Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

avalduse

menetluskulude

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. PankrS § 83 lg 5 sätestab, et pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Tulenevalt PankrS § 541 lg 1 teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Lähtuvalt PankrS § 541 lg 3 võib juriidilise isiku pankrotimenetluse korral teha haldur pankrotivaraga kõiki tehinguid ja õigustoiminguid ning PankrS § 55 lg 3 p 1 järgi valitseda pankrotivara. Kohus leidis, et õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimise puhul on sisuliselt tegemist pankrotivaraga tehtava toiminguga, kui võetakse kohustus tasuda õigusabi eest. Sellise lepingu oleks advokaadibürooga saanud sõlmida ainult pankrotihaldur. 13.08.2015 esitatud menetlusdokumendist nähtub, et kostja endine pankrotihaldur Andrias Palmits OÜ-ga Advokaadibüroo Red õigusteenuse osutamise lepingut sõlminud ei ole. Kuivõrd PankrS § 83 lg 5 ei anna kohtu hinnangul pankrotitoimkonna esimehele õigust tekitada võlgnikule rahalisi kohustusi ja selline õigus ei tulene ka teistest õigusnormidest, ei saa ka kostjal käesolevas tsiviilasjas olla tekkinud kohustusi lepingulise esindaja teenuste eest tasu maksmiseks, mille hüvitamist saaks hagejalt nõuda. Pankrotitoimkonna esimeheks valitud Anton Sigali osalemine kohtuvaidluses on pankrotitoimkonna esimehe seadusest tulenev ülesanne ja kohustus. Pankrotitoimkonna esimehele on antud seadusjärgne volitus esindada pankrotivõlgniku kohtumenetluses. Kohtu hinnangul peab pankrotitoimkonda kuuluma isik, kellel on pankrotitoimkonna tööks vajalikud teadmised ja oskused ning kes suudab võlausaldajate huvide eest seista. Praeguse vaidluse puhul ei olnud tegemist juriidiliselt keerulise vaidlusega, mis vajaks esindajalt eriteadmisi või

täiendava lepingulise esindaja olemasolu. Kostja pankrotitoimkonna esimees Anton Sigal on juriidilise kõrgharidusega vandeadvokaat ning seega suuteline toimkonna esimehena kostjat ise esindama, seega ei ole täiendava lepingulise esindaja olemasolu põhjendatud. Määruskaebus OÜ Alberta Trade (pankrotis) palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja ei nõustu sellega, et praegusel juhul ei võinud ta kasutada lepingulise esindaja teenuseid. PankrS § 83 lg 5 annab pankrotitoimkonna esimehele õiguse osaleda kohtumenetluses pankrotivõlgniku esindajana, mis peab olemuslikult hõlmama ka õigust kasutada selleks lepingulist esindajat, vastasel juhul oleks PankrS § 83 lg-st 5 tulenev esindusõigus olulisel määral piiratud ning praktikas tihti sisutühi. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, kes on teinud otsuse õigusteenust osta ning juhul, kui menetluskulud jäävad vastaspoole kanda, ei ole tegemist pankrotivõlgnikule kulude tekitamise (vara käsutamise) olukorraga. Määruskaebuse esitaja hinnangul oli esindaja kasutamine lubatud ja vajalik. Seaduslik esindusõigus ei kohusta seaduslikku esindajat osutama esindatavale tasuta õigusteenust. Pankrotitoimkonna esimehel on kohustus menetluses osaleda, kuid sellest ei tulene kohustust osutada tasuta õigusteenust. Vandeadvokaadiks olemisega ei kaota pankrotitoimkonna esimees õigust kasutada lepingulist esindajat. Pankrotipesa seisukohast ei ole vahet, kas vandeadvokaadist pankrotitoimkonna esimees osaleb kohtumenetluses ise või esindaja kaudu – kummalgi juhul ei oleks selline esindamine tasuta. Määruskaebuse esitaja juhib täiendavalt tähelepanu, et pankrotitoimkonna esimehed kasutavad praktikas lepingulisi esindajaid. Lepingulise esindaja kasutamine on tavapärane. Lubatud on ka menetluskulude ülekandmine – menetluskulude avalduse esitamiseks õigustatud menetlusosalise taotlusel saab mõista kulud välja taotluse esitajale kolmanda isiku kasuks. Edasine menetluse käik Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lgst 6 ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. PankrS § 76 lg 1 kohaselt võib pankrotitoimkonna liikmele maksta pankrotivara arvel mõistlikku tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik. Sama sätte lg 4 kohaselt pankrotitoimkonna liikmele, kellele tasu ei maksta, hüvitatakse pankrotivara arvel pankrotitoimkonna liikme kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused. Praegusel juhul leidis maakohus õigesti, et lepingulise esindaja kulud ei olnud vajalikud ega põhjendatud kulud.

Pankrotitoimkonna esimehel oli tema pädevusest tulenevalt ja lähtudes PankrS § 83 lg-st 5, mille kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise puhul osaleb pankrotivõlgniku nimel kohtus pankrotitoimkonna esimees, kohustus praeguses menetluses võlgnikku esindada. Pankrotitoimkonna esimeheks valimiseks nõusoleku andmisel tuli isikul arvestada muuhulgas ka nimetatud kohustusega. Kohustuste täitmise eesmärgiks ei saa olla lisakulude tekitamine pankrotipesale ja seeläbi võlausaldajate huvide võimalik kahjustamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.