Määruskaebuse menetlemise kulud jätta LL-A kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud
1.LL-A esitas 16.06.2015 Harju Maakohtule hagi EA ja Tallina notar Ragne Tehveri vastu 20.06.1996 väljastatud pärimistunnistuse tühistamiseks ja uue pärimistunnistuse väljastamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt suri 19.12.1995 LK. Tema vara, mis koosnes Tallinnas XXXXXXXX XX-XX asuvast korterist, pärisid 20.06.1996 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt võrdsetes osades tema poeg EA ja abikaasa U-RA. U-RA suri 09.02.2009 ning tema pärijaks on hageja.
3.Kuna korter asukohaga XXXXXXXX XX-XX, Tallinn oli erastatud U-RA ja LK abielu jooksul, oli see abikaasade ühisvara ja notar luges selle ebaõigesti tervikuna LK pärandvaraks. Seega sai kostja LK pärijana endale ebaseaduslikult 1⁄2 vaidlusalusest korterist, s.t kogu pärandatava osa. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et esitatud nõudega ei ole hagejal võimalik saavutada taotletavat eesmärki.
5.Hageja esitas 01.04.2010 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-10-15500 sisuliselt sama nõude. Maakohus jättis hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, pärast korduvaid puuduste kõrvaldamise määrusi, hagejale riigi õigusabi andmist, nii istungil kui ka kirjalikult selgitamist, mida hageja saaks ja mis alusel nõuda. Maakohtu määrus jõustus 05.09.2012 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus jättis hageja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2012 määruse peale menetlusse võtmata.
6.Võrreldes 01.04.2010 esitatud esialgse avaldusega ei ole hageja käesolevas avalduses midagi muutnud. Hagiavalduses ei ole esitatud uusi asjaolusid, nõuetekohast hagi ega nõudeid, millega oleks hagejal seekord võimalik saavutada oma taotletavat eesmärki ja mis õigustaksid hagi menetlemist.
7.Kohus kordab juba varasemalt väljendatud seisukohta. Hagiavaldusest järeldub, et hageja sooviks on sisuliselt U-RA pärijana hageja omandiõiguse tuvastamine 3⁄4-le XXXXXXXX XX-XX Tallinn asuvast korteriomandist. Hageja esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja viidatud pärimisseaduse § 1401 ei anna alust pärimistunnistuse tühistamiseks. Pärimistunnistus on vaid tõend isiku pärimisõiguse ja selle ulatuse kohta. Pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on ning see ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Hagejal võiks olla õigus nõuda kohtult omandiõiguse tunnustamist 3⁄4 XXXXXXXX XX-XX, Tallinn asuvast korteriomandist. Kuivõrd hageja ei kuulunud vaidlustatava pärimisõiguse tunnistuse väljastamise ajal LK pärijate ringi ega olnud nimetatud ajal veel isegi õiguslikult seotud LK pärija U-RA-ga, puudub hagejal ka õigustatud huvi pärimistunnistuse tühistamiseks.
Määruskaebus
8.Hageja palub tühistada vigase pärimistunnistuse ja asendada see seadusjärgsega, asendada riigi õigusabi korras määratud esindaja Marje Mängel teise isikuga ja jätta kohtukulud kostja kanda.
9.Kaebuse kohaselt eksis kohus kaebaja taotletava eesmärgi määramisel. Kaebaja ei taotle omandiõiguse tuvastamist 3⁄4 korteriomandile XXXXXXXX XX XX-XX, Tallinn, vaid dokumentatsiooni faktidele vastavust, s.t vigaste dokumentide parandamist ja et kohus tunnistaks, et korter on erastatud-ostetud. 20.06.1998 vigane pärimistunnistus ja selle alusel tehtud vigane kanne kinnistusraamatus ei vasta faktilistele asjaoludele.
10.Kohus jättis tähelepanuta XXXXXXX XX XX-XX, Tallinn ostu-müügilepingu. U-RA poolt ostetud 1⁄2 korteriosa on pärimistunnistusel märgitud LK pärandvarana. Kuna U-RA varalisi õigusi rikuti, on kaebajal tema õigusjärglasena õigus oma abikaasa varalisi õigusi kaitsta.
11.Lähtudes kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 631 lg-st 1 on ebaõige kandemääruse alusel tehtud kinnistusraamatu kande parandamiseks vajalik sellest puudutatud isiku nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud, aga keeldub tegemast kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Menetluse edasine käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
14.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses märgituga, nagu oleks kohus eksinud hageja eesmärgi määramisel, kuna hagi esitamise eesmärk on vigaste dokumentide parandamine, mitte XXXXXXX XX XX-XX, Tallinn korteri 3⁄4 osa omanikuks saamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja eesmärgi määramisel eksinud.
15.Hageja väidab, et tema eesmärk ei ole korteri omanikuks saamine, kuid selgitab samas, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige ja viitab KRS sättele, mis käsitleb kinnistusraamatu kande parandamist ja TsÜS sättele, mis käsitleb selleks vajaliku nõusoleku asendamist kohtulahendiga. Hageja väited on seega vastuolulised. Kohus selgitab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Pärimistunnistuse olemasolu või puudumine ei mõjuta iseenesest pärimisõigust ega selle ulatust (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-03). Seetõttu ei saa hagejal olla ka iseseisvat huvi pärimistunnistuse tühistamise vastu. Kui kohus tuvastab pärimisõiguse olemasolu teistsuguses ulatuses, kui see on väljendatud pärimistunnistuses, asendab kohtuotsus pärimistunnistust (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-05). Sama on hagejale selgitatud juba ka tsiviilasjas nr 2-10-15500.
16.Asjakohane ei ole kaebuse väide, et kohus jättis tähelepanuta XXXXXXX XX XX-XX, Tallinn ostu-müügi lepingu. Kohus hindab tõendeid asja sisulise arutamise käigus. Antud juhul ei ole hageja hagi menetlusse võetud ega sisuliselt läbi vaadatud.
17.Rahuldamata tuleb jätta taotlus riigi õigusabi korras määratud esindaja asendamiseks, kuna hagejale ei ole käesolevas menetluses riigi õigusabi antud.
18.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.