseks ajaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei koorma puudutatud isikut ebamõistlikult asjaolu, et avaldajad võivad kasutada kuure igal ajal, s.o ajaliselt piiramatult.
13.Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väide, et maakohtu poolt määratud tasu on ebamõistlikult väike. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu kasutamise eest tasu määramine kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 11), sest otsuse tegemisel tuleb kohtul kaaluda tasu määramise põhjendamiseks esitatud erinevaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul määras maakohus põhjendatult juurdepääsuõiguse kasutamise tasuks 90 eurot aastas (korter 1 omanik on kohustatud tasuma 70 eurot aastas ja ülejäänud korteriomanikud 10 eurot aastas). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määrata füüsilistest isikutest avaldajatele suuremat tasu tee kasutamise eest. Tasu määramisel tuleb arvestada
seda, kui sagedasti kasutavad teed avaldajad. Maakohtu poolt määratud viisil kasutab avaldajatest teed kõige rohkem korter 1, et pääseda jalgsi enda korterisse ja kõik avaldajad võivad kasutada teed ainult kuuride teenindamiseks. Arvestades seda, millise intensiivsusega saavad avaldajad kasutada puudutatud isiku teed, ei ole põhjendatud määrata tee kasutamise eest suurem tasu kui 90 eurot aastas.
14.Puudutatud isik on esitanud taotluse kohustada avaldajaid ehitama välja kolme kuu jooksul XXX A kinnistule juurdepääsutee ulatuses nõuetekohane tänavakividest tee (14,2 m pikkuses). Tsiviilasja materjalides on foto teest, mis läbib XXX A kinnistut. Tegemist on korraliku teega, mis on kergesti läbitav. Puudutatud isiku nõue, et avaldajad peaksid ehitama tänavakividest tee, ei ole mõistlik ega põhjendatud.
15.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.